Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmisel ei ole ka Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis.
Juhtimisõigust tõendav dokument
Juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument.
Juhtimisõiguse andmine
Mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kelle alaline elukoht on Eestis, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Alaline elukoht käesoleva seaduse tähenduses on koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed.
Tervisekontroll
Mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli üldjuhul iga 10 aasta järel.
Tervisekontrolli läbivad iga 5 aasta järel:
1) üle 65-aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht;
2) üle 50-aastane C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht, T-kategooria traktori- ja liikurmasina juht, B-kategooria takso juht, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide õpetaja.
Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui isik ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut tervisetõendit.
30 päeva enne järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumist saadab Maanteeamet isiku nõusolekul tema poolt esitatud mobiiltelefoni numbrile või elektroonilisele postiaadressile teate selle kohta, et isiku juhtimisõigus peatub järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeval, kui isik ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut tervisetõendit, ning et juhtimisõiguse taastamiseks peab ta esitama Maanteeametile uue tervisetõendi.
Tervisekontrolli A-, B-, BE-, C- ja CE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, välja arvatud B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõiduki puhul, ja T-kategooria traktori ning liikurmasina juhtidele ja juhtimisõiguse taotlejatele teostab perearst.
Tervisekontrolli D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhtidele ja juhtimisõiguse taotlejatele ning mootorsõidukijuhtide õpetajatele teostab tegevusloa alusel tegutseva tervishoiuteenuse osutaja juurde moodustatud liiklusmeditsiini komisjon (edaspidi liiklusmeditsiini komisjon). Liiklusmeditsiini komisjoni koosseisu kuulub vähemalt kolm eriarsti – silmaarst, neuroloog ja sisearst.
Neil, kes on läbinud tervisekontrolli enne 07.06.2009 ning tervistõendil puudub kehtiv kuni kuupäev, arvestatakse (või loetakse) liiklusregistris tervisetõend kehtivaks kuni juhiloa kehtivuse lõpuni, sh juhul, kui isik on vahepeal juhiloa kaotanud ning liiklusregistri büroost uue juhiloa saanud.
Liiklemine
• Möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Seega on möödasõit manööver, mis võib toimuda ka pärisuunavööndist väljumata.
• Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Erandiks on möödasõit vasak- või tagasipööret sooritavast sõidukist.
• Üherajaliselt teelt mitmerajalisele teele sõitmisel peab juht andma teed mitmerajalisel teel sõitvale juhile. Üherajalise tee lõikumist teega ristmikuks ei loeta.
• Juhil on keelatud kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita ning sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Kehtiva reeglistikuga võrreldes laieneb telefoni kasutamise keeld ka asulavälistele teedele.
• Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile. Kehtiva reeglistikuga võrreldes teeandmise nõue ei kehti asulateel, kus lubatud suurim kiirus on suurem kui 50 km/h.
• Kõnniteel võib juht peatada sõiduki veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jala¬käijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
• Asulavälisel teel tuleb halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel lisaks ääre- ja numbrituledele kasutada ka ohutulesid.
• Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled.
• Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.
• B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht peab halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost või traktorist sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma (standardile EVS-EN471 vastavat 2-klassi) ohutusvesti.
Suurim lubatud sõidukiirus
• Jääteel 10–25 kilomeetrit tunnis või 40–70 kilomeetrit tunnis, kui jää paksus on kuni 50 sentimeetrit. Jää paksusel üle 50 sentimeetri on suurim lubatud sõidukiirus vabalt valitav, kuid see ei tohi ületada 70 kilomeetrit tunnis.
• Pukseeritava seadme veol 25 kilomeetrit tunnis
• Bussil 60 kilomeetrit tunnis, kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas asuvatel istmetel istuvad sõitjad.
• Veoautol 60 kilomeetrit tunnis, kui veoauto kastis on veost saatev või veose järele minev isik või kui veoautot kasutatakse kaitseväes ja Kaitseliidus inimeste veol.