Aadu Lassi preemiate laureaadid

Insener Aadu Lassi nimeline teedevaldkonna auhind Aadu antakse välja kahes kategoorias: Aadu elutööpreemia ja Aadu inseneripreemia.

Aadu Lassi nimelise auhinna pälvijad 2020

 

Anti Palmi - Aadu inseneripreemia laureaat

 

Anti Palmi asus 2004. aasta sügisel õppima Tallinna Tehnikaülikooli teede-ehituse inseneriks. Maanteeametisse jõudis aga Anti 13. aprillil 2009. aastal.

Mõned olulisemad ja suuremad objektid, mille elluviimises Anti on osalenud:

  • Aaspere–Haljala tee-ehitus
  • Tapa viadukt – BIMi katseprojekt
  • Mäeküla-Suurpalu – kruusateede ehitamine Infrakiti kaudu.
  • Valgejõe-Rõmeda ehitusobjekt
  • Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus
  • Padaoru truup
  • Kunda sild.

Anti Palmi eestvedamisel on Maanteeametis katsetamisele või kasutusele võetud mitmed uued ja innovaatilised lahendused.

Väga oluline teema, mida Palmi eest veab, on digitaalehitus. Tema jaoks on oluline, et viimastel aastatel on 3D-projekteerimine ehk Infrakit jõudnud peaaegu kõigi projekteerijateni. See on vajalik kõigi jaoks – näiteks saab kohalikele inimestele visualiseerimise teel väga lihtsalt nende uut elukeskkonda tutvustada. Samuti on ta osalenud projektides TEET ehk  töö- ja teabevahetuskeskkond nii projekteerimise, ehituse kui ka teehoolde etapis ning ehitise infomudeli BIM (Building Information Model) rakendamisel.

Anti püüab leida uuenduslikke ja keskkonnasõbralikke lahendusi. Ta tõi tagasi mössi, mida katsetati küll 2008. aastal, ent siis jäi selle kasutamine soiku. 2019. aastal võeti tema eestvedamisel vastu otsus seda uuesti katsetada Iisaku–Tudulinna 15,7kilomeetrisel teelõigul koostöös YIT Infra Eesti ASi ja OÜ-ga Üle. 2020. aasta suvel aga paigaldas Verston Ehitus OÜ Mäeküla–Suurpalu testlõigule esmakordselt ümbertöödeldud plastikjäätmete graanuleid sisaldavat asfaltkatte. Lisaks ehitatakse sõidutee kõrvale sama lisandit kasutades ligi kaks kilomeetrit kõnniteed.

Anti Palmi soovib tehnoloogia kasutamise viia ka järelevalvesse. Siin saab taas tuua välja ühe tema eestvedamisel tehtud algatuse – asfalteerimise boonussüsteem ida regioonis. Eesmärk on maksta parema kvaliteedi eest boonust. Seega pandi 2018. aastal mõnel katseobjektil laoturitele peale termoskännerid, mis fikseerivad paigaldustemperatuuri kogu paani ulatuses. Mida ühtlasem on temperatuur, seda vähem on poorseid kohti ja muid vigu. Eelmisel aastal rakendati uut süsteemi juba suuremal arvul objektidel ja 2020. aastast on kõikides lepingutes boonuse kasutamise võimalus sees.

Anti oli üks Maanteeameti ja Asfaldiliidu koostööprojekti „Insenerid kooli“ algatajatest. Ja siingi ei jäänud ta vaid algatajaks, vaid programmi raames käis ta eriala tutvustamas mitmetes koolides. Samuti annab sellest õppeaastast Anti teehoiuökonoomika loenguid Tallinna Tehnikaülikoolis.

Anti osaleb ka valdkonna kutsekomisjonis, millesse ta suhtub äärmise tõsidusega. Tema jaoks on oluline, et eksamil osalejad saaksid aru oma vastutusest, mille nad kutset omandades kaasa saavad.

