Aadu Lassi preemiate nominendid

Insener Aadu Lassi nimeline teedevaldkonna auhind Aadu antakse välja kahes kategoorias: Aadu elutööpreemia ja Aadu inseneripreemia.

2019. aasta nominendid

 

Märt Puust - Aadu inseneripreemia laureaat

 

Märt Puust on teedevaldkonnas töötanud alates aastast 1995. Ta on olnud nii Maanteeameti peadirektori asetäitja kui ka Eesti Asfaldiliidu tegevjuht. Alates 2015. aastast töötab Märt AS Teede Tehnokeskuses ITS osakonna projektijuhina. Viimased 20 aastat tegeleb ta teeilma temaatikaga ning tema panust Eesti teeilmajaamade võrgu ja teehoolde tugisüsteemide rajamisel või kujundamisel on raske alahinnata. Võib liialdamata väita, et Märt on Eesti teemeteoroloogia parim asjatundja, kelle teadmisi hindavad ja tunnustavad ka Eesti tuntuimad sünoptikud.

Kolmel viimasel aastal on Märdi aktiivsel eestvedamisel arendatud välja Teedeinfokeskuse (TIK) veebikeskkond, mis on kujunenud väga oluliseks töövahendiks kõigile riigiteede hooldajatele. Teedeinfokeskuse üks peamisi väärtusi on teepinna olude prognoosimine, mille alusel on teehooldajatel võimalik langetada talihoolet tehes õigeid otsuseid. Antud süsteem võimaldab muuta libedusetõrje ennetavaks libedusetõrjeks, mis võib tee kasutaja elu päästa.

Märt on iseloomult tagasihoidlik, kuid silmapaistev teedeinsener. Tema tegemisi iseloomustab põhjalikkus, pühendumus, korrektsus, suur töövõime ja avar silmaring. Märt on alati oma kolleegide jaoks olemas. Ta esineb tihti teedealastel koolitustel ja konverentsidel, kus ta oma teadmisi teistega lahkelt jagab. Märdi töökaaslased rõhutavad, et ta on oma missiooniks võtnud liiklusohutuse ja teehoolde taseme tõstmise, otsides kogu aeg uusi ja paremaid lahendusi.

 

 Karli Kontson

 

Karli Kontson alustas juba Tallinna Tehnikakõrgkoolis õppimise ajal (2008–2012) töötamist Teede Tehnokeskuses, kus ta tegi laboris asfaldi ja bituumeni katseid. Karli uuris seal, miks mõnede bituumeniproovide näitajad vastasid igati nõutavatele väärtustele, kuid erinesid objektilt võetud katendi proovidest ning katenditel võis juba garantiiperioodil märgata puudusi. Lisaks otsis ta vastust küsimusele, miks osad objektikatsed andsid suurepäraseid tulemusi ja katend oli vastupidav, kuigi bituumeniproovi katsetamise järgi ei oleks seda saanud kuidagi ennustada. Juba siis täiendas ta ennast iseseisvalt bituumeni ja asfaldi valdkonnas, töötades läbi nii siinseid kui maailmast pärinevaid teadusartikleid.

Huvi teemasse sügavamalt tungida viis Karli 2013. aastal tööle Maanteeametisse, kus parajasti otsiti bituumeni uuringute sisulist projektijuhti.

Maanteeamet kasutas arendustöö „Uued viisid bituumensideainete kvaliteediomaduste määramiseks ja võimalused nende rakendamiseks, pidades silmas konkreetsele objektile vastavaid kriteeriume sideaine eeldatavast elueast ja asutuskohast lähtuvalt“ läbiviimisel esmakordselt sellist projektijuhtimise meetodit, kus ameti töötaja oli ise sisuline projektijuht ja osales oluliselt ka uuringu teatud osade teostajana. Uuringu läbiviimisel osalesid sisendi andjana nii Tallinna Tehnikakõrgkool, Tehnikaülikool, Rootsi jne. Üsna uuringu alguses leiti, et probleemid, mille üle Eesti tee-ehitajad bituumeni osas kurdavad, on tõsised ning neid ei saa hinnata traditsiooniliste Euroopa standardite järgi tehtud katsetega. Ka esmased eksperimendid kinnitasid, et heade katsetulemustega bituumenit kasutades on väga suur oht, et paigaldatud katend laguneb ning selles ei saa süüdistada ehitajat.

