Tee kiiruskatse siin!

Selle vahemaa läbimiseks kulub 33 minutit.

Vaata, kui palju varem sa kohale jõuad, kui sõidad lubatust kiiremini:

Sa jõuad kohale vaid minutit varem, kuid asetad ohtu nii iseenda,
oma lähedaste kui kaasliiklejate elu. Lubatud piirkiiruse ületamine on keelatud ning karistatav.

Ära ületa lubatud kiirust!
Hakka parem minutit varem liikuma!

PEA MEELES: Kiiruskatsed ei sobi maanteele!

Arvutuste aluseks on
keskmine lubatud linnaväline kiirus 90km/h

KIIRUS JA LIIKLUSOHUTUS

Paljud juhid sõidavad kiiremini kui piirkiirus ette näeb. Seda kinnitavad nii objektiivsed vaatlused kui ka juhtide ütlused enda kiirusekäitumise kohta. Lisaks sõidavad inimesed tihti ebasobiva kiirusega, sest kiiruse valikul ei võta nad piisavalt arvesse tegelikke tee- ja liiklusolusid. Kiiruse ületamiseks on toodud mitmesuguseid põhjusi, mis juhtide sõnul on seotud nii ajutiste motiivide (nt ajanappus) kui ka püsivamate iseloomuomadustega (nt riskialdis käitumine) ning oma võimete ja võimete piiride tajumisega, tee omadustega, liikluskeskkonnaga ja sõidukiga. Liiklusohutuse seisukohast võivad kiirustamisel olla aga tõsised tagajärjed.

Kiiruse ja liiklusohutuse seos

Kiirus on liiklusohutuse keskne probleem, omades rolli kõigis liiklusõnnetustes - ilma kiiruseta poleks ka õnnetusi . Erinevate riikide liiklusõnnetuste statistika põhjal peetakse kiirust peamiseks liiklusõnnetuste põhjustajaks umbes 10% puhul kõigist õnnetustest ja umbes 30% puhul surmaga lõppenud õnnetustest. Nii kehtestatud piirkiiruse ületamine kui ka ebasobivalt valitud sõidukiirus (kiirus, mis ei vasta oludele) on olulised õnnetusi põhjustavad tegurid.

Sõidukiirusega seonduvate liiklusõnnetuste statistika Eesti maanteedel

Liiklusõnnetuste statistikale tuginedes võib ka Eestis siduda teelt väljasõidu ja mootorsõidukite laupkokkupõrgetega lõppenud õnnetused asulavälisel teel lubatust suurema või teeoludele mittevastava sõidukiiruse valikuga. Asulavälisel teel toimus 2010. aastal 195 inimkannatanutega teelt väljasõitu, (2009. aastal 284), milles hukkus 15 ja sai vigastada 291 inimest (2009. aastal vastavalt 24 ja 403) ning 112 kokkupõrget vastutuleva sõidukiga (2009. aastal 93), milles hukkus 26 ja sai vigastada 215 inimest (2009. aastal vastavalt 21 ja 195). 2010. aastal liiklusõnnetustes hukkunute üldarvust moodustas see 52%. Kokku hukkus eelmisel aastal Eesti liikluses 78 inimest.

Sõidukiiruse valikuga ja piirkiirusest kinnipidamisega seotud hoiakud ja käitumine

Nii 2009. kui ka 2010. aasta juulis-augustis toimunud, asulavälisel teel piirkiirusest kinnipidamise teemalise liiklusohutuskampaania järel tellis Maanteeamet küsitlusuuringu, et välja selgitada autojuhtide hoiakuid sõidukiiruse valiku, piirkiirusest kinnipidamise ja piirkiiruse ületamisega seonduvate ja tunnetatavate liiklusohtude kohta.

Küsitlus koosnes kahest osast: autojuhtide hinnangust enda ja kaasliiklejate sõidukiiruse valikuga seotud käitumisele ja sellega seonduvatele liiklusohtudele ning hinnangust läbiviidud kampaania vajalikkusele ja mõjule.