Maanteeametis on teada Anti valmidus uutes projektides alati kaasa lööma ning kindlasti pakub ta ka ise välja uusi lahendusi.  Kolleegid hindavad teda kui juhti, kes on inimeste poole näoga. Vajadusel on ta kritiseerija nii asutuses sees kui ka väljapoole (nt kohalik omavalitsus või Rakvere linnavalitsus), sest ta soovib, et asju tehtaks võimalikult hästi. Ta on hea suhtleja, kes hindab avatust ausust, panustamist ning töötahet.

 

Raimo Unt - Aadu elutööpreemia laureaat

 

Raimo Undi elutööks on aastatel 1988 - 2008 iseseisva Eesti Vabariigi teehoiu masinapargi moderniseerimise protsessi juhtimine, mille käigus vahetati välja nõukogudeaegne tehnika kvaliteetsemate lääne masinate vastu, ning spetsialistide koolitamine kursustel ja kutsevõistlustel.

Tallinna Polütehnilise Instituudi 1972. aastal mehaanikainseneri diplomiga lõpetanud ja 15 aastat Rapla Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuses peamehaanikuna töötanud Raimo Unt tundis läbi ja lõhki nõukogudeaegset teehoiu tehnikat. Asunud 1988. aastal tööle tollase tootmiskoondise Eesti Maanteed (alates 1990. aasta novembrist Maanteeamet) tehnikanõunikuna, hakkas ta otsima võimalusi vahetada nõukogudeaegne tehnika lääneliku vastu. Esimesed võimalused selleks avanesid Soome ja Rootsi Maanteeametite abiprogrammide raames, mille elluviimist pandi juhtima Unt. Kasutamisel selgus, et lääne tehnika osutus oluliselt efektiivsemaks ka uuematest NSV Liidus toodetud masinatest. Edasise koostöö tõhustamiseks põhjanaabritega moodustas Unt teedevalitsuste peamehaanikutest töörühma. Samuti kuulus Unt Baltimaade Teedeliidu juhatusse, korraldades koostööd Läti ja Leedu kolleegidega.

Teedevaldkonna üheks tõsisemaks ettevõtmiseks Eestis oli erasektori initsiatiiv teehöövlite tootmises. Ka selles mängis rolli Undi kui mehaaniku kogemus. Ühes töörühmaga oli ta ettevõtjale teehöövli arendamisel abiks ja koostöös valmis hulk häid teehöövleid Corbex.

Uue ja kaasaegse tehnika kasutuselevõtt tõi kaasa vajaduse ka tööliste koolitamiseks. Kuna meil endil puudusid spetsialistid, kes oskaksid lääne tehnikat kasutada, kaasas Unt välismaiseid koolitajaid Soomest, Rootsist ja Hollandist. Samuti juhtis Unt peale Aadu Lassi pensionile jäämist höövli- ja hooldeautojuhtide kutsevõistlusi. Vahepeal soiku jäänud hooldeautojuhtide kutsevõistlused äratati Maanteeameti initsiatiivil uuesti ellu 2019. aastal. Pensionil olev Raimo Unt töötas välja uuenenud kutsevõistluste juhendi ning oli nõuga abiks ka võistlustel. Raimo Unt oli 2020. aasta kutsevõistluste patroon.

Raimo Unt on aktiivselt tegelenud ka Eesti Maanteemuuseumi arendamisega. Tema juhtimisel on sündinud muuseumi masineksponaatide kogu, mille ehteks on üks kahest 1926. aastal Rootsist ostetud ja muuseumi tarbeks taastatud teehöövlist Bitvargen. Samuti aitas ta korraldada kogutud masinate restaureerimist. 2019. aastal käivitas Unt koos Järvamaa Kutsehariduskeskusega Eestis toodetud NSV Liidu esimese iseliikuva teehöövli V-1 ainueksemplari taastamise tolleaegsete jooniste alusel.

Arvestades Undi kogemusi ja teadmisi kaasaegse teehoiutehnika osas, kutsus  teedeinsenere koolitav TalTech ta 2019. aastal lektorina teehoiu tehnika alaseid loengud pidama.

