Liiklusõnnetuste koondumiskohad Eesti riigimaanteedel perioodil 2008-2010, Sirje Lilleorg, 28.11.2011
Mustad augud Eesti teedel ei ole alati musta värvi.
Kui Eesti kaardil märkida musta täpina maha kõik kohad, kus viimase kolme aasta jooksul on registreeritud inimkannatanuga liiklusõnnetus, tuleks kaart esmapilgul kirju nagu öise tähistaeva foto negatiiv. Veidi lähemalt uurides võib siiski eristada kohti ja piirkondi, kuhu punktikesi koguneb rohkem. Need on liiklusõnnetuste kontsentratsioonikohad, rahva keeles „black spots“ või „mustad augud“ – kõrgendatud riskiga alad, kus õnnetuse toimumise tõenäosus võib olla suurem või kuhu kontsentreeruvad konfliktid. Selliste kohtade tuvastamine ja nendega tegelemine on teedeasutuste üks peamisi ülesandeid teedel ohutuse tagamisel.
Tegelikkuses ei pruugi kõik õnnetuste kontsentratsioonikohad otseselt liiklusohtlikud olla. Liiklusohtlik saab olla vaid selline koht maanteel, kus pole piisavalt arvestatud seal liikujate vajadustega, kus olemasolev liikluskorraldus ei vasta enam suurenenud liiklussagedusele, kus ristmikule välja sõites on raske märgata ristuval teel liikujaid, kus liigub palju jalakäijaid, kuid puuduvad jalgteed ja valgustus jne. Liiklusohtlik võib aga olla ka koht, kus on seni toimunud vaid varakahjuga lõppenud liiklusõnnetused ja inimeste pääsemine vigastustest on olnud pigem juhus. Samas juhtub raskeid liiklusõnnetusi ka väga hea liikluskorraldusega paikades, seda eelkõige sõidukijuhi hooletusest, oskamatusest, viinauimas peast. Nii arvestataksegi liikluse ohutumaks muutmisel võrdväärselt nii paikkonna ja selle ümbruse tegelikku olukorda kui ka seal toimunud inimkannatanuga liiklusõnnetusi.
Juuresolev liiklusõnnetuste kontsentratsioonikohtade kaart ei sisalda seega mitte otseselt liiklusohtlikke kohti, vaid paiku Eestis riigile kuuluvatel maanteedel, kus ühel või teisel põhjusel on aastatel 2008-2010 toimunud rohkem inimkannatanutega liiklusõnnetusi kui mujal, kohad on järjestatud õnnetuste arvu järgi teisendatuna ühele kilomeetrile. Antud materjal fikseerib olukorra kindlal ajavahemikul ega iseloomusta praeguseks hetkeks kujunenud olukorda.
Inimkannatanuga liiklusõnnetuste koondumiskohtade statistilist monitooringut teostab Maanteeamet juba aastaid järjepidevalt. Reeglina ei ole sõelale jäänud kohad läbi aegade püsivad. Suure töömahu tõttu teeme taolist monitooringut vaid kord aastas. Nii pole harvad juhused, kus mingi koha liiklusohutust on parandatud juba enne statistilise monitooringu tulemuste selgumist.
Kui aga monitooring tuvastab teelõigu, mis seni pole oma ohtlikkusega silma paistnud, võetakse vajadusel tarvitusele täiendavad abinõud ohu vältimiseks edaspidi, näiteks vähendatakse lubatud sõidukiirust, suurendatakse talihoolde mahtu, parandatakse valgustust või liikluskorraldust, kuni ümberehituseni välja.
Kaardil märgitud kohad ei ole pikad lõigud, valdavalt on tegu kuni 100 meetri pikkuste lõikudega Eesti riigimaanteel, kus kolme järjestikuse aasta jooksul on registreeritud vähemalt kolm inimkannatanuga liiklusõnnetust. Milliseks kujuneb kaart 2011.aasta andmete lisamisel, selgub aasta pärast.