Karli juhtimisel kaasati uuringusse oma valdkonna maailma tipud, professor Hussain Bahia, kes osales USA Superpave spetsifikatsiooni väljatöötamisel, millega hakati arvestama erinevate kliimatsoonide mõju, sest maksimaalsete ja minimaalsete temperatuuride mõju bituumenile on erinev, ja professor Simon Hesp Queensi Ülikoolist, kes on bituumenikeemia juhtiv teooria-praktika esindaja ning kelle eestvedamisel on Kanadas seda teemat aastaid uuritud. Tema täiendavate ja/või modifitseeritud katsetega esitatakse bituumenile Euroopa standardiga võrreldes spetsiifilisimaid, kohalikke olusid arvestavaid nõudeid ning ta on saavutanud suurepäraseid tulemusi Kanadas Ontario provintsis, kus tema juhtimisel on ka neid edukalt rakendatud.

Karli juhitud projekt andis olulise sisendi, kuidas esitada Eesti teedeehituses bituumenile nõudeid nii, et ka sellest valmistatud katend püsiks nõutava (ja üle selle) eluea. Võib öelda, et selle projektiga raputati kohalikke arusaamu kasutatavate bituumenite omadustest ja valiku alustest.

2014. aastal lõpetas Karli edukalt Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuri ning jätkas Maanteeametis bituumeniuuringute tulemuste rakendamist. Tänu tema kogemustele ning kiirelt omandatud pädevustele, osales Karli Maanteeameti eksperdina Euroopa Standardikomitee bituumeni standardeid väljatöötava ja uuendava tehnilise komitee töös. Ka seal suutis ta anda olulise panuse, näiteks osales TC 336 tulevikku arutava ad-hoc töörühmas eksperdina. Teemaga sügavuti minekuks jätkas ta Maanteeametis jätkuprojektiga „Filleri mõju mastiksi ja teekatte toimivusele ning vastupidavusele“.

2015. aastal kutsuti Karli Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppesse, olles üks vähestest selle valdkonna doktorantidest. Doktorantuuris usaldati Karlile ka uute teedeinseneride õpetamine, sh pidas ta loenguid „Tee-ehitusmaterjalid I ja II“ magistrantuuri tudengitele.

Võttes 2018. aastal vastu uue väljakutsete, asus Karli Eesti sajandi infrastruktuuri projektis Rail Baltica juhtima ehitusmaterjalide rühma. Ka seal on tema ülesandeks ehituseks vajaliku materjali, rajatiste geotehniliste uuringute ja lahenduste uuele kaasaegsele tasemel viimine. Samal ajal jätkab ta doktorantuuris arendusprojekti juhina ning tunneb muret järelkasvu pärast, õpetades noori insenerihakatisi.

Karlit iseloomustab hea suhtlemisoskus, oma seisukohtade argumenteeritud kaitsmine ning tahe ja oskus teemadega sügavuti minna. Ta on silma paistnud rahvusvaheliste suhete arendamisega ning toonud Eestisse bituumenivaldkonna maailma juhtuvaid parimaid praktikaid. Tema korraldada oli Balti Teedekonverentsile maailma juhtivate spetsialistide osavõtt ning lisaks on ta modereerinud mitmeid konverentse. Karli on suutnud viimase kümnendi jooksul jätta märgatava jälje eesti teedeehitusse.

 

Tarvi Kliimask

 

Tarvi Kliimask alustas oma tee-ehitaja karjääri „nullist“ ehk olles labida ja kummikutega teepeal. Täna on ta GRK Infra AS tippjuht, kes on toonud Eesti teedemajandusse uue kultuuri ja lähtekoha teedeehituse projektide juhtimisel. Talle on oluline põhjamaine kvaliteet ettevõtte ning projektide juhtimisel ja haldamisel, kuid seejuures kaasab kohalikud ja kogenud koostööpartnerid. Tema töövõtulepingutesse on kaasatud põhjamaade administratiivne tarkus ning kohalikes oludes kogenud ja professionaalsed koostööpartnerid, kes peavad olema põhjamaade kvaliteedistandardite kõrgusel. See on toonud uue kvaliteedi Eesti teedeehituse turule.