 

Aadu Lassi nimelise auhinna pälvijad 2019

 

Märt Puust - Aadu inseneripreemia laureaat

 

Märt Puust on teedevaldkonnas töötanud alates aastast 1995. Ta on olnud nii Maanteeameti peadirektori asetäitja kui ka Eesti Asfaldiliidu tegevjuht. Alates 2015. aastast töötab Märt AS Teede Tehnokeskuses ITS osakonna projektijuhina. Viimased 20 aastat tegeleb ta teeilma temaatikaga ning tema panust Eesti teeilmajaamade võrgu ja teehoolde tugisüsteemide rajamisel või kujundamisel on raske alahinnata. Võib liialdamata väita, et Märt on Eesti teemeteoroloogia parim asjatundja, kelle teadmisi hindavad ja tunnustavad ka Eesti tuntuimad sünoptikud.

Kolmel viimasel aastal on Märdi aktiivsel eestvedamisel arendatud välja Teedeinfokeskuse (TIK) veebikeskkond, mis on kujunenud väga oluliseks töövahendiks kõigile riigiteede hooldajatele. Teedeinfokeskuse üks peamisi väärtusi on teepinna olude prognoosimine, mille alusel on teehooldajatel võimalik langetada talihoolet tehes õigeid otsuseid. Antud süsteem võimaldab muuta libedusetõrje ennetavaks libedusetõrjeks, mis võib tee kasutaja elu päästa.

Märt on iseloomult tagasihoidlik, kuid silmapaistev teedeinsener. Tema tegemisi iseloomustab põhjalikkus, pühendumus, korrektsus, suur töövõime ja avar silmaring. Märt on alati oma kolleegide jaoks olemas. Ta esineb tihti teedealastel koolitustel ja konverentsidel, kus ta oma teadmisi teistega lahkelt jagab. Märdi töökaaslased rõhutavad, et ta on oma missiooniks võtnud liiklusohutuse ja teehoolde taseme tõstmise, otsides kogu aeg uusi ja paremaid lahendusi.

 

Koit Tsefels -  Aadu elutööpreemia laureaat

 

Koit Tsefels sündis 1946. aastal Paunkülas, Järvamaa teemeistri Kirill Tsefelsi perekonnas. Teedeehitaja pisiku sai Koit juba kodust ja on selle edasi andnud ka pojale ja tütrele, kes mõlemad töötavad täna teedealal. 1967. aastal lõpetas ta tollase omaaegse ehitusmehaanikatehnikumi (praegu Tallinna Tehnikakõrgkool) ja 1972. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegu Tallinna Tehnikaülikool). Koit alustas teemeistrina ettevõttes TREV-2 juba enne ülikooli astumist ja töötas Tallinna Linna Teede Ekspluatatsioonivalitsuses meistri ja osakonnajuhatajana. Hiljem Harju TREV-i juhataja asetäitjana ja peainsenerina. Ta lõpetas karjääri 2010. aastal Maanteeameti peadirektori asetäitjana, olles eelnevalt olnud pool aastat Maanteeameti peadirektori kohusetäitja.

Koidu suurim saavutus on sotsialismiaegse teedesüsteemi muutmine kaasaegse ühiskonna mudelile vastavaks. Ta on andnud hindamatu panuse tänapäevase Maanteeameti kui organisatsiooni reformimisse ja maanteede hooldesüsteemi väljaehitamisse. Koidu eestvedamisel algas seni teedevalitsuste tehtud hooldetööde erastamine. Riigihankega anti teehooldepiirkonnad ettevõtetele 5–7 aastaks koos töötajate ülemineku ja tehnika müügiga. Tänu lepingute pikale kestvusele said ettevõtjad soetada kaasaegset tehnikat. Jõuti põhimõtteni, et mida suudab ettevõtlus paremini ja efektiivsemalt teha, sellest peab riik loobuma, hoolimata sellest, et kahtlejaid ja vastaseid oli nii meil kui ka naaberriikides. Tänaseks mõistavad selle suure muutuse olulisust ka tolleaegsed kahtlejad. Koidu eestvedamisel loodi Maanteemuuseum ja Maanteeinfokeskus. Olles pensionil, organiseerib ta koos endiste kolleegidega Maanteeameti juurde ümarlauda, et aidata kaasa teedemajanduse arengule Eesti Vabariigis.

