Lühiülevaade liiklusohutuse olukorrast 2018. aastal

2018. aastal juhtus 1464 inimkannatanuga liiklusõnnetust (joonis 1), milles hukkus 67 ja vigastada sai 1824 inimest. Viimase viie aasta jooksul ei ole inimkannatanuga liiklusõnnetuste ega neis vigastatute arvus märgatavat muutust olnud.

Keskmiselt juhtus 2018. aastal päevas 4 õnnetust ja viga sai 5 inimest. Kokku oli ainult 16 päeva, mil keegi liikluses viga ei saanud. Liikluskindlustusjuhtumite arv siiski vähenes 2016. ja 2017. aastaga võrreldes – vastavalt 6% ja 7% võrra.

Inimkannatanuga õnnetuste arv

Joonis 1. Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv

Kui vaadata aastate 2015–2017 keskmist hukkunute arvu aastas (62), siis 2018. aastal hukkus 5 inimest rohkem. Seejuures oli 2017. aasta liiklusõnnetustes hukkunute poolest erakordne (joonis 2): hukkus 48 inimest, mis on Eesti ajaloos väikseim aastane hukkunute arv. Juba 2018. aasta alguses olime seisukohal, et liiklusohutuse olukorra paranemisest on siiski vara rääkida – lühikest aega kestnud muutuse järel oleks selline järeldus ennatlik. Kahjuks ootuspäraselt kasvaski 2018. aasta hukkunute arv varasemaga sarnasele tasemele.

Joonis 2. Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv 2014–2018

Joonis 2. Liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arv 2014–2018

Kui 2017. aastal vähenes hukkunute arv Harjumaal märkimisväärselt (73%), siis 2018. aastal kasvas see taas eelmise kolme aasta keskmisega võrreldes samale tasemele (nii 2018. aastal kui ka aastail 2015–2017 hukkus aastas keskmiselt 16 inimest).

2017. ega 2018. aastal ei juhtunud kogu Eestis ühtegi liiklusõnnetust, kus oleks hukkunud üle 2 inimese, ent sellest hoolimata hukkunute arv kasvas (joonis 3). Võrdluseks võib meenutada, et 2016. aastal juhtus 3 õnnetust, kus hukkus korraga 3 inimest, ja 2015. aastal üks õnnetus, kus sai korraga surma 4 inimest.

 Joonis 3. Hukkunutega liiklusõnnetuste arv hukkunute arvu alusel 2014–2018

Joonis 3. Hukkunutega liiklusõnnetuste arv hukkunute arvu alusel 2014–2018

Ühes kuus juhtus 2018. aastal 2 kuni 10 hukkunuga liiklusõnnetust. Jaanuar ja suvekuud (maist augustini) olid tavalisest traagilisemad: 82% kõigist hukkunutest sai surma just nendel kuudel.

Erakordselt oli mitu kuud, mil hukkus 10 või rohkem inimest inimese (joonis 4). Kui varasema viie aasta jooksul on olnud ainult üks selline kuu, siis 2018. aastal oli neid kolm: jaanuaris hukkus 11, juunis 10 ja juulis 10 inimest. Ka mais ja augustis oli liiklusõnnetustes hukkunuid varasemaga võrreldes märgatavalt rohkem (8 mõlemal kuul).

Hukkunute arv kuude lõikes

Joonis 4. Hukkunute arv kuus 2018. aastal ning vähim ja suurim hukkunute arv aastail 2013–2017

Vigastatutega liiklusõnnetustele on iseloomulik, et suve lähenedes nende arv kasvab ja saavutab haripunkti kesksuvel. Hukkunutega liiklusõnnetuste puhul seda suundumust üldjuhul täheldada ei saa, kuid 2018. aasta oli erand. Suvekuudel kasvas ka hukkunute arv. 2016. ja 2017. aastal mootorrattureid Eesti liikluses ei hukkunud, kuid 2018 kahjuks nii hästi ei läinud ning hukkus kuus mootorraturit.  Võib eeldada, et erakordselt soojal suvel liigeldi mootorratastega rohkem ja see suurendas nendega seotud liiklusriski.

Ka jalgratturi osalusel juhtunud õnnetuste arv kasvas tõenäoliselt seoses soojade ilmadega. 2018. aastal oli neid õnnetusi 238, st kolmandiku võrra rohkem kui 2015.–2017. aasta keskmine (178).

Suvekuudel juhtus tavalisest mõnevõrra rohkem ühesõidukiõnnetusi ja sõidukite kokkupõrkeid. Liiklusõnnetuste liigiti on arvestatavat positiivset muutust näha ainult jalakäijaõnnetuste statistikas (joonised 5 ja 6) nii viie aasta kohta kokku kui ka võrreldes 2015.–2017. aasta keskmisega.

Joonis 5. Liiklusõnnetused liigiti 2018. aastal ja võrdlus 2015.–2017. aasta keskmisega

Joonis 5. Liiklusõnnetused liigiti 2018. aastal ja võrdlus 2015.–2017. aasta keskmisega

2018. aastal oli 304 õnnetust ja 12 hukkunut. Võrdluseks 2015.–2017. aasta keskväärtusena oli õnnetusi 344 ja hukkunuid 18.

Joonis 6. Hukkunute arv liiklusõnnetuse liigi alusel 2018. aastal ja võrdlus 2015.–2017. aasta keskmisega

Joonis 6. Hukkunute arv liiklusõnnetuse liigi alusel 2018. aastal ja võrdlus 2015.–2017. aasta keskmisega

Riigiteedel juhtunud õnnetused moodustavad kõikidest inimkannatanutega liiklusõnnetustest ligikaudu kolmandiku, kuid hukkunuga õnnetustest toimubki valdav osa just riigiteedel (2018. aastal 75%).

2018. aastal juhtus riigiteedel 457 õnnetust, milles hukkus 50 inimest (tabel 1). Hukkunute arv riigiteedel on aastate jooksul järjepidevalt vähenenud, kuid 2018. aastal kasvas taas. Liiklusõnnetuste arv on kõikunud, jäädes võrreldes 2015.–2017. aasta keskmisega siiski samale tasemele.

Tabel 1. Liiklusõnnetused ja hukkunud riigiteedel 2018. aastal ja nende võrdlus 2015.–2017. aasta keskmisega

  Riigiteed Kohalik tee/tänav
Inimkannatanuga õnnetusi 457 1008
Õnnetuste keskmine 2015–2017 466 951
Hukkunuid 50 17
Hukkunute keskmine 2015–2017 40 22

Liiklusohutuses saavutatakse eesmärgid pikaajalise töö tulemusena. See töö peab olema strateegiline ja läbimõeldud ning seotud osapooled peavad oma tegevusi kavandades ja ellu viies lähtuma liiklusohutusprogrammist. Oleme veendunud, et pikaajalises vaates on hukkunute arvu vähenemist märkimisväärselt mõjutanud just liiklusohutuse ennetustegevused alates taristu ohutumaks muutmisest ning lõpetades liiklejate teavitamise ja koolitamisