Kes on Aadu Lass?

Aadu Lass (1928–2001)

Enne Teist maailmasõda Tallinna Tehnikaülikoolis teedeinenere eriõppekava alusel ette ei valmistatud. Esimesed kolm üsna väikesearvulist teedeinseneride lendu lõpetasid TTÜ (tollal Tallinna Polütehniline Instituut) aastatel 1951–1953. Aadu Lass lõetas teise kursuse 1951. Siis tuli paus. Järjekindel teedeinseneride ettevalmistamine taastati TPI-s 1959. aastast alates. See on jätkunud tänaseni.

Vahetult pärast sõda oli teedeala inseneride kaadrit vähe ja kõigil noortel kasvandikel, keda ei takistanud ebasobiv poliitiline taust või muud asjaolud, avanes selles süsteemis ka uusi ametialaseid võimalusi. 1950. aastatest algasid ka Eesti teede-ehituses ja teedemajanduses väga suured muudatused. Autoliikluse kasvust tingituna kasvasid töömahud ja rahaeraldused teedeehituses mitmekordselt. Sel ajal laienes mustkatete ehitus, taastamist vajasid paljud raudbetoonsillad, valmisid asfaltbetoonitehased ja algas asfaltteede ehitus, objektide projekteerimine muutus oluliselt keerukamaks ja kasvas tööde mehhaniseerimine.

1953. aastast algas Aadu Lassi töö Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Maanteede Valitsuse insenerina. Keset suuri muutusi omandas ta insenerina kiiresti palju kogemusi. Nii meenutab Saaremaa teedevalitsuse insener Ilmar Sirel: 1955.aastal suvel tuli EKP KK I sekretäri Johannes Käbini korraldusel ehitada mustkattega tee Saaremaal Orissaare alevisse. Käbin andis teedeministeeriumile käsu 1,6 km pikkuse mustkattega tee ehitamiseks Orissaarde kahe nädala jooksul. Töödejuhatajaks komandeeriti Aadu Lass ministeeriumist kuna meie inseneridel polnud kellelgi kogemusi mustsegu teel segamiseks teehöövlitega. Teehöövlid, rull ning samuti kuum valtsbituumen toodi Haapsalust. Ajutiselt tühistati praami sõidugraafik ja laev andis vilet, kui gudronaator kuuma bituumeniga praamile jõudis. Töö sai tehtud kümne päevaga, niisiis isegi ennetähtaegselt.

1956. aastast edutati Aadu Lass Maanteede Valitususe (1970. aastast Teede Remondi- ja Ehitustrust) peainseneriks. Sellel ametikohal teenis A. Lass 1989. aastani, so üle 30 aasta. Tegemist oli kogu maanteede süsteemi nö tegevjuhi ametikohaga tänases mõttes. Kui ülemad ja juhatajad vahetusid, siis peainsener tagas kompetensidel põhineva maanteehoiu sisulise töö järjepidevuse. Nagu teada, siis maanteede projekteerimise, ehituse ja arendamise alal kiirete mägrahüpetega midagi ära ei tee, see nõuab süsteemset ning läbimõeldud järjepidevat tööd.

Nagu kaasaegsed on märkinud, siis nii kaua peainseneri ametikohal püsimine polnud ka nendes oludes täiesti tavapärane nähe. Kaikaid kodarasse loopijaid ja intrigaane on olnud igal ajal ja alal. Lisaks professionaalsusele on hinnatud insener Lassi puhul ka häid inimlikke suhtlemisoskuseid. Koostöö toimiseks on vaja suuta luua inimeste vahel usaldus ja neid motiveerida, kasvõi läbi isikliku eeskuju. Insener Lass oli kolleegide seas populaarne inimene ja hinnatud professionaal. Pigem tagasihoidlik inimene, mitte mingi seltskonnalõvi. Peainsenerina valdas ja nautis ta ka lihtsate tööinimestega vahetut suhtlemist. Töötajate motiveerimisel ja kutseala populariseerimisel 1970. aastatel juba närbuva sotsialismi tingimustes oli ta üheks teehöövlijuhtide kutsevõistluse idee algatajaks ja ka võistluste vahetuks organiseerijaks. Teehöövlijuhi töö oskustest sõltus tollaste teede kvaliteedis väga palju. Seetõttu oli täiendava huvi ning motsivatsiooni tekitamine siin väga oluline.

1989. aastast kuni surmani jätkas Aadu Lass tööd Maanteeametis peadirektori abina. Siin oli tema oluliseks tööalaks ideede ja poliitikate vormimine dokumentideks ehk töö tekstidega. Kolleegide sõnul kirjutas ta ametlikke tekste väga hästi – ja mitte ainult neid. Taasiseseisvumine tõi kaasa üldise huvi tõusu meie seni punasesse uttu mähitud minevikupärandi vastu. Ilmselt oli Lass alustanud maanteede ajaloo alaste materjalide kogumist ja koondamist juba varem. Samal ajal loodud Maanteeameti väljaande – TeeLehe – veergudel hakkasid ilmuma ka tema koostatud maanteede ajaloo ülevaated. Siit kasvas välja ka idee maanteemuuseumi asutamiseks. Koolipõlves omandatud teadmised soome keelest kulusid ära juba 1970. aastatel, kui toimus insener Lassi esimene tööalane lähetus vennasrahva maale. Nüüd kulusid keeleoskus ja kontaktid ära ka Maanteeameti jaoks välissuhete loomisel Soomega. Pärast Soome külastamist 1990. aastal koostati sealsetel eeskujudel Eestis maanteelastest veteranide üleskutse usaldusmeeste võrgu loomiseks, kes asusid koguma teedeajaloo muinsusväärtusi ja minevikupärandit ning koostama piirkondlikke ajalookäsitlusi. Soome eeskujul (teede ja liiklusmuuseum asutati seal 1992) hakati ka maanteemuuseumi rajamist ettevalmistama. See protsess ei kujunenud lihsaks, kuid enne oma surma jõudis A. Lass muuseumi asutamise aastatel 2000–2001 ka ära näha.

