Aadu Lassi preemiate laureaadid

Insener Aadu Lassi nimeline teedevaldkonna auhind Aadu antakse välja kahes kategoorias: Aadu elutööpreemia ja Aadu inseneripreemia.

Aadu Lassi nimelise auhinna pälvijad 2019

 

Märt Puust - Aadu inseneripreemia laureaat

 

Märt Puust on teedevaldkonnas töötanud alates aastast 1995. Ta on olnud nii Maanteeameti peadirektori asetäitja kui ka Eesti Asfaldiliidu tegevjuht. Alates 2015. aastast töötab Märt AS Teede Tehnokeskuses ITS osakonna projektijuhina. Viimased 20 aastat tegeleb ta teeilma temaatikaga ning tema panust Eesti teeilmajaamade võrgu ja teehoolde tugisüsteemide rajamisel või kujundamisel on raske alahinnata. Võib liialdamata väita, et Märt on Eesti teemeteoroloogia parim asjatundja, kelle teadmisi hindavad ja tunnustavad ka Eesti tuntuimad sünoptikud.

Kolmel viimasel aastal on Märdi aktiivsel eestvedamisel arendatud välja Teedeinfokeskuse (TIK) veebikeskkond, mis on kujunenud väga oluliseks töövahendiks kõigile riigiteede hooldajatele. Teedeinfokeskuse üks peamisi väärtusi on teepinna olude prognoosimine, mille alusel on teehooldajatel võimalik langetada talihoolet tehes õigeid otsuseid. Antud süsteem võimaldab muuta libedusetõrje ennetavaks libedusetõrjeks, mis võib tee kasutaja elu päästa.

Märt on iseloomult tagasihoidlik, kuid silmapaistev teedeinsener. Tema tegemisi iseloomustab põhjalikkus, pühendumus, korrektsus, suur töövõime ja avar silmaring. Märt on alati oma kolleegide jaoks olemas. Ta esineb tihti teedealastel koolitustel ja konverentsidel, kus ta oma teadmisi teistega lahkelt jagab. Märdi töökaaslased rõhutavad, et ta on oma missiooniks võtnud liiklusohutuse ja teehoolde taseme tõstmise, otsides kogu aeg uusi ja paremaid lahendusi.

 

Koit Tsefels -  Aadu elutööpreemia laureaat

 

Koit Tsefels sündis 1946. aastal Paunkülas, Järvamaa teemeistri Kirill Tsefelsi perekonnas. Teedeehitaja pisiku sai Koit juba kodust ja on selle edasi andnud ka pojale ja tütrele, kes mõlemad töötavad täna teedealal. 1967. aastal lõpetas ta tollase omaaegse ehitusmehaanikatehnikumi (praegu Tallinna Tehnikakõrgkool) ja 1972. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegu Tallinna Tehnikaülikool). Koit alustas teemeistrina ettevõttes TREV-2 juba enne ülikooli astumist ja töötas Tallinna Linna Teede Ekspluatatsioonivalitsuses meistri ja osakonnajuhatajana. Hiljem Harju TREV-i juhataja asetäitjana ja peainsenerina. Ta lõpetas karjääri 2010. aastal Maanteeameti peadirektori asetäitjana, olles eelnevalt olnud pool aastat Maanteeameti peadirektori kohusetäitja.

Koidu suurim saavutus on sotsialismiaegse teedesüsteemi muutmine kaasaegse ühiskonna mudelile vastavaks. Ta on andnud hindamatu panuse tänapäevase Maanteeameti kui organisatsiooni reformimisse ja maanteede hooldesüsteemi väljaehitamisse. Koidu eestvedamisel algas seni teedevalitsuste tehtud hooldetööde erastamine. Riigihankega anti teehooldepiirkonnad ettevõtetele 5–7 aastaks koos töötajate ülemineku ja tehnika müügiga. Tänu lepingute pikale kestvusele said ettevõtjad soetada kaasaegset tehnikat. Jõuti põhimõtteni, et mida suudab ettevõtlus paremini ja efektiivsemalt teha, sellest peab riik loobuma, hoolimata sellest, et kahtlejaid ja vastaseid oli nii meil kui ka naaberriikides. Tänaseks mõistavad selle suure muutuse olulisust ka tolleaegsed kahtlejad. Koidu eestvedamisel loodi Maanteemuuseum ja Maanteeinfokeskus. Olles pensionil, organiseerib ta koos endiste kolleegidega Maanteeameti juurde ümarlauda, et aidata kaasa teedemajanduse arengule Eesti Vabariigis.

