Kes on Aadu Lass?

Aadu Lass (1928 – 2001)

 

"Rahvamehe kuvand on tänuväärt, kuid sellest olulisemaks pean siiski professionaalsust. Lõpuks määrab just see, kuidas sind mäletatakse."

Aadu Lass oli üle 30 aasta Eesti maanteehoiu sisuline juht.

Aadu Lass sündis 18. jaanuaril 1928 Tallinnas teenistujate perre. Isa August oli arveametnik Maapangas ja asjaajaja Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsis. Ema Julie oli sama seltsi võõrastemaja Põllumeeste Kodu perenaine. 1946. aastal alustas Lass viis ja pool aastat väldanud õpinguid Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas.

Lassi kursusele oli algselt ette nähtud tööle asumine Nõukogude Liidu avarustesse, kuid õnnelikul kombel õnnestus Lassil Siberisse suunamisest pääseda.  Mehe töökohaks sai hoopis Haapsalu Teedevalitsus, kus ta töötas napilt aasta. 1953. aastal suunati Lass Tallinnasse Maanteede Valitsuse inseneriks. Kahe aasta pärast sai Aadu Lassist vaneminsener ja 1956. aastast oli ta ametis juba peainsenerina. Aadu oli selleks ajaks 29-aastane ja küllap ei osanud veel isegi aimata, et jääb ametisse rohkem kui 33 aastaks. Peainseneri ametis tegi Aadu Lass oma elutöö.

Aadu Lassi karjäär peainsenerina algas ajal, mil Eesti teedemajanduses toimusid suured muutused. Tema koordineerida oli teedevõrgu arengukavade koostamine, projekteerimiskavad, tehnikapoliitika, lähteülesanded, projektide kinnitamine ja läbivaatamine.

Eesti teede peainsenerina oli Lass maanteevõrgu tehniline juht Eesti maanteede arengu kõige tempokamatel aegadel: 1950-ndate teisest poolest kuni 1980-ndate lõpuni suurenes kattega riigimaanteede osakaal 14 %lt 54%ni. Sel ajal ehitati enamik puitsildu ümber püsisildadeks, kattega teede ehitamisele kehtestati tehnonõuded ja sildade ümberehitus tõi kaasa projekteerimistööde tormilise kasvu. Kesksel peainseneril tuli sooritada titaanlik töö. Aadu Lass tegi seda kire, pühendumuse ja veendumusega, et Eesti teedevõrk oleks ühtlaselt arenenud. 

Aastatel 1990–2001 oli Aadu Lass ametis Maanteeameti peadirektori abina ja tegeles maanteeseaduse ja teedemajandust korraldavate põhimõtete väljatöötamisega.

Lausa eraldi peatükk Aadu Lassi elus on Eesti maanteede ajaloo kogumine, talletamine ning selle eest hea seismine. Lassi panus viis Eesti Maanteemuuseumi asutamiseni 2000. aasta juulis. Tema poolt kogutud materjal moodustab muuseumi kogude tuumiku.  Aadu Lass toimetas ka Maanteeameti väljaande TeeLeht ajaloo-rubriiki.

Aadu Lass leidis, et meie naabritega tuleb jagada kogemusi ja teadmisi ning seetõttu oli ta üks Balti Teedeliidu asutajatest.

Eesti Vabariik tunnustas Aadu Lassi, pikima staažiga Eesti maanteede tehnoloogilist juhti 1998. aastal Valgetähe teenetemedaliga.