oma lähedaste kui kaasliiklejate elu. Lubatud piirkiiruse ületamine on keelatud ning karistatav.
Hakka parem minutit varem liikuma!
keskmine lubatud linnaväline kiirus 90km/h
Paljud juhid sõidavad kiiremini kui piirkiirus ette näeb. Seda kinnitavad nii objektiivsed vaatlused kui ka juhtide ütlused enda kiirusekäitumise kohta. Lisaks sõidavad inimesed tihti ebasobiva kiirusega, sest kiiruse valikul ei võta nad piisavalt arvesse tegelikke tee- ja liiklusolusid. Kiiruse ületamiseks on toodud mitmesuguseid põhjusi, mis juhtide sõnul on seotud nii ajutiste motiivide (nt ajanappus) kui ka püsivamate iseloomuomadustega (nt riskialdis käitumine) ning oma võimete ja võimete piiride tajumisega, tee omadustega, liikluskeskkonnaga ja sõidukiga. Liiklusohutuse seisukohast võivad kiirustamisel olla aga tõsised tagajärjed.
Kiirus on liiklusohutuse keskne probleem, omades rolli kõigis liiklusõnnetustes - ilma kiiruseta poleks ka õnnetusi . Erinevate riikide liiklusõnnetuste statistika põhjal peetakse kiirust peamiseks liiklusõnnetuste põhjustajaks umbes 10% puhul kõigist õnnetustest ja umbes 30% puhul surmaga lõppenud õnnetustest. Nii kehtestatud piirkiiruse ületamine kui ka ebasobivalt valitud sõidukiirus (kiirus, mis ei vasta oludele) on olulised õnnetusi põhjustavad tegurid.
Liiklusõnnetuste statistikale tuginedes võib ka Eestis siduda teelt väljasõidu ja mootorsõidukite laupkokkupõrgetega lõppenud õnnetused asulavälisel teel lubatust suurema või teeoludele mittevastava sõidukiiruse valikuga. Asulavälisel teel toimus 2010. aastal 195 inimkannatanutega teelt väljasõitu, (2009. aastal 284), milles hukkus 15 ja sai vigastada 291 inimest (2009. aastal vastavalt 24 ja 403) ning 112 kokkupõrget vastutuleva sõidukiga (2009. aastal 93), milles hukkus 26 ja sai vigastada 215 inimest (2009. aastal vastavalt 21 ja 195). 2010. aastal liiklusõnnetustes hukkunute üldarvust moodustas see 52%. Kokku hukkus eelmisel aastal Eesti liikluses 78 inimest.
Nii 2009. kui ka 2010. aasta juulis-augustis toimunud, asulavälisel teel piirkiirusest kinnipidamise teemalise liiklusohutuskampaania järel tellis Maanteeamet küsitlusuuringu, et välja selgitada autojuhtide hoiakuid sõidukiiruse valiku, piirkiirusest kinnipidamise ja piirkiiruse ületamisega seonduvate ja tunnetatavate liiklusohtude kohta.
Küsitlus koosnes kahest osast: autojuhtide hinnangust enda ja kaasliiklejate sõidukiiruse valikuga seotud käitumisele ja sellega seonduvatele liiklusohtudele ning hinnangust läbiviidud kampaania vajalikkusele ja mõjule.
Kooskõlas uuringu lähteülesandega koostati küsitluse valim suurusega 1000 aktiivset mootorsõidukijuhti. Valim moodustati representatiivse elanikkonnaküsitluse põhimõtete järgi, kusjuures valimi aluseks võeti juhiloaomanike struktuur maakondade ja peamiste vanusegruppide ning soo lõikes. Ankeet koosnes kokku 14 küsimusest, millele küsitletav pidi andma hinnangulise vastuse. Sama metoodika järgi läbiviidavad kordusuuringud nii sel kui järgnevatel aastatel võimaldavad jälgida mootorsõidukijuhtide hoiakute ja käitumise muutumist ajas ning kavandada liiklusohutusalast ennetustööd.
Uuringu täisaruandega saab tutvuda Maanteeameti kodulehel, aadressil http://www.mnt.ee/public/liiklusuuringud/LiMo_2010_aruanne.pdf
Esiteks mõjutab kiirus õnnetusse sattumise tõenäosust. Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida.
Otsustamisele, kas reageerida või mitte, ning lõpuks ka reageerimisele kulub inimestel aega. Suure kiiruse puhul on selle aja jooksul
läbitud vahemaa pikem. Samuti on pikem pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud
vahemaa. Pidurdusvahemaa on proportsionaalne kiiruse ruuduga. Seega on kokkupõrke vältimise võimalus suuremate kiiruste puhul väiksem.
Teiseks mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Selgete füüsikaliste mõjude tõttu kasvab kiiruse
suurenemise tulemusel vigastuse raskusaste. Mida suurem on kokkupõrkekiirus, seda suurem on vabaneva energia hulk.
Osa energiast „neelab“ inimkeha. Inimkeha aga talub välist jõudu ainult teataval määral. Kui välise jõu hulk ületab
vastavaid piirmäärasid, tekibki raske või surmaga lõppev vigastus. Seega tekitab suurem kiirus raskemaid vigastusi.
See kehtib eelkõige väiksemates ja kergemates sõidukites liiklejate suhtes, kes põrkavad kokku raskemate sõidukitega,
ja vähekaitstud liiklejate (nagu jalakäijad ja jalgratturid) suhtes, kes põrkavad kokku mootorsõidukitega.
Erinevates riikides teostatud uuringute põhjal võib välja tuua seose:
Keskmise kiiruse kasv 1 km/h suurendab õnnetuste arvu kasvu 3%.
Ülevaade on koostatud Eesti liiklusõnnetuste statistika ja European Road
Safety Observatory materjalide põhjal (terviktekst kodulehel
http://ec.europa.eu/transport/road_safety/specialist/knowledge/pdf/speeding.pdf)
Liikluskäitumise monitooringu (liiklejate käitumise vaatlusuuringu) andmed sõidukiiruse kohta on hangitud püsiloenduspunktidest, kus aastaringselt salvestatakse ja summeeritakse tunniajaste keskmistena mitmeid eri parameetreid. Käesolevas ülevaates on kasutatud kiirusandmeid, mis on saadud päeva keskmistena 2010. a ja varasemate aastate septembrikuu kohta.
Liikluskäitumise monitooringust nähtav lubatud sõidukiiruse üle 10 km/h ületajate hulk kõigub erinevates mõõtmispunktides suures vahemikus, mõnest %-st kuni 20%-ni. ületajate hulk on enamuse kiirusmõõtmispunktide andmetel nädalavahetustel kuni 4% suurem kui tööpäevadel. üle 10km/h lubatud suurima sõidukiiruse ületajate osakaal oli 2010 aastal 9,9%, 2009. aastal oli vastav näitaja 10,9%.
Ka keskmise sõidukiiruse osas on 2010. aasta näitajad sarnased 2008. ja 2009. aasta näitajatega.