Koit on olnud alati uuendusmeelne ja võtnud julgelt vastutust. Tema toetusel ja mõistmisel toodi Eestisse mitmed uued tehnoloogiad, millega tehti arvestatav hulk katsetöid. Tellijana oli ta kindlasti hea koostööpartner töövõtjatele, sest ta on oskas neid kuulata ja samas hoida ka fookust, et otsustada, mis on teedemajandusele parim.

 

Aadu Lassi nimelise auhinna pälvijad 2018

 

Marek Koit - Aadu inseneripreemia laureaat

 

Marek Koit on olnud Eesti pindamisturu edasiarendaja ja turule uuenduste loojana tegev üle 20 aasta, tema eestvedamisel on ÜLE OÜ teostanud pindamistöid ka Soomes ja Rootsis olles oma eesrindlike tegevustega sihiseadjaks alternatiivturgudel ka teistele teedeehitusettevõtetele.

ÜLE OÜ poolt loodud OÜ Pigipada, kes toodab bituumenemulsioone ning väljastab ka stabiliseerimistööde tarbeks kasutatavat bituumensideainet vahtbituumenite tootmiseks. Tänaseks väljastab Pigipada Eesti turule rohkem kui 50% vajaminevast toodangust, lisaks realiseerib Pigipada oma toodangut Soome Vabariigis. Marek Koit on olnud emulsioonitehase üks loojatest ning edasiarendajatest.

Marek Koit on võtnud missiooniks arendada Eesti pindamisturgu läbi oma kogemuste edasiandmisega kolleegidele, s.h. tellijaid, järelevalve ja teised töövõtjaid, neid suunates ja õpetades. Ta on olnud pindamispäevade eestvedajana heaks veduriks.

Varasemat intervjuud Marek Koiduga Teelehes on võimalik lugeda siit (PDF) (PDF).

 

 

Aleksander Kaldas -  Aadu elutööpreemia laureaat

 

Peale Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1965.a autoteede ja sildade erialal rakendas Aleksander Kaldas inseneriteadmisi ja rahvusvahelises suhtluses omandatud kogemusi 43 aasta vältel Eesti teedemajanduse arendamiseks, töötades riigi teehoiuorganisatsioonis koos Aadu Lassiga peainseneri asetäitjana, peainsenerina, tehnikadirektorina, programmidirektorina ja peadirektori nõunikuna.

Taasiseseisvunud Eestis  töötati tema eestvedamisel välja teeseaduse, projekteerimis- ja tehniliste normide ning  teehoiu pikaajalise kavandamise alusdokumentide eelnõud. Aleksander Kaldas oli aastaid teedesüsteemi kutsevõistluste korraldamise tugiisikuks. 

Mitmete võõrkeelte valdajana on Aleksander Kaldas andnud olulise panuse rahvusvaheliste sidemete loomiseks Balti riikide, Poola ning Põhjamaade teede ala töötajatega, ülemaailmsete teedeorganisatsioonidega IRF ja PIARC. Eriti tulemuslikuks kujunesid tema vahendamisel suhted Soome kolleegidega, tema tegevuse praktilise tulemusena saabusid tolleaegsetesse teedevalitsustesse esimesed mitte-nõukogude päritolu teedemasinad. Aleksander Kaldas esindas Eestit Via Baltica riikidevahelise teekoridori projekti käivitamisel. Aktiivne suhtlus kolleegidega piiride tagant võimaldas anda ajastukohase sisendi muudatuseks Eesti teehoiu organisatsioonis.

Aleksander Kaldas oli rasketel 1990. aastatel võtmeisikuks läbirääkimistel välisabi programmide kaudu teetööde  lisarahastamise saamiseks Maailmapangast ja Põhjamaade Investeerimispangast. Laenurahaga õnnestus peatada juba ähvardav riigiteede katete totaalne lagunemine ja pöörata nende seisund paremuse poole.

Aleksander Kaldas on Asfaldiliidu asutajaliige ja on juhtinud liidus pikki aastaid teedeala ettevõtjate koostööd juhatuse esimehena. Ta on osalenud Kutsekojas teedeinseneride kvalifikatsiooni määratlemisel ja oma inseneritarkusi on ta edasi andnud Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilastele loenguid pidades.