Kooskõlas uuringu lähteülesandega koostati küsitluse valim suurusega 1000 aktiivset mootorsõidukijuhti. Valim moodustati representatiivse elanikkonnaküsitluse põhimõtete järgi, kusjuures valimi aluseks võeti juhiloaomanike struktuur maakondade ja peamiste vanusegruppide ning soo lõikes. Ankeet koosnes kokku 14 küsimusest, millele küsitletav pidi andma hinnangulise vastuse. Sama metoodika järgi läbiviidavad kordusuuringud nii sel kui järgnevatel aastatel võimaldavad jälgida mootorsõidukijuhtide hoiakute ja käitumise muutumist ajas ning kavandada liiklusohutusalast ennetustööd.

Järgnevalt on välja toodud olulisemad momendid sõidukijuhtide hinnangutest oma kiiruskäitumisele 2010. aastal läbi viidud uuringu järgi:

Eesti juhtide enesehinnang oma juhtimisoskustele on äärmiselt kõrge, meesjuhtidest 61% ja naisjuhtidest 72% hindas oma juhtimisoskust keskmisest veidi või märgatavalt ohutumaks. 2009. aasta uuringus olid samad näitajad vastavalt 63% ja 74%.
Juhid ületavad piirkiirust sageli ja seda ei peeta oluliseks rikkumiseks.
Enda hinnangul ületab linnadevahelistel põhiteedel kehtestatud piirkiirust 91% vastanutest. Kiiruse ületamine jääb enamasti vahemikku 1-10 km/h (80% vastanutest). 11% juhtidest ületab lubatud piirkiirust rohkem kui 10 km/h.
Kohalikel (väiksematel) maanteedel lubatust 1-10 km/h kiiremini sõitvate juhtide arv on samuti kõrge, 79% vastanutest. üle 10 km/h ületab piirkiirust 8% juhtidest.
Kiirusepiirangu ületamise peamiseks põhjuseks on arvamus, et kiiruse ületamine kuni +10 km/h on üldiselt aktsepteeritav (75%). Juhtide sõnul toimub see enamasti kas tähelepanematusest, hilinemisest kohtumisele või kogemata. 2009. aastal arvas 81% juhtidest, et kiirusepiirangu ületamine +10 km/h aktsepteeritav. Oluline mõju kiiruse valikule on ka teiste liiklejate kiiruskäitumisel.
Kiiruse mõõtmist teedel/tänavatel on sageli või väga sageli täheldanud 43% juhtidest, pea sama suur hulk vastanutest on seda märganud vahetevahel.
Kiiruskaamerate paigaldamist maanteedele pooldas 74% vastanutest ("nõus" ja "pigem nõus" vastused jagunesid enam-vähem pooleks). 2009. Aastal oli vastav näitaja 71%.
Tulemustest selgub, et peamisteks liiklusõnnetusi põhjustavateks faktoriteks peetakse joobes sõidukijuhtimist (97%), liiga kiiret sõitu (76%), auto juhtimist väsinuna (71%) ja väikest pikivahet eessõitjaga (66%).

Uuringu täisaruandega saab tutvuda Maanteeameti kodulehel, aadressil http://www.mnt.ee/public/liiklusuuringud/LiMo_2010_aruanne.pdf

Kiiruse seos õnnetusse sattumise ohu ja raskusastmega

Liiklusohutuse kontekstis mõjutab kiirus:

õnnetusse sattumise võimalust,
õnnetuse raskusastet.

Esiteks mõjutab kiirus õnnetusse sattumise tõenäosust. Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Otsustamisele, kas reageerida või mitte, ning lõpuks ka reageerimisele kulub inimestel aega. Suure kiiruse puhul on selle aja jooksul läbitud vahemaa pikem. Samuti on pikem pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud vahemaa. Pidurdusvahemaa on proportsionaalne kiiruse ruuduga. Seega on kokkupõrke vältimise võimalus suuremate kiiruste puhul väiksem.

