Maanteeameti kiiruskaamerate infoleht

Kiiruskaamerate paigaldamise eesmärk on liikluse rahustamine ja seeläbi õnnetuste arvu vähendamine. Kaamerad ohjeldavad kihutajaid ja aitavad viia kiirused ohtlikel teelõikudel lubatu piiridesse, mistõttu muutub liiklus turvalisemaks ning vähenevad liiklusõnnetused. Kaameratel on ennetav ja distsiplineeriv mõju. Sõidukijuht teab, et antud teelõigule on paigaldatud kiiruskaamerad, ja kiiruseületamine ei jää märkamatuks. Teiste riikide kogemused näitavad, et kiiruskaamerad aitavad vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu hinnanguliselt 20%.

Hinnanguliselt põhjustavad suured kiirused Euroopas ca 20% liiklussurmadest ehk kokku hukub selle tulemusel umbes 8500 inimest aastas. Et selliseid juhtumeid ohjeldada, on vajalik tõhustada järelevalvet ja lisaks politseipatrullidele rakendada tehnilisi vahendeid. Kiiruskaamerad aitavad kaasa liikluseeskirjade ja eriti kiirusepiirangute täitmise kindlustamisele, õnnetuste vähendamisele.

Riigikogus 2003. aastal heakskiidu saanud Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm (edaspidi RLOP) ja 2007. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud RLOP rakendusplaani aastateks 2007–2011 (edaspidi RLOP II) etapi tegevuskava näevad ette mitmeid meetmeid liiklusohutuse parandamiseks. Üks olulisemaks on automaatse kiirusjärelevalve rakendamine vähemalt 320 teekilomeetril. Kaamerate kasutuselevõtt võimaldab vähendada inimkahjuga liiklusõnnetuste arvu 17-20% ja kõikide liiklusõnnetuste (s.h vaid materiaalse kahjuga) arvu ca 10% võrra.

Eesti Rahvusliku Liiklusohutuse programmi aastateks 2003.-2015. peamine eesmärk on vähendada liikluses hukkunute arv 2015.aastaks 100-ni. Teise etapi lõpuks (2011.a) on seatud eesmärgiks, et liiklusõnnetustes hukkunute arv ei ületaks 130 ja vigastatute arv 3000 aastas. Kiiruste automaatkontrolli rakendamise peamiseks eesmärgiks on vähendada liiklusõnnetustes hukkunud ja vigastatud inimeste arvu ning selle läbi panustada liiklusohutusprogrammi rakenduskava ühe meetmena liiklusohutusprogrammis püstitatud eesmärkide täitmisele.

Kiiruskaamerate asukohtade valimisel on silmas peetud inimkannatanutega liiklusõnnetustega statistikat viimase viie aasta jooksul, liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ja kohalikke olusid. Teelõikudele paigaldatakse automaatkontrollist teavitavad liiklusmärgid.

Erinevates riikides tehtud uuringud näitavad, et kiiruskaamerad parandavad märkimisväärselt liiklusohutust. Suurbritannias 2005. aasta lõpus valminud üleriigiline sõltumatu uuring tuvastas, et inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv vähenes kiiruskaamera kohtades 22% ning hukkumise või raskete vigastustega liiklusõnnetuste arv vähenes 42%. Majanduslik kasu ärahoitud õnnetustelt oli 258 miljonit naela, samas kui kulud automaatkontrollile olid 96 miljonit naela.

Prantsusmaal peetakse kiiruskaamerate laiaulatuslikku kasutuselevõttu peamiseks teguriks liiklusõnnetustes hukkunute vähenemisel 8000 hukkunust aastal 2001 alla 5000 hukkununi aastal 2005. Soomes 2005. aastal valminud uuring näitas, et automaatse kiirusjärelevalvega kaetud lõikudel vähenes inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv 30% ja hukkunute arv 56%.