oma lähedaste kui kaasliiklejate elu. Lubatud piirkiiruse ületamine on keelatud ning karistatav.
Hakka parem minutit varem liikuma!
keskmine lubatud linnaväline kiirus 90km/h
Kiirus on liiklusohutuse keskne probleem. Tegelikult mängib kiirus rolli kõigis liiklusõnnetustes – ilma kiiruseta poleks ka õnnetusi. Erinevate riikide liiklusõnnetuste statistika põhjal peetakse kiirust peamiseks õnnetuste põhjustajaks umbes 10% puhul kõigist õnnetustest ja umbes 30% puhul surmaga lõppenud õnnetustest. Nii kiiruse (kehtestatud piirkiiruse) ületamine kui ka ebasobivalt valitud sõidukiirus (kiirus, mis ei vasta oludele) on olulised õnnetusi põhjustavad tegurid.
Liiklusõnnetuste statistikale tuginedes võib ka Eestis siduda teelt väljasõidu ja mootorsõidukite laupkokkupõrgetega lõppenud õnnetused asulavälisel teel lubatust suurema või teeoludele mittevastava sõidukiiruse valikuga. Asulavälisel teel toimus 2009. aastal 302 inimkannatanutega ühesõidukiõnnetust (2008. aastal 385), milles hukkus 24 ja sai vigastada 425 inimest (2008. aastal vastavalt 25 ja 581) ning 93 kokkupõrget vastutuleva sõidukiga (2008. aastal 92), milles hukkus 21 ja sai vigastada 194 inimest (2008. aastal vastavalt 27 ja 200). 2009. aastal liiklusõnnetustes hukkunute üldarvust moodustas see 45%. Kokku hukkus eelmisel aastal Eesti liikluses 100 inimest.
2009. aasta juulis-augustis toimunud asulavälisel teel piirkiirusest kinnipidamise teemalise liiklusohutuskampaania järel tellis
Maanteeamet küsitlusuuringu, et välja selgitada autojuhtide hoiakuid sõidukiiruse valiku, piirkiirusest kinnipidamise ja
piirkiiruse ületamisega seonduvate ja tunnetatavate liiklusohtude kohta.
Küsitlus koosnes kahest osast: autojuhtide hinnangust enda ja kaasliiklejate sõidukiiruse valikuga seotud käitumisele ja sellega
seonduvatele liiklusohtudele ning hinnangust läbiviidud kampaania vajalikkusele ja mõjule.
Kooskõlas uuringu lähteülesandega koostati küsitluse valim suurusega 1000 aktiivset mootorsõidukijuhti. Valim moodustati
representatiivse elanikkonnaküsitluse põhimõtete järgi, kusjuures valimi aluseks võeti juhiloaomanike struktuur maakondade
ja peamiste vanusegruppide ning soo lõikes. Küsitluse viis läbi uuringufirma Valikor Konsult OÜ, uuringuandmete analüüs
teostati Inseneribüroos Stratum. Ankeet koosnes kokku 14 küsimusest, millele küsitletav pidi andma hinnangulise vastuse.
Sama metoodika järgi läbiviidavad kordusuuringud nii sel kui järgnevatel aastatel võimaldavad jälgida mootorsõidukijuhtide
hoiakute ja käitumise muutumist ajas ning kavandada liiklusohutusalast ennetustööd.
Uuringu täisaruandega saab tutvuda Maanteeameti kodulehel, aadressil http://www.mnt.ee/atp/failid/Kiirusk_sitlus_aruanne.pdf
Esiteks mõjutab kiirus õnnetusse sattumise tõenäosust. Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida.
Otsustamisele, kas reageerida või mitte, ning lõpuks ka reageerimisele kulub inimestel aega. Suure kiiruse puhul on selle aja jooksul
läbitud vahemaa pikem. Samuti on pikem pidurdamise alustamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud
vahemaa. Pidurdusvahemaa on proportsionaalne kiiruse ruuduga. Seega on kokkupõrke vältimise võimalus suuremate kiiruste puhul väiksem.
Teiseks mõjutab kiirus õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Selgete füüsikaliste mõjude tõttu kasvab kiiruse
suurenemise tulemusel vigastuse raskusaste. Mida suurem on kokkupõrkekiirus, seda suurem on vabaneva energia hulk.
Osa energiast „neelab“ inimkeha. Inimkeha aga talub välist jõudu ainult teataval määral. Kui välise jõu hulk ületab
vastavaid piirmäärasid, tekibki raske või surmaga lõppev vigastus. Seega tekitab suurem kiirus raskemaid vigastusi.
See kehtib eelkõige väiksemates ja kergemates sõidukites liiklejate suhtes, kes põrkavad kokku raskemate sõidukitega,
ja vähekaitstud liiklejate (nagu jalakäijad ja jalgratturid) suhtes, kes põrkavad kokku mootorsõidukitega.
Erinevates riikides teostatud uuringute põhjal võib välja tuua seose:
Keskmise kiiruse kasv 1 km/h suurendab õnnetuste arvu kasvu 3%.
Ülevaade on koostatud Eesti liiklusõnnetuste statistika ja European Road
Safety Observatory materjalide põhjal (terviktekst kodulehel
http://ec.europa.eu/transport/road_safety/specialist/knowledge/pdf/speeding.pdf)
Liikluskäitumise monitooringu (liiklejate käitumise vaatlusuuringu) andmed sõidukiiruse kohta on hangitud püsiloenduspunktidest,
kus aastaringselt salvestatakse ja summeeritakse tunniajaste keskmistena mitmeid eri parameetreid. Käesolevas ülevaates on
kasutatud kiirusandmeid, mis on saadud päeva keskmistena 2008. ja 2009. a septembrikuu kohta.
Liikluskäitumise monitooringust nähtav lubatud sõidukiiruse üle 10 km/h ületajate hulk kõigub erinevates mõõtmispunktides suures
vahemikus, mõnest %-st kuni 25%-ni. Ületajate hulk on kõigi kiirusmõõtmispunktide andmetel nädalavahetustel kuni 4% suurem kui tööpäevadel.
Keskmiselt ületas 2009. aasta septembris läbi viidud mõõtmiste põhjal lubatud piirkiirust enam kui 10 km/h 9,1% sõidukijuhtidest. 2008. aasta septembris oli samades mõõtmispunktides vastav näitaja 10,9%. Mõõtmispunkte läbis mõlema aasta vaatlusperioodil üle 100 000 sõiduki. Seega on üle 10 km/h lubatud sõidukiirust ületavate juhtide arv aastaga vähenenud pea 2%.
Ka keskmise sõidukiiruse osas on 2009. aasta näitajad kõigis mõõtmispunktides 2008. aastast mõnevõrra paremad.