Nagu lisatud kommentaaridest näha, ei ole kaugeltki kõik „mustad augud“ meie teedel päris musta värvi ja liiklusohtlikud. Siin leidub ka rohelisi (vahtraleht) ja siniseid (alkohol) täpikesi, mille kaardilt kõrvaldamine eeldab pigem liikluskultuuri ja –teadlikkuse parandamist.
1. Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Tallinna piiril asuv tagasipöörde koht (km 13,80 – 13,81).
Kolme aasta jooksul toimus siin kolm vigastatuga liiklusõnnetust, kaks neist olid kergliiklejatega. Üks jalakäija ja üks joobes jalgrattur ületasid sõiduradasid tagasipööret ootavate sõidukite varjust, leidmata teeületuseks turvalisemat kohta. Spetsialistide hinnangul ei ole ristmikul liikluskorralduslikke puudusi. Aastatel 2005-2007 toimus seal vaid üks jalgrattaõnnetus ja ka käesoleval aastal on seal olnud rahulik.
Aastatel 2008-2009 oli ristmikul üks õnnetus jalakäijaga ja teine jalgratturiga, 2010.aastal lisandus sõiduauto teelt väljasõit. Ei käesoleval aastal ega ka aastatel 2005-2007 selles kohas raskemaid liiklusõnnetusi ei toimunud, siiski nähakse tee edasise projekteerimise käigus ette rajada sinna jalakäijate ülekäigukoht.
3. Harku ristmik Tallinn-Paldiski maanteel (km 13,6 – 13,62).
Kõik kolm liiklusõnnetust olid kõrvalteelt ettesõidud peateel liikuvatele sõidukitele. Ka aastatel 2005-2007 registreeriti ristmikul kolm raskemat liiklusõnnetust, toona oli üks neist otsasõit pimeda ajal helkurita ja joobes olekus liikunud jalakäijale. Tänaseks on ristmikule paigaldatud foorid ja 2011.aastal seal raskemaid õnnetusi enam toimunud ei ole.
Rahvas tunneb kohta ka lennujaama ristmikuna. Õnnetuste koondumiskoht oli siin ka aastatel 2005-2007, pärast mida rajati ohutussaarega jalakäijate ülekäigukoht. Põhjalikum ümberehitus on planeeritud Tartu ringtee ehituse käigus.
5. Jälgimäe ristmik Tallinna ringteel (km 28,27 – 28,3).
Aastatel 2008-2010 registreeriti kolm raskemat liiklusõnnetust, probleeme tekitavad eelkõige raskeveokid. Viimane haagisveokiga õnnetus toimus alles 2011.aasta märtsis, augustis lisandus kahe sõiduauto kokkupõrge. Koht on olnud õnnetusterohke ka varem. Aastatel 2005-2007 kogunes neid kokku 9. Tänaseks on ristmik ümber ehitatud fooridega ristmikuks.
6. Tõrvandi raudteeülesõidu ristmik Tallinn-Tartu- Luhamaa maanteel (km 188,215 – 188,245). Eriti õnnetusterohked olid siin aastad 2006-2007, mil registreeriti kokku 10 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Viimastel aastatel 2008-2010 oli siin igal aastal üks raskem liiklusõnnetus, käesolev aasta on seni möödunud avariideta. Ristmikule on paigaldatud kollase vilkuva tulega foor. Põhjalik ümberehitus on planeeritud Tartu ringtee ehituse käigus.
Piirkonnas on õnnetusi olnud ka varem, põhiline probleem on konfliktioht otseliikuja ja pöördel olija vahel. Põhjalikum ümberehitus on planeeritud Tartu ringtee ehituse käigus.
8. Kaarli ristmik Tallinn-Narva maanteel (km 102,06 – 102,1).
Õnnetused kogunesid aastatesse 2009-2010. Kolmest juhtumist kahes oli taas osaline pööret sooritanud haagisveok, neist ühe tagajärjed olid fataalsed. 2010.aastal ehitati ristmik ümber. 2011.aastal enam ristmikul õnnetusi ei ole olnud, kuid mõnisada meetrit Narva poole oli taas veoki ja sõiduauto kokkupõrge. Aastatel 2005-2008 ei registreeritud ristmikul ühtegi raskemat liiklusõnnetust.
