Maanteehoiu majanduslik taust

2003. aastast on teeseaduse järgi ette nähtud teehoiu rahastamiseks vahendid üldsummas, mis vastavad vähemalt 75%-le kütuseaktsiisi (va erimärgistusega kütused) ja 25%-le erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatud laekumisest. Teedele ettenähtud raha jaotus riigimaanteede ja kohalike teede hoiuks määratakse teeseadusega. 2006.aastal oli kohalikele teedele määratud 10% teedele ette nähtud aktsiisi summast. Alates 2003. aastast loetakse riigieelarve koostamisel riigiteede rahastamise arvestusliku määra sisse kõik rahastamisallikad – nii riigitulud, Euroopa Liidu abi kui ka omatulu. Seega on kütuseaktsiisist teedele suunatav osa seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal. Omatulud kajastavad teedevalitsuste poolt teistele asutustele osutatud teenuseid, seega sisuliselt käivet. Tulude saamiseks tehakse kulutusi. Tulude ja kulude vahe moodustab kasumi, mida teedevalitsused kasutavad lisaallikana maanteehoiutöödel ja teehoiu masinate ning seadmete soetamiseks.

Alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eestil võimalik taotleda keskkonna- ja transpordiinfrastruktuuri arendamiseks toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

Sellest fondist rahastatakse suuri transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuri projekte maksumusega alates 10 miljonist eurost. Transpordisektoris on võimalik taotleda toetust kuni 85% projekti maksumusest neile maanteedele, mis kuuluvad üle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Seega saab ÜF toetusel arendada E20 Tallinn–Narva, E67 Tallinn–Pärnu–Ikla, E263 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Jõhvi–Tartu–Valga ja Tallinn–Paldiski maanteid ning Tallinna ringteed.

Lisaks avanes Eestil võimalus peale Euroopa Liiduga liitumist taotleda riigimaanteede remondiks ja ehituseks vahendeid ka Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF). EL eelarveperioodiks aastateks 2004-2006 eraldati Maanteeametile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse meetmele “Transpordi infrastruktuuri arendamine” eraldatud vahenditest 434 mln krooni (ERDF 273 mln krooni), millest oli võimalik rahastada regionaalse arengu seisukohast olulise tähtsusega projekte riigimaanteede võrgu arendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks. EL toetuse määr on 75% projekti maksumusest, millele lisandub 25% Eesti-poolset kaasfinantseerimist. ERDF vahendeid kasutati tugi- ja kõrvalmaanteede remondiks ning katete ehituseks kruusateedele.

Välisabi kasutamise aluseks on Euroopa Komisjoni ja Rahandusministeeriumi poolt heaks kiidetud strateegiline kava “Euroopa Liidu rahastatavad projektid 2002-2007”. Välisabi kasutamise korral on oluline kaasfinant­seerimise tagamine riigieelarvest.