Tee kiiruskatse siin!

Selle vahemaa läbimiseks kulub 33 minutit.

Vaata, kui palju varem sa kohale jõuad, kui sõidad lubatust kiiremini:

Sa jõuad kohale vaid minutit varem, kuid asetad ohtu nii iseenda,
oma lähedaste kui kaasliiklejate elu. Lubatud piirkiiruse ületamine on keelatud ning karistatav.

Ära ületa lubatud kiirust!
Hakka parem minutit varem liikuma!

PEA MEELES: Kiiruskatsed ei sobi maanteele!

Arvutuste aluseks on
keskmine lubatud linnaväline kiirus 90km/h

Kiiruse ja liiklusohutuse seos

Kiirus on liiklusohutuse keskne probleem. Tegelikult mängib kiirus rolli kõigis liiklusõnnetustes – ilma kiiruseta poleks ka õnnetusi. Erinevate riikide liiklusõnnetuste statistika põhjal peetakse kiirust peamiseks õnnetuste põhjustajaks umbes 10% puhul kõigist õnnetustest ja umbes 30% puhul surmaga lõppenud õnnetustest. Nii kiiruse (kehtestatud piirkiiruse) ületamine kui ka ebasobivalt valitud sõidukiirus (kiirus, mis ei vasta oludele) on olulised õnnetusi põhjustavad tegurid.

Sõidukiirusega seonduvate liiklusõnnetuste statistika Eesti maanteedel

Liiklusõnnetuste statistikale tuginedes võib ka Eestis siduda teelt väljasõidu ja mootorsõidukite laupkokkupõrgetega lõppenud õnnetused asulavälisel teel lubatust suurema või teeoludele mittevastava sõidukiiruse valikuga. Asulavälisel teel toimus 2009. aastal 302 inimkannatanutega ühesõidukiõnnetust (2008. aastal 385), milles hukkus 24 ja sai vigastada 425 inimest (2008. aastal vastavalt 25 ja 581) ning 93 kokkupõrget vastutuleva sõidukiga (2008. aastal 92), milles hukkus 21 ja sai vigastada 194 inimest (2008. aastal vastavalt 27 ja 200). 2009. aastal liiklusõnnetustes hukkunute üldarvust moodustas see 45%. Kokku hukkus eelmisel aastal Eesti liikluses 100 inimest.

Sõidukiiruse valikuga ja piirkiirusest kinnipidamisega seotud hoiakud ja käitumine

2009. aasta juulis-augustis toimunud asulavälisel teel piirkiirusest kinnipidamise teemalise liiklusohutuskampaania järel tellis Maanteeamet küsitlusuuringu, et välja selgitada autojuhtide hoiakuid sõidukiiruse valiku, piirkiirusest kinnipidamise ja piirkiiruse ületamisega seonduvate ja tunnetatavate liiklusohtude kohta.

Küsitlus koosnes kahest osast: autojuhtide hinnangust enda ja kaasliiklejate sõidukiiruse valikuga seotud käitumisele ja sellega seonduvatele liiklusohtudele ning hinnangust läbiviidud kampaania vajalikkusele ja mõjule.

Kooskõlas uuringu lähteülesandega koostati küsitluse valim suurusega 1000 aktiivset mootorsõidukijuhti. Valim moodustati representatiivse elanikkonnaküsitluse põhimõtete järgi, kusjuures valimi aluseks võeti juhiloaomanike struktuur maakondade ja peamiste vanusegruppide ning soo lõikes. Küsitluse viis läbi uuringufirma Valikor Konsult OÜ, uuringuandmete analüüs teostati Inseneribüroos Stratum. Ankeet koosnes kokku 14 küsimusest, millele küsitletav pidi andma hinnangulise vastuse. Sama metoodika järgi läbiviidavad kordusuuringud nii sel kui järgnevatel aastatel võimaldavad jälgida mootorsõidukijuhtide hoiakute ja käitumise muutumist ajas ning kavandada liiklusohutusalast ennetustööd.