Teiseks mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Selgete füüsikaliste mõjude tõttu kasvab kiiruse suurenemise tulemusel vigastuse raskusaste. Mida suurem on kokkupõrkekiirus, seda suurem on vabaneva energia hulk. Osa energiast „neelab“ inimkeha. Inimkeha aga talub välist jõudu ainult teataval määral. Kui välise jõu hulk ületab vastavaid piirmäärasid, tekibki raske või surmaga lõppev vigastus. Seega tekitab suurem kiirus raskemaid vigastusi. See kehtib eelkõige väiksemates ja kergemates sõidukites liiklejate suhtes, kes põrkavad kokku raskemate sõidukitega, ja vähekaitstud liiklejate (nagu jalakäijad ja jalgratturid) suhtes, kes põrkavad kokku mootorsõidukitega.

Erinevates riikides teostatud uuringute põhjal võib välja tuua seose:
Keskmise kiiruse kasv 1 km/h suurendab õnnetuste arvu kasvu 3%.

Ülevaade on koostatud Eesti liiklusõnnetuste statistika ja European Road Safety Observatory materjalide põhjal (terviktekst kodulehel http://ec.europa.eu/transport/road_safety/specialist/knowledge/pdf/speeding.pdf)

Liikluskäitumise monitooringu tulemustest kiiruste mõõtmisel 2010. aastal

Liikluskäitumise monitooringu (liiklejate käitumise vaatlusuuringu) andmed sõidukiiruse kohta on hangitud püsiloenduspunktidest, kus aastaringselt salvestatakse ja summeeritakse tunniajaste keskmistena mitmeid eri parameetreid. Käesolevas ülevaates on kasutatud kiirusandmeid, mis on saadud päeva keskmistena 2010. a ja varasemate aastate septembrikuu kohta.
Liikluskäitumise monitooringust nähtav lubatud sõidukiiruse üle 10 km/h ületajate hulk kõigub erinevates mõõtmispunktides suures vahemikus, mõnest %-st kuni 20%-ni. ületajate hulk on enamuse kiirusmõõtmispunktide andmetel nädalavahetustel kuni 4% suurem kui tööpäevadel. üle 10km/h lubatud suurima sõidukiiruse ületajate osakaal oli 2010 aastal 9,9%, 2009. aastal oli vastav näitaja 10,9%.

Lubatud sõidukiiruse üle 10 km/h ületajate osakaal loenduspunktides, %

Ka keskmise sõidukiiruse osas on 2010. aasta näitajad sarnased 2008. ja 2009. aasta näitajatega.

Keskmise kiiruse väärtused aastatel 2008 - 2010, (km/h)

Uuringu täismahus aruandega on võimalik tutvuda Maanteeameti kodulehel
http://www.mnt.ee/public/liiklusuuringud/LiMo_2010_aruanne.pdf

Selle aasta liiklusohutuskampaania ohutu sõidukiiruse valikuks maanteel on jõudnud ka internetti. Pahatihti on kiiruse ületamise põhjuseks see, et autojuht ei oska õigesti valida sõiduaega, mis tal soovitud kilomeetrite läbimiseks kulub. Seepärast sai kampaania raames loodud veebileht, kus juhil on võimalik teada saada, kui palju aega tal võimaliku vahemaa läbisõitmiseks kulub. Samuti on võimalik katsetada, kui palju aega võidab, kui sama vahemaa kihutatakse lubatust kiiremini. Katsetaja saab aru, et risk sattuda avariisse on hoopis suurem kui potenstiaalne ajavõit.
Veebilehele suunavad bännerid, mis kutsuvad üles tegema kiiruskatset internetis, mitte maanteel. Loodame, et veebilehel tehtud kiiruskatse aitab ära hoida kiiruskatsed oma lähedastega maanteel, mis teadupärast sinna ei sobi.

Raadioreklaam (EST)

Raadioreklaam (RUS)