Edukaima liiklusaasta üks suurtegija oli turvavöö

„Kuigi üldine liikluspilt on igati positiivne, ilmnevad esimesed ohumärgid olukorra võimalikust muutumisest halvenemise suunas,“ ütles Maanteeameti nõunik Juhan Kaarpalu möödunud liiklusaastat kokku võttes. Tema sõnul on üheks selliseks ohumärgiks näiteks jalakäijate üha sagedasem sattumine liiklusõnnetusse väljaspool sõiduteed – parklas, bensiinijaamas, õuealal, kergliiklusteel, teepeenral või kõnniteel. Taoliste õnnetuste osatähtsus, kus kannatada saanud jalakäija ei olnud õnnetuse hetkel otseselt sõiduteed ületamas, on kasvanud juba kolmandikuni kõigist jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetustest.

Sagenenud on ka jalgrattaõnnetused, seda eeskätt maapiirkondade keskealiste  elanike hulgas, kes sattusid õnnetusse 40% rohkem kui aasta varem. Jalgratas on sõiduvahend, millega liigeldakse aktiivselt pea aastaringselt - sagenevad õnnetused pimeda ajal, mistõttu on oluline, et rattal oleksid küljes vajalikud tuled ja helkurid. Sarnaselt 2008. aastaga oli ka mullu iga neljas, maapiirkondades koguni iga kolmas täisealine õnne­tus­se sat­tunud jalgrattur alkoholijoobes. 

Üheks põhjuseks, miks autosõidul (ja üldse liikluses) hukkunute arv vähenes, on ilmselt turvavöö aktiivsem kasutamine. Kui veel 2007. aastal hukkus Eestis lahtise turvavööga sõites 94 autosolijat ja 2008. aastal 40, siis lõppenud aastal oli see arv 28. Kinnitatud turvavööga sõites hukkunute arvus samal ajal märkimisväärset muutust toimunud pole. Vigastatute hulgas oli kinnitamata turvavööga aga ligi kolmandik.

2003. aastal koostatud Rahvuslik Liiklusohutusprogramm nägi ette liikluses hukkunute arvu vähenemist 10 kuni 15 võrra aastas ning vähendada hukkunute arvu vähemalt 100ni aastaks 2015. Selle eesmärgi täitmiseks oli 2009. a ülesandeks püstitatud hukkunute arvu vähenemine 159ni. Samas iseloomustab liiklusohvrite arvu suur langus ka paljusid teisi riike nii Euroopas, Põhja-Ameerikas kui ka Aasias.

Lõppenud liiklusaasta oli edukam kui 1947. aasta, mil liikluses hukkunute arv tõusis esimest korda üle 100 ja sõidukite arv Eesti teedel küündis vaid sajandikuni praegusest tasemest. 200 piir ületati 1960. aastal ja 300 piir 1980. aastal ning edasi kasvas see arv aasta aastalt peaaegu pidevas tõusujoones. Kõige mustem meie liikluses oli 1991. aasta 491 hukkunuga, sellest ajast alates on hukkunute arv langenud.

2009. liiklusaasta kokkuvõtet saad lugeda siin.

Allan Kasesalu

Avalike suhete osakond

Maanteeamet

tel 6119 391