Sõidukijuhtide hoiakud oma kiiruskäitumisele

Eesti juhtide enesehinnang oma juhtimisoskusele on kõrge, sest 63% meesjuhtidest ja koguni 74% naisjuhtidest hindas oma juhtimisoskusi keskmisest veidi või märgatavalt ohutumaks.
Enamik juhte ei pea kiiruse ületamist oluliseks rikkumiseks ning ületab piirkiirust sageli või väga sageli.
Enda hinnangul ületavad juhid linnadevahelistel põhiteedel kehtestatud piirkiirust sageli ja seda teeb ca 1/2 vastanutest (56%).
Kohalikel (väiksematel) maanteedel kehtestatud piirkiirust ületatakse veel sagedamini ja seda teeb enamik (90%) juhtidest. Kiirust ületatakse valdavalt kuni 10 km/h (81% vastanutest).
Ka linnades ja asulates on kehtestatud piirkiiruse ületamine väga sagedane (75%) ja seda teeb enamik vastanud juhtidest (84% meestest ja 66% naistest).
Vastanute arvates on väike (kuni 10 km/h) kiirusepiirangu ületamine üldiselt aktsepteeritav, paljudel juhtudel toimub see kogemata või on tingitud kiirustamisest kohtumisele. Oluline mõju on ka teiste liiklejate kiiruskäitumisel.
Kiiruse mõõtmist teedel/tänavatel on sageli või väga sageli täheldanud 44% juhtidest, sama suur hulk on seda märganud vahetevahel.
Kiiruse ületamise eest on karistatud uuringule eelnenud aasta jooksul 1/6 vastanutest, enamikku rahatrahviga.
Kiiruskontrolli meetmete osas on juhtide positiivsem hoiak on seotud pigem pehmete meetmetega (teadlikkuse tõstmine, kiirustabloode paigutamine ja liikluskasvatuse tõhustamine, mida pooldas keskmiselt 86% vastanutest), vastu ollakse füüsilistele meetmetele ja karistuste karmistamisele. Samas toetatakse üldiselt ka politseikontrolli tõhustamist teedel (82% vastanutest).
Kiiruskaamerate paigaldamist maanteedele pooldas 71% vastanutest („nõus“ ja „pigem nõus“ vastused jagunesid enam-vähem pooleks).
Peamiseks liiklusõnnetusi põhjustavaks faktoriks peavad juhid alkoholi- või narkojoobes sõidukijuhtimist (96%), pingereas järgmisena on nimetatud liiga kiiret sõitu (77%) ning auto juhtimist väsinuna (69% vastanutest).
Vähemal määral peetakse liiklusõnnetuste põhjuseks väikest pikivahet (61%), auto tehnilist seisukorda (51%) ja teede halba seisukorda (40% vastanutest). Ootamatud seisakud teel, mobiiltelefoni kasutamine on aga vastanute arvates liiklusõnnetuse põhjuseks harva.
Liiklejate hinnangul peetakse kiiruse väärast valikust johtuvat riski liiklusõnnetuse toimumisele küllaltki oluliseks – 41% vastanuist peab ebaõiget kiirusevalikut liiklusõnnetuste toimumise peamiseks põhjuseks, samas kui 3% ei leia, et suuremast kiirusest tulenev risk oleks tavalisest suurem.

Uuringu täisaruandega saab tutvuda Maanteeameti kodulehel, aadressil http://www.mnt.ee/atp/failid/Kiirusk_sitlus_aruanne.pdf

Kiiruse seos õnnetusse sattumise ohu ja raskusastmega

Liiklusohutuse kontekstis mõjutab kiirus:

õnnetusse sattumise võimalust,
õnnetuse raskusastet.

Esiteks mõjutab kiirus õnnetusse sattumise tõenäosust. Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Otsustamisele, kas reageerida või mitte, ning lõpuks ka reageerimisele kulub inimestel aega. Suure kiiruse puhul on selle aja jooksul läbitud vahemaa pikem. Samuti on pikem pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud vahemaa. Pidurdusvahemaa on proportsionaalne kiiruse ruuduga. Seega on kokkupõrke vältimise võimalus suuremate kiiruste puhul väiksem.

