Üldist

Käesolevas rubriigis avaldame infot riigimaanteedel kavandatavate projektide kohta. Projektid on esitatud riigimaanteede liigituse ja teede kaupa, mis aitab Teil lihtsamini leida infot just Teid huvitava tee kohta.

 

Maade omandamisest teeprojektide realiseerimiseks

Tee ehituseks vajalike maade omandamine

Riigimaanteede ehitamiseks või remontimiseks vajalike maade omandamine toimub Maanteeameti poolt kinnitatud tee eelprojekti või tehnilise projekti alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud teehoiukavale.

Projekti koostamise ja maaomanikega kooskõlastamise ajal ei ole Maanteeametil võimalik öelda tee ehitamiseks vajalike maade hinda, kuna sel hetkel puudub litsentseeritud maa hindaja poolt koostatud eksperthinnang nende maade turuväärtuse kohta. Piirkonna keskmiste hindade kohta saab infot Maa-ameti koduleheküljelt http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/, kuid nendel andmetel on üksnes informatiivne tähendus ning selle alusel ei saa teha põhjapanevaid ja lõplikke järeldusi konkreetse kinnistu väärtuse kohta.

Läbirääkimised vabatahtlikuks võõrandamiseks

Pärast vastava objekti teehoiukavasse võtmist (ning projekti realiseerimiseks vajalike rahade eraldamist) alustab Maanteeamet maade omandamise menetlust. Selleks tellitakse litsentseeritud ja atesteeritud maa hindajalt eksperthinnang tee ehitamiseks vajalike maade turuväärtuse leidmiseks, mille alusel toimuvad läbirääkimised maaomanikega.

Läbirääkimiste käigus kuulatakse maaomanike soove ja põhjendusi, tutvustatakse maa hindaja poolt koostatud eksperthinnangu sisu ning üritatakse leida kokkulepe maa võõrandamise tingimuste osas (hind, valduse üleandmise aeg, saagi koristamise ja metsa raiumise võimalus, tee ehitamiseks mittevajaliku kuid maaomanikule ebaotstarbeka maasiilu võõrandamise võimalus Maanteeameti poolt jms). Läbirääkimistel protokollitakse maaomaniku soovid ja võõrandamise tingimused. Kui Maanteeamet leiab, et maaomaniku soovid ja taotlused on põhjendatud ning on kokkuleppele jõutud ka hinnas, sõlmitakse kokkulepe maa võõrandamiseks. 

Kõik maade omandamisega seonduvad kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud) tasub Maanteeamet.

Sundvõõrandamine

Sundvõõrandamismenetlust kasutatakse üksnes juhul, kui läbirääkimised vabatahtlikuks võõrandamiseks ei anna soovitud tulemusi. Sundvõõrandamine toimub vastavalt “Kinnisasja sundvõõrandamise seadusele”. Sundvõõrandamise menetluse alustamisel saadetakse kinnisasjade omanikule teade sundvõõrandamise taotluse esitamise kavatsusest, mille peale on omanikul õigus esitada arvamusi ja vastuväiteid. Sundvõõrandamise taotlus saadetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kaudu Vabariigi Valitsusele, kes teeb sundvõõrandamise otsuse. Nimetatud otsus edastatakse tähitud kirjaga sundvõõrandatava kinnisasja omanikule ja piiratud asjaõiguste omajatele.

Pärast sundvõõrandamise otsustamist toimub kinnisasjade erakorraline hindamine, mida reguleerib “Maa erakorralise hindamise kord”. Erakorralist hindamist teostab Maa-ameti poolt väljastatud litsentsi omav maa hindaja koostöös kinnisasja asukohajärgse kohtutäituriga ning hindamine toimub sundvõõrandamise otsuse vastuvõtmise hetke seisuga.

Pärast erakorralist hindamist korraldab majandus- ja kommunikatsiooniminister kokkuleppemenetluse, mille eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine sundvõõrandatava kinnisasja eest makstava sundvõõranditasu ja teistele isikutele sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise suuruse ning maksmise ning kinnisasja valduse üleandmise tingimuste kohta. Kokkuleppemenetluses on kinnisasja omanikul ja teistel isikutel õigus teatada sundvõõrandmaisega tekitatud kahjudest, mis ei kajastu erakorralise hindamise käigus koostatud hindamisaktis.

Juhul, kui kinnisasja omanik ei ole sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsusega nõus, on tal võimalik see vaidlustada kohtus.

Lisainfo:
Planeeringute osakond, Maatalitus

Teede projekteerimine

Maanteeamet korraldab teehoidu riigimaanteedel. Teehoiuks loetakse ka teede kavandamist ja projekteerimist. Maanteede projekteerimist korraldatakse koostöös kohalike omavalitsustega ja paralleelselt maakasutuse planeerimisega.

Teede planeerimine ja projekteerimine on ajaliselt pikk protsess (15…25 aastat). Enne reaalsete ehitusprojektide jõudmist teehoiukavasse tuleb läbida mitmeid projekteerimisetappe. Enne detailideni jõudmist selgitatakse teedevõrgu vajadused pikema ajaperioodi jaoks. Pikaajalisest kavast lähtuvalt teostatakse eelnevad teostatavusuuringud (tehniline ja majanduslik teostatavus), trassivalikud, eelprojektid ning viimase etapina tee ehitusprojekt, mis on ehitushanke aluseks. Pikaajalise kava koostamisel on aluseks teehoiu finantseerimisplaan ja liikluspoliitika. Maanteeametil on koostamisel põhimaanteede arengukava, mis seab liiklupoliitilised eesmärgid põhimaanteedele ning toob välja reaalsed maanteede arendamisvajadused, samuti vajalikud tegevused seadusloome ja tehniliste normide vallas.