Riikliku teeregistri (edaspidi teeregistri) aadress-süsteem on aluseks registriandmete asukoha määramiseks looduses ja andmebaasis.
Teid kujutatakse oma ruumikujult joonobjektidena (tee või sõidutee teljena), mis algavad ja lõpevad teise tee teljelt, kui ei ole tegemist just tupikteega. Teede andmed kirjeldatakse tee joonel kahel erineval viisil:
Punktobjektina (sild truup, bussipeatus, õnnetus, liiklusmärk jne), kus aadress on kaugus joonobjekti ehk tee algusest.
Joonobjektidena (kate, pindamine, liiklussagedus, jne), kus andmeid kujutatakse joontena, millel on algus- ja lõppaadress.
Aadress-süsteem (joonis I-1) koosneb:
tee numbrist ;
sõidutee koodist ;
teeosa numbrist ;
teeosa algusest mõõdetud kaugusest.
Tee number ja nimetus peavad vastama riigimaanteede, kohalike teede, metsateede ja avalikuks kasutamiseks määramata erateede nimekirjadele.
põhimaanteed ja tugimaanteed - tee numbrid vahemikus 1 - 100
kõrvalmaanteed XX101 - XX999, kus XX on maakonna kood
Mitut maakonda läbivale kõrvalmaanteele numbri määratlemisel lähtutakse selle maakonna koodist, kust tee algab ja see jääb muutumatuks kogu tee ulatuses.
Rambid ja ühendusteed XX01 - XX99, kus XX on maakonna kood
Kohalikud-, era- ja metsateed moodustavad ühtse teede võrgustiku, (teeregistris „muud teed“) olles sisuliselt tervikteede erinevad teelõigud vastavalt maaomandile. Nendel teedel on kasutusel ühine teede numeratsioon ja nimetused, kus kõik teede numbrid algavad selle kohaliku omavalituse EHAK koodiga, millise omavalitsuse territooriumil on tee algus. Muude teede numbrite üle peavad arvestust kohalikud omavalitsused, kes tegelevad kohalike ja erateede andmetega..
Kohalikud teed, erateed ja metsateed –XXX0001-XXX9999, kus XXX on kohaliku omavalitsuse EHAK kood.
3. SÕIDUTEE.
Tee võib jaguneda eraldusribaga eraldatavaks kaheks sõiduteedeks. Sõiduteed iseloomustav kood aadress-süsteemis näidatakse pärast tee numbrit:
1 - parempoolne sõidutee
2 - vasakpoolne sõidutee
Vasak ja parem pool määratakse vaadates teel teeosade numeratsiooni kasvu (inventeerimise) suunas.
Ühe sõiduteega teel on sõidutee kood alati 1.
Põhimõtteliselt on sõiduteed pikkuselt ja trassilt teineteisest sõltumatud, kuid tavaliselt parem- ja vasakpoolne sõidutee kulgevad üksteise kõrval ning neile omistatakse parempoolse sõidutee pikkus. Kuigi kõrvuti olevate sõiduteede meetermõõdud ei ole tingimata omavahel sünkroonsed, loetakse nad siiski kõrvuti olevateks, paigutades jaotuspunktid alati samadesse kohtadesse.
Mõlema sõidutee inventeerimissuund on teeosade numeratsiooni kasvu suunas. Kaugus mõõdetakse alati samas suunas jaotuspunktist, ka siis, kui see on liiklussuunale vastupidine. Kui kauguslugemite erinevus sõiduteede lõpus ei ole suurem kui pikkusmõõtmistel lubatud (0,5%), võib lõpp-punktis kasutada sama meeterlugemit. Aadress-süsteemi kasutamine kahe sõiduteega teel on kujutatud joonisel I -2.
A - 1 4 00000 B - 1 4 05867 A - 2 4 00000 B - 2 4 05867 C - 1 4 08237 E - 1 5 07648 D - 1 5 00000 E - 2 5 07648 (07680) D - 2 5 00000 F - 1 6 00000
Joonis I -2. Aadress-süsteem kahe sõiduteega maanteel.
4. TEEOSA.
Kõik tervikteed jagatakse üksikuteks teeosadeks vastavalt tee liigile (riigimaantee, kohalik tee, eratee, metsatee) ja põhimõttele et teeosa pikkus ei oleks üle 10. Kilomeetri. Uus teeosa peab algama kohalike- era- ja metsateede puhul ka kohaliku omavalitsuse piirilt ja riigimaanteede puhul Maanteeameti regiooni piirilt.. Kõik teeosad numereeritakse tee algusest tee kulgemise suunas kasvavalt. Teeosade numeratsioon ei pea olema tingimata pidev. Teeosa number on kuni kahekohaline. Teeosa pikkus mõõdetakse riigimaanteede osas 1 m täpsusega ja muude teede osas vähemalt 10 m täpsusega. Teel võib olla ka ainult üks teeosa ja selle pikkus vastab siis tee pikkusele.
5. RAMP JA ÜHENDUSTEE.
Rampon eritasandilistel ristmikel kahte eritasandilist teed või sõidurada ühendav tee.