Teiseks mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Selgete füüsikaliste mõjude tõttu kasvab kiiruse suurenemise tulemusel vigastuse raskusaste. Mida suurem on kokkupõrkekiirus, seda suurem on vabaneva energia hulk. Osa energiast „neelab“ inimkeha. Inimkeha aga talub välist jõudu ainult teataval määral. Kui välise jõu hulk ületab vastavaid piirmäärasid, tekibki raske või surmaga lõppev vigastus. Seega tekitab suurem kiirus raskemaid vigastusi. See kehtib eelkõige väiksemates ja kergemates sõidukites liiklejate suhtes, kes põrkavad kokku raskemate sõidukitega, ja vähekaitstud liiklejate (nagu jalakäijad ja jalgratturid) suhtes, kes põrkavad kokku mootorsõidukitega.

Erinevates riikides teostatud uuringute põhjal võib välja tuua seose:
Keskmise kiiruse kasv 1 km/h suurendab õnnetuste arvu kasvu 3%.

Ülevaade on koostatud Eesti liiklusõnnetuste statistika ja European Road Safety Observatory materjalide põhjal (terviktekst kodulehel http://ec.europa.eu/transport/road_safety/specialist/knowledge/pdf/speeding.pdf)

Liikluskäitumise monitooringu tulemustest kiiruste mõõtmisel 2008. ja 2009. aastal

Liikluskäitumise monitooringu (liiklejate käitumise vaatlusuuringu) andmed sõidukiiruse kohta on hangitud püsiloenduspunktidest, kus aastaringselt salvestatakse ja summeeritakse tunniajaste keskmistena mitmeid eri parameetreid. Käesolevas ülevaates on kasutatud kiirusandmeid, mis on saadud päeva keskmistena 2008. ja 2009. a septembrikuu kohta.
Liikluskäitumise monitooringust nähtav lubatud sõidukiiruse üle 10 km/h ületajate hulk kõigub erinevates mõõtmispunktides suures vahemikus, mõnest %-st kuni 25%-ni. Ületajate hulk on kõigi kiirusmõõtmispunktide andmetel nädalavahetustel kuni 4% suurem kui tööpäevadel.

Lubatud sõidukiiruse üle 10 km/h ületajate osakaal loenduspunktides, %

Keskmiselt ületas 2009. aasta septembris läbi viidud mõõtmiste põhjal lubatud piirkiirust enam kui 10 km/h 9,1% sõidukijuhtidest. 2008. aasta septembris oli samades mõõtmispunktides vastav näitaja 10,9%. Mõõtmispunkte läbis mõlema aasta vaatlusperioodil üle 100 000 sõiduki. Seega on üle 10 km/h lubatud sõidukiirust ületavate juhtide arv aastaga vähenenud pea 2%.

Sõidukiiruste statistika 2009. aasta septembri kohta

Ka keskmise sõidukiiruse osas on 2009. aasta näitajad kõigis mõõtmispunktides 2008. aastast mõnevõrra paremad.

Keskmised kiirused 2008 vs 2009, km/h

Uuringu täismahus aruandega on võimalik tutvuda Maanteeameti kodulehel
http://www.mnt.ee/atp/failid/2009_LIMO_l_pparuanne.pdf

Selle aasta liiklusohutuskampaania ohutu sõidukiiruse valikuks maanteel on jõudnud ka internetti. Pahatihti on kiiruse ületamise põhjuseks see, et autojuht ei oska õigesti valida sõiduaega, mis tal soovitud kilomeetrite läbimiseks kulub. Seepärast sai kampaania raames loodud veebileht, kus juhil on võimalik teada saada, kui palju aega tal võimaliku vahemaa läbisõitmiseks kulub. Samuti on võimalik katsetada, kui palju aega võidab, kui sama vahemaa kihutatakse lubatust kiiremini. Katsetaja saab aru, et risk sattuda avariisse on hoopis suurem kui potenstiaalne ajavõit.
Veebilehele suunavad bännerid, mis kutsuvad üles tegema kiiruskatset internetis, mitte maanteel. Loodame, et veebilehel tehtud kiiruskatse aitab ära hoida kiiruskatsed oma lähedastega maanteel, mis teadupärast sinna ei sobi.

Raadioreklaam (EST)

Raadioreklaam (RUS)