Statistika

Möödunud aastal registreeriti jalgratturite osalusel kokku 194 liiklusõnnetust, milles hukkus 18 ja sai vigastada 168 jalgratturit ning 3 kaassõitjat. Kaitsekiivrit kandis kõigest 18 vigastada saanud jalgratturit.

Rattaõnnetused on kujunenud probleemiks eelkõige kuni 15-aastaste laste hulgas, kes moodustasid ligi neljandiku kannatada saanud ratturitest. 73% kõigist rattaõnnetustest registreeriti asulasisestel teedel. Jalgratturite peamiseks eksimuseks olid nõutava märguande andmatajätmine enne manöövreid ja eksimised ristmikul.

2006 aastal korraldas TNS Emor uuringu "Jalgratturikiivri kandmine elanike poolt". Allpool väljavõtted uuringust

Uuringu eesmärk oli teada saada

• jalgratturite suhtumine jalgratturikiivri kandmise vajalikkusesse nii täiskasvanute kui ka laste puhul
• jalgratturikiivri kandmine jalgrattaga sõites
• jalgratturikiivri kasutamist propageeriva reklaamikampaania märkamine ja hinnang kampaania vajalikkusele

Metoodika:

• Sihtrühm: 15-74-aastased Tallinna ja Tartu jalgratturid
• Valim: 500 vastajat: 250 Tallinna ja 250 Tartu elanikku, kes on viimase 12 kuu jooksul sõitnud jalgrattaga
• Meetod: telefoniintervjuud (CATI meetod)
• Küsitlusperiood: 24.-28. mai 2006

Iga neljas jalgrattur peab kiivri kandmist vajalikuks

• Vaid iga neljas 15-74-aastane jalgrattur peab kiivri kandmist väga vajalikuks ning kolmandik pigem vajalikuks
• väga vajalikuks peavad sagedamini üle 35-aastased ning mitte-töötavad elanikud (nt töötud, pensionärid, lapsepuhkusel olevad inimesed jne)
• pigem vajalikuks pidajate seas eristuvad 35-49-aastased, töötavad inimesed ning Tartu jalgratturid
• Iga viies jalgrattur leiab, et kiivri kandmine ei ole üldse vajalik, nende seas on rohkem mitte-eestlasi, mitte-töötavaid inimesi ning 50-74-aastaseid
• Laste puhul leitakse väga kindlalt, et kiivri kandmine on vajalik – 84% leiab, et laste puhul on kiivri kandmine väga vajalik ning 14% pigem vajalik
• sihtrühmades erinevused praktiliselt puuduvad, sh linnade lõikes. Vaid mitte-eestlaste seas on vähem neid, kes peavad laste puhul kiivri kandmist väga vajalikuks

Jalgratturikiivri kandmine on harv nähtus

• Alati kannab kiivrit vaid 6% 15-74-aastastest jalgratturitest ning koguni 75% jalgratturitest ei kanna kiivrit mitte kunagi
• regulaarseid kiivri kandjaid on vähe ja need sihtrühmiti ei eristu
• nende seas, kes kiivrit ei kanna mitte kunagi, on rohkem mitte-eestlasi, 50-74aastaseid, naisi, mitte-töötavaid inimesi ja Tallinna jalgrattureid. Naiste osakaal on märkimisväärne eeskätt Tallinna ratturite hulgas
• 13% nendest, kes peavad kiivri kandmist väga või pigem vajalikuks, kannavad kiivrit kas alati või sageli
• mehed näitavad sagedamini oma hoiakut välja ka reaalses käitumises, sest nende seas on rohkem neid, kes peavad jalgratturikiivri kandmist vajalikuks ja seda ka kannavad. Tallinna ratturite seas eristuvad ka eestlased.
• 39% uuritud 15-74-aastastest jalgratturitest on 4-15-aastaseid lapsi. Rohkem kui kolmandik ratturite lastest (36%) kannab alati kiivrit ja 13% sageli. Linnade lõikes erinevused puuduvad

Suhtumine kiivri kandmise kohustuslikkusesse on positiivne

• Valdavalt peetakse kampaaniat vajalikuks – 35% peab väga vajalikuks ja 50% üsna vajalikuks
• väga vajalikuks peavad kampaaniat vanemad inimesed, kelle seas on kiivri kasutamine veel vähem levinud
• üsna vajalikuks peavad kampaaniat nooremad inimesed (kuni 34-aastased)
• Võrdselt jagunevad need, kes leiavad, et kiivri kandmine peaks olema kohustuslik kõigil ja need, kelle hinnangul kiivri kandmine peaks olema kohustuslik kuni 16-aastasele
• kuni 16-aastased peaks kandma kiivrit meeste ja 15-24-aastaste ning Tallinna jalgratturite arvates
• kõik peaksid kandma kiivrit naiste ja üle 25-aastaste hinnangul
• 13% Tallinna ja Tartu jalgratturitest leiab, et kiivri kandmine ei peaks olema kohustuslik. Nende seas on keskmisest rohkem kuni 24-aastaseid ja õpilasi/üliõpilasi, kelle seas on ka kiivri kandmine vähem levinud