Koit on olnud alati uuendusmeelne ja võtnud julgelt vastutust. Tema toetusel ja mõistmisel toodi Eestisse mitmed uued tehnoloogiad, millega tehti arvestatav hulk katsetöid. Tellijana oli ta kindlasti hea koostööpartner töövõtjatele, sest ta on oskas neid kuulata ja samas hoida ka fookust, et otsustada, mis on teedemajandusele parim.

 

Aadu Lassi nimelise auhinna pälvijad 2018

 

Marek Koit - Aadu inseneripreemia laureaat

 

Marek Koit on olnud Eesti pindamisturu edasiarendaja ja turule uuenduste loojana tegev üle 20 aasta, tema eestvedamisel on ÜLE OÜ teostanud pindamistöid ka Soomes ja Rootsis olles oma eesrindlike tegevustega sihiseadjaks alternatiivturgudel ka teistele teedeehitusettevõtetele.

ÜLE OÜ poolt loodud OÜ Pigipada, kes toodab bituumenemulsioone ning väljastab ka stabiliseerimistööde tarbeks kasutatavat bituumensideainet vahtbituumenite tootmiseks. Tänaseks väljastab Pigipada Eesti turule rohkem kui 50% vajaminevast toodangust, lisaks realiseerib Pigipada oma toodangut Soome Vabariigis. Marek Koit on olnud emulsioonitehase üks loojatest ning edasiarendajatest.

Marek Koit on võtnud missiooniks arendada Eesti pindamisturgu läbi oma kogemuste edasiandmisega kolleegidele, s.h. tellijaid, järelevalve ja teised töövõtjaid, neid suunates ja õpetades. Ta on olnud pindamispäevade eestvedajana heaks veduriks.

Varasemat intervjuud Marek Koiduga Teelehes on võimalik lugeda siit (PDF) (PDF).

 

 

Aleksander Kaldas -  Aadu elutööpreemia laureaat

 

Peale Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1965.a autoteede ja sildade erialal rakendas Aleksander Kaldas inseneriteadmisi ja rahvusvahelises suhtluses omandatud kogemusi 43 aasta vältel Eesti teedemajanduse arendamiseks, töötades riigi teehoiuorganisatsioonis koos Aadu Lassiga peainseneri asetäitjana, peainsenerina, tehnikadirektorina, programmidirektorina ja peadirektori nõunikuna.

Taasiseseisvunud Eestis  töötati tema eestvedamisel välja teeseaduse, projekteerimis- ja tehniliste normide ning  teehoiu pikaajalise kavandamise alusdokumentide eelnõud. Aleksander Kaldas oli aastaid teedesüsteemi kutsevõistluste korraldamise tugiisikuks. 

Mitmete võõrkeelte valdajana on Aleksander Kaldas andnud olulise panuse rahvusvaheliste sidemete loomiseks Balti riikide, Poola ning Põhjamaade teede ala töötajatega, ülemaailmsete teedeorganisatsioonidega IRF ja PIARC. Eriti tulemuslikuks kujunesid tema vahendamisel suhted Soome kolleegidega, tema tegevuse praktilise tulemusena saabusid tolleaegsetesse teedevalitsustesse esimesed mitte-nõukogude päritolu teedemasinad. Aleksander Kaldas esindas Eestit Via Baltica riikidevahelise teekoridori projekti käivitamisel. Aktiivne suhtlus kolleegidega piiride tagant võimaldas anda ajastukohase sisendi muudatuseks Eesti teehoiu organisatsioonis.

Aleksander Kaldas oli rasketel 1990. aastatel võtmeisikuks läbirääkimistel välisabi programmide kaudu teetööde  lisarahastamise saamiseks Maailmapangast ja Põhjamaade Investeerimispangast. Laenurahaga õnnestus peatada juba ähvardav riigiteede katete totaalne lagunemine ja pöörata nende seisund paremuse poole.

Aleksander Kaldas on Asfaldiliidu asutajaliige ja on juhtinud liidus pikki aastaid teedeala ettevõtjate koostööd juhatuse esimehena. Ta on osalenud Kutsekojas teedeinseneride kvalifikatsiooni määratlemisel ja oma inseneritarkusi on ta edasi andnud Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilastele loenguid pidades.