9. Mahlamäe ja Paju tänava ristmiku piirkond RaplasTallinn- Rapla-Türi teel (km 48,94 – 48,98).
Aastatel 2008-2009 toimunud kolmest õnnetusest kahes oli ülekäigurajal teed ületanud jalakäija. Lisaks toimus sõiduauto ja rolleri kokkupõrge. Kuna õnnetuste koondumiskoht oli seal ka aastatel 2006-2007, on ristmik tänaseks ümber ehitatud kanaliseeritud ristmikuks. Lisaks on rajatud ohutussaar ja kohtvalgustusega jalakäijate ülekäigukoht. Ei eelmisel ega käesoleval aastal selles piirkonnas enam inimkannatanutega liiklusõnnetusi toimunud ei ole.
10. Paide piimakombinaadi esine Pärnu- Rakvere maanteel (km 89,505 – 89,545).
Sõidukite kokkupõrked sagenesid aastatel 2008-2009, ka käesolev aasta ei ole möödunud õnnetusteta. Aastal 2012 on ette nähtud liiklussaare ehitus ja jalakäijate ülekäiguraja ümberehitus. Lõplik lahendus teostub ringristmikuna Reopalu – Mäo eelprojekti realiseerimisel.
2008.aastal oli siin kaks õnnetust, mille põhjustasid joobes roolikeerajad. Koondumiskoht oli siin ka aastatel 2005-2007. 2009.aastal ehitati ristmik ümber. Käesoleval aastal ei ole seni õnnetusi registreeritud.
12. Lagedi ristmik Tallinna ringteel (km 3,68 – 3,725).
Aastatel 2008-2010 on toimunud kolm sõidukite kokkupõrget, neist ühel juhul puudusid autol pimeda ajal esituled. Viimase õnnetusena registreeriti käesoleva aasta talvel kahe raskeveoki kokkupõrge. Aastatel 2006-2007 toimus ristmikul kokku 4 inimkannatanuga liiklusõnnetust.
Ristmikul on lubatud suurim sõidukiirus piiratud 70 km/h.
Aastatel 2008-2009 toimus kokku kolm ettesõitu peateel liikujatele, neist ühe põhjustas juhtimisõiguseta roolikeeraja. Ei mullu ega käesoleval aastal ega ka aastatel 2005-2007 siin raskeid õnnetusi ei toimunud. Sellegipoolest on 2012.aastal plaanis koos Mäo – Roosna-Alliku teelõigu rekonstrueerimisega rajada ristmikule liiklussaared ja valgustus.
14. Kapu ristmik Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel (km 81,55 – 81,6). Järva
Kolm õnnetust toimusid 2009.aastal ja kõik kolm olid olemuselt kõrvalteelt ettesõidud peateel liikujale. Viimane õnnetus toimus 2011.aasta suvel, kui eakas jalgrattur sõitis ette peateel liikunud raskeveokile. Aastatel 2005-2008 siin õnnetusi ei registreeritud. 2010.aastal ehitati ristmik ümber ja rajati valgustus.
Aastatel 2008-2009 toimunud kolmest õnnetusest ühe põhjustas joobes juht. Ei mullu ega tänavu seal enam raskeid õnnetusi toimunud ei ole. Võimalikku liiklusohtu ei ilmnenud ka aastatel 2005-2007. Spetsialistide hinnangul ei ole ristmikul liikluskorralduslikke puudusi.
Õnnetused toimusid aastatel 2009-2010. Neist kaks olid otsasõidud jalakäijale – ühel juhul puudus jalakäijal pimeda ajal helkur, teisel juhul ei märganud eakas juht tihedas vihmasajus teeületamisele asunud jalakäijat. Ühes õnnetuses sõitis kogemusteta autojuht liigsuurel kiirusel teelt välja. Ekspertide hinnangul ei ole teelõigul liikluskorralduslikke puudusi.
17. Külitse järve ümbrus Jõhvi- Tartu- Valga maanteel (km 142,791 – 142,891).
Aastatel 2008-2009 sai teelõik kurikuulsaks pimeda ajal helkurita liikunud jalakäijate poolest. Hukkus kaks jalakäijat, kellest üks oli lisaks purjus, vigastada sai ka kaks last.