Tarvi on alati olnud avatud uute tehnoloogiate rakendamisele Eestis. Ta mõtleb kaasa ja on lahkesti valmis katsetama. Isegi, kui see tähendab tema jaoks riski ja hüpet tundmatusse. Tarvi on iseloomult uudishimulik, pühendunud, leidlik, aus, korrektne, pidevalt edasiliikuv ning rõõmsameelne. Tema üks huvitavamaid ja elutervemaid omadusi on vaadata ja näha suuremat pilti. Ta märkab võimalusi, mis rahuldavad kõikide osapoolte vajadusi ja mis on alati parimad just teedele. Ta oskab kuulata ja mõista teeomaniku/partneri vajadusi ning siis ka kannatlikult selgitada võimalusi ja lahendusi, ilma vastandumata. Seejuures ta mitte kunagi ei manipuleeri, vaid jääb ausaks.

Mitte vastandumine ja ausus on kuldaväärt omadused, mis tänases ärimaailmas ja ka teedeehituse sektoris vajavad suurelt äramärkimist ja tunnustamist. See on eeskuju, mille järgi peaks kogu sektor joonduma. Tarvi on enda ümber koondanud häid kolleege, kes tema põhimõtteid jagavad ja järgivad, ja äripartnereid, kellega koos töötades on ta valmis maksma kõrgemat hinda. Tema jaoks on oluline, et tulemus saab teedele parim ja partner käitub temaga sarnaselt: kompromissitult, ausalt ja vastandumata.

 

Koit Tsefels -  Aadu elutööpreemia laureaat

 

Koit Tsefels sündis 1946. aastal Paunkülas, Järvamaa teemeistri Kirill Tsefelsi perekonnas. Teedeehitaja pisiku sai Koit juba kodust ja on selle edasi andnud ka pojale ja tütrele, kes mõlemad töötavad täna teedealal. 1967. aastal lõpetas ta tollase omaaegse ehitusmehaanikatehnikumi (praegu Tallinna Tehnikakõrgkool) ja 1972. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegu Tallinna Tehnikaülikool). Koit alustas teemeistrina ettevõttes TREV-2 juba enne ülikooli astumist ja töötas Tallinna Linna Teede Ekspluatasioonivalitsuses meistri ja osakonnajuhatajana. Hiljem Harju TREV-i juhataja asetäitjana ja peainsenerina. Ta lõpetas karjääri 2010. aastal Maanteeameti peadirektori asetäitjana, olles eelnevalt olnud pool aastat Maanteeameti peadirektori kohusetäitja.

Koidu suurim saavutus on sotsialismiaegse teedesüsteemi muutmine kaasaegse ühiskonna mudelile vastavaks. Ta on andnud hindamatu panuse tänapäevase Maanteeameti kui organisatsiooni reformimisse ja maanteede hooldesüsteemi väljaehitamisse. Koidu eestvedamisel algas seni teedevalitsuste tehtud hooldetööde erastamine. Riigihankega anti teehooldepiirkonnad ettevõtetele 5–7 aastaks koos töötajate ülemineku ja tehnika müügiga. Tänu lepingute pikale kestvusele said ettevõtjad soetada kaasaegset tehnikat. Jõuti põhimõtteni, et mida suudab ettevõtlus paremini ja efektiivsemalt teha, sellest peab riik loobuma, hoolimata sellest, et kahtlejaid ja vastaseid oli nii meil kui ka naaberriikides. Tänaseks mõistavad selle suure muutuse olulisust ka tolleaegsed kahtlejad. Koidu eestvedamisel loodi Maanteemuuseum ja Maanteeinfokeskus. Olles pensionil, organiseerib ta koos endiste kolleegidega Maanteeameti juurde ümarlauda, et aidata kaasa teedemajanduse arengule Eesti Vabariigis.

Koit on olnud alati uuendusmeelne ja võtnud julgelt vastutust. Tema toetusel ja mõistmisel toodi Eestisse mitmed uued tehnoloogiad, millega tehti arvestatav hulk katsetöid. Tellijana oli ta kindlasti hea koostööpartner töövõtjatele, sest ta on oskas neid kuulata ja samas hoida ka fookust, et otsustada, mis on teedemajandusele parim.