Aadu Lassi soovist töötada maanteede alal 50 aastat ja seejärel pensioneeruda, jäi väga vähe puudu. Maanteede alal töötavatele inimestele on olnud vähemalt Eestis iseloomulik pikaajaline ametialane pühendumine ja kutsealane lojaalsus. Tihti on see pärandatud edasi ka järeltulijaile. Selles osas sobib Aadu Lass kindlasti heaks ametialase pühendumuse etaloniks. Tuntud autoajakirjanik Margus-Hans Kuuse on kasutanud mõistet kõrgprofessionaalsus. See tiitel võiks hästi iseloomustada ka insener Lassi. Kõrgprofessionaal on oma kutsealale pühendunu, kes seab oma töö, kutsealase meisterlikkuse ja tsunftikaaslasete huvid kitsalt isiklikega võrreldes esiplaanile. Samuti on kõrgprofessionaalsusele omane oma kutseala ja oma eelkäijate pärandi väärtustamine.

Fotol: Eesti teerajajaid. Sellel 1958. aastal Tallinnas konstrueeritud kivipurustaja katsetusel on jäädvustatud fotole kaks meie maanteede ehituse olulist pioneeri. Ees paremal on Aadu Lass, kes oli 1956–1989 Maanteede Valitsuse ning Teede Remondi- ja Ehitustrusti peainsenerina meie teedevaldkonna sisuliseks juhiks üle kolme kümnendi. Ta oli ka maanteemuuseumi loomise idee algatajaks ja eestvedajaks. Tema mälestuse jäädvustamiseks ja järeltulijate inspireerimiseks annavad Maanteeamet ja Eesti Asfaldiliit alates 2018. aastast välja Aadu Lassi nimelisi inseneeria auhindu. Lassist vasakul märkmeplokiga seisev mees on hilisem Maanteede Valitsuse peamehaanik Lembit Kurgvel (1928–1988). Tema oli maanteede süsteemis aktiivne ja tunnustatud ratsionaliseerija ning teede tehnika ja masinate innovatsiooni ja arenduse eestvedaja. (Foto: Eesti Maanteemuuseum)

 

Aadu Lassi elulugu

 

Lapsepõlv

Aadu Lass sündis 18. jaanuaril 1928 Tallinnas teenistujate peres teise lapsena. Aadu vanemad, isa August ja ema Julie, olid edasipüüdlikud inimesed, esimese põlve linlased.

Isa töötas arveametnikuna Maapangas ja asjaajajana Eesti Põllumeeste Seltsis, ema samas perenaisena.

Kooliharidus

1935–1939 Tallinna 18. algkool

1939 – 1 aasta Tallinna II progümnaasiumis

1940–1941 Tallinna 20. algkool

1941–1946 Tallinna 22. gümnaasium

1946–1952 Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskond

Töö

1949 ja 1950 oli suviti praktikandina teedevalitsustes tööl (1949. aastal Järvamaal, 1950. aastal Tartus)

1950–1951 õpingute kõrval insenerina raudteevalitsuses

1952 asus tööle Haapsalu Teedevalitsuses

1953 Maanteede Valitsuse insener

19561989 Maanteede Valitsuse peainsener

1990–2001 oli Aadu Lass ametis Maanteeameti peadirektori abina ja tegeles maanteeseaduse ja teedemajandust korraldavate põhimõtete väljatöötamisega.

Elutöö

  • Pikima staažiga maanteede tehnoloogiline juht Eestis.
  • Tema koordineerida oli teedevõrgu arengukavade koostamine, projekteerimiskavad, tehnikapoliitika, lähteülesanded, projektide kinnitamine ja läbivaatamine.
  • 1992 vastu võetud EV maanteeseaduse väljatöötamise üks põhiautoreid, kaasaegsete  teedemajandust korraldavate põhimõtete väljatöötajaid.
  • Teedevõrgu arengukavade koostamise juht, projektide kinnitaja, lähteülesannete koostaja.
  • Uuris ja koondas aastakümnete kaupa liiklusõnnetuste statistikat Eestis ja Põhjamaades.
  • 1967. aastal algatas Eesti Raadio kaudu teedeinfo edastamist (sisuliselt kestab tänaseni).
  • 1973 – algatas esimesed teehöövlijuhtide kutsemeisterlikkuse võistluse, mis toimusid Jõgeva Teedevalitsuses. Neile lisandusid tööliste ja meistrite võistlused. Võistluste korraldamine taaselustus 2019.
  • 1990-ndatel korraldas teedeinseneride eriala populariseerimiseks ja järelkasvu saamiseks TTÜ üliõpilastele sissejuhatavaid loenguid. Kirjutas valdkonna populariseerimiseks sadade kaupa artikleid ja kõnesid, korrektuure ja ettepanekuid.
  • 2000 asutati Lassi juhtimisel Eesti Maanteemuuseum. Tema kogutud materjale on maanteemuuseumis  kokku ligi 6000 ühikut, vanemad neist juba aastast 1940.

Rahvusvaheline töö

  • Balti Teedeliidu taasasutaja (asutati 1927), Balti Maanteeliidu (1989) üks asutajaid.
  • Eesti–Soome maanteeametite vahelise koostöö looja ja hoidja.

Tunnustus

  • 1998. aastal autasustati Lassi Valgetähe medaliga.
  • Alates 2018. aastast annab Maanteeamet koos Eesti Asfaldiliiduga välja Aadu Lassi nimelist preemiat.