Teelõigu ümberehitus toimus 2010.aastal ja hiljem on koht püsinud õnnetustevaba.
18. Rapla linna jääv teelõik kirikust jõeni Tallinn- Rapla- Türi maanteel (km 47,37 – 47,45).
2008-2009 aastatel toimusid seal erinevat liiki õnnetused, ühiseks nimetajaks ehk algaja juht.
Tänaseks on kiriku ja jõe vaheline teelõik on ümber ehitatud. Kiriku juurde on rajatud ringristmik. Kahel viimasel aastal ei ole seal enam õnnetusi toimunud, rahulikud olid ka aastad 2005-2007.
19. Tõrvandi ristmik Tallinn- Tartu- Luhamaa maanteel Rehe hotelli juures (km 188,345 – 188,445. Aastatel 2008-2009 toimus siin kolm inimvigastusega eri liiki liiklusõnnetust,
Ümberehitus on planeeritud Tartu ringtee ehituse käigus.
20. Tõrva linna keskel olev ristmik Valga-Uulu maanteel (km 27,8 – 27,9).
Kokku kolm õnnetust koondusid siia aastatel 2008-2009, neist ühel juhul oli juht joobes.
Teelõigul ei ole liikluskorralduslikke puuduseid, viimased ümberehitused olid aastatel 2001-2002. Liiklusõnnetused on tingitud liiklusseaduse nõuete eiramisest eeskätt jalgratturite ja mootorratturite poolt. Pärast 2009.aastat on ristmikul taas sama rahulik nagu perioodil 2006-2007.
Kokku kolm sõidukite kokkupõrget toimus aastatel 2009-2010. Ei varem, aastatel 2005-2007, ega hiljem pole seal raskemaid õnnetusi esinenud. Spetsialistide hinnangul on ristmiku ristumisala suhteliselt lai ja juhtide tähelepanu võib hajuda. Võimaluste avanemisel tuleb ristmik ümber ehitada.
22. Nehatu silla piirkond Tallinn-Narva maantee alguses (km 10,4 – 10,5).
Koht on tuntud juba aastaid nii pimeda ajal helkurita liikunud jalakäijate kui ka joobes juhtide poolest. Hetkel käib teelõigu ümberehituse projekteerimine.
Õnnetustest on ülekaalus ees aeglustunud sõidukile tagant otsasõidud, 2008.aastal hukkus siin pimeda ajal helkurita teed ületanud jalakäija. Liiklusohtlik teelõik kaob seoses TOP-i sõlme ehitusega. Rajatakse ka jalakäijate tunnel.
24. Rannamõisa kiriku esine Tallinn- Rannamõisa- Kloogaranna teel (km 9,3 – 9,4).
Sõidukite kokkupõrked sagenesid pimeda ajal ja talveoludes aastatel 2008-2010.
2012.aastal ehitatakse teelõik ümber, mille käigus rajatakse ka ohutussaartega jalakäijate ülekäigukoht.
25. Kuivajõe ristmik Tallinn- Tartu-Luhamaa maanteel (km 37,1 – 37,2).Erinevat liiki õnnetusi on siin toimunud aastatel 2009-2010, probleeme on ilmnenud ka varem. Seni viimane raskem õnnetus toimus 2011.aasta augustis. Aruvalla – Kose teelõigu rekonstrueerimise käigus ehitatakse siia uus liiklussõlm.
Ristmiku piirkonnas paikneb tankla koos söögikohaga, välja on ehitatud kõik vajalikud pöörde- ja kiirendusrajad. Samas toimus aastatel 2005-2010 igal aastal mõni raskem õnnetus, ülekaalus kõrvalteelt ettesõidud peateel liikujale, kusjuures nähtavus on hea. Võimaluste avanemisel projekteeritakse ja rajatakse ristmiku kõrvalharudele tilgakujulised ohutussaared, mis aitavad vähendada kiirust peateele väljasõidul.
Liikluskorralduse osakondade kaasabil kirjutas jutu kokku Sirje Lilleorg
