Abinõude valik jalakäijate ja jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste ning neis kannatanute arvu vähendamiseks: II etapp, lõpparuanne, IB Stratum, 2004

Üheks võimaluseks olukorras, kus infrastruktuuri mahajäämus on suur ja selle kiire rekonstrueerimise võimalused kasinad, oleks analoogselt Helsingiga rakendada suurte linnade keskosas täiendavaid, tavapärasest (50 km/h) väiksemaid kiiruspiiranguid (40 km/h), millega tagataks ka Eestis kehtiva linnatänavate projekteerimise standardi EVS 843:2003 nõuete täitmine.

Tallinna kesklinnas 40 km/h piirkiiruse võimaliku kehtestamise mõjude analüüsi käigus uuriti Helsingi kogemusi, võrreldi Eesti ja Soome liiklusohutuse standardeid ja nõudeid, hinnati tegelikke liikluskiirusi Tallinna tänavatel, analüüsiti liiklusõnnetuste paiknevust tänavavõrgul ja ületusradade vastavust nõuetele.

Esitatud analüüsi baasil on toodud peamised järeldused, mis kaasneksid Tallinna kesklinnas kiiruspiirangu 40 km/h võimalikule rakendamisele.

Kiiruspiirangute ettepanekut Tallinna keskosas võib käsitleda pilootprojektina, mida oleks põhimõtteliselt võimalik rakendada ka Eesti teistes linnades. Tegelikult on paljud linnad oma keskustes juba rakendanud üldiselt kiirusepiirangust väiksemaid kiirusi (30 või 40 km/h) üksikutel tänavatel või aladel.

Jalgrattaradade ja kergliiklusteede rajamine on nii Tallinnas kui ka teistes linnades algusjärgus. Seetõttu on oluline hinnata Tallinnas teostatud lahendusi, mis olid üksteisest väga erinevad. Aruandes refereeritakse Soome kergliiklusteede projekteerimise juhendit, mis võiks olla Eestile eeskujuks.

(Väljavõte uuringu seletuskirjast)

Uuringu lõpparuandega terviktekstiga tutvu siin, joonis 1, joonis 2, joonis 3, joonis 4, joonis 5, joonis 6, joonis 7, joonised 11, 16,17

Uuringu I etapi aruandega tutvu siin