Sissejuhatus

Keskkonnaprobleemide süvakäsitlus ja keskkonnakaitse on tekkinud ning oluliseks muutunud viimastel aastakümnetel. Keskkonna ühise nimetuse alla kuuluvad maapinna ülemised kihid, muld, vesi, atmosfääri alumised kihid, taimestik ja loomastik. Keskkonna sisse arvatakse kõik see, millega inimene vahetult kokku puutub ja mis tema elamist-olemist mõjutab. Kui atmosfäär mõtteliselt kõrvale jätta, siis moodustavad olulise osa maismaa keskkonnast geograafilised maastikud ehk sarnaste põhiomadustega looduslik-territoriaalsed kompleksid.

 

Keskkonnakaitse lähtub vajadusest kaitsta meid ümbritsevat ning teiste hulgas tuleb kindlasti keskkonnaaspekte arvestada ka transpordivõrgustiku planeerimisel. Eestis tehakse suuremad teetööd välisfinantseeringute toel ning finantsasutused peavad raha eraldamisel suhteliselt prioriteetseks nii loodus- kui ka sotsiaalkeskkonnaga seotud küsimuste korrektset lahendamist.

Teid ehitatakse ja remonditakse eelkõige üha enam tihenevas liiklussituatsioonis liiklusohutuse parandamiseks ning parema ühenduse loomiseks erinevate punktide vahel, võimaldamaks seeläbi inimeste ja kaupade sujuvamat liikumist. Kehtivatele normidele ja liiklusohutusnõuetele vastavad teed on keskkonnasõbralikumad, kuna mugavam ning ühtlasem liiklemine mõjutab vähem ümbritsevat loodust ning tee ääres elavaid inimesi. Eesti-siseses liikluses on kahtlemata esikohal autotransport, kuna vahemaad on lühikesed ja teedevõrk tihe. Autosõit on ka kiirem mistahes teistest transpordiliikidest.

Kiirtee, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamisel vähemalt nelja sõidurajaga teeks korral on kohustuslik läbi viia keskkonnamõjude hindamine (KMH). Lisaks peab keskkonnamõju hindamise vajalikkust kaaluma iga tee ehitamise või remondi korral, tulenevalt Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”. Keskkonnamõju hindamine on protsess, mille eesmärgiks on selgitada välja, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatav mõju keskkonnale ning leida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning sobivaim lahendusvariant kavandatava tegevuse ellu viimiseks. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise kord on sätestatud "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seaduses".

Eesti kontekstis saab peamiselt rääkida teede taastusremondist, rekonstrueerimisest ja ümberehitusest, kus peamised keskkonnaalased probleemid ilmnevad tee-ehituse ajal. Tööde teostamisel on oluline jälgida tegevuse vastavust keskkonnakaitsenõuetele. Lisaks teeprojekti tehnilis-majanduslikele nõuetele tuleb arvestada:

• maantee rajamisest ning seal prognoositavast liiklusest tulenevat mõju keskkonnale nii tee ehitamise kui ka kasutamise ajal;
• kavandatud teerajatised ei tohi endaga kaasa tuua pinnasevee loodusliku taseme muutumist ega kahjustada põhjavett;
• süvendite ja tunnelite rajamisel tuleb arvestada pinnasevee loodusliku taseme muutumist ja vettjuhtivate kihtide läbilõikamisest tulenevaid mõjutusi looduskeskkonnale;
• tootmisjääkide kasutamise kavandamisel tuleb arvestada nende agressiivsust ja mürgisust looduskeskkonnale;
• õhku paisatavate, veekogudesse ja pinnasesse jäävate liiklusest põhjustatud saasteainete kontsentratsioon ei tohi kavandatud lahenduse puhul ületada lubatud piirkontsentratsiooni (LPK);
• tolmavate katete projekteerimisel tuleb projekti koosseisus kavandada tolmutõrje tehnoloogia ja tuleb anda hinnang selle mõju kohta looduskeskkonnale;
• projektlahendus peab tagama looduslikele kooslustele võimalikult harjumuspärased elutingimused, seetõttu tuleb maantee trassi lõikumisel loomade rännuteedega tarvitusele võtta erimeetmed (näiteks kiiruspiirangud, hoiatavad liikluskorraldusvahendid jne.) ja -rajatised (võrkaed, ulukitunnel, ökodukt jne) loomade sõiduteele sattumise vältimiseks.

Keskkonnakaitse vajalikkust on endale teadvustanud ka paljud tee-ehitusfirmad Eestis ning on seetõttu juurutanud oma ettevõtetes kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika põhimõtted ning omandanud vastavad ISO 9001 ja ISO 14001 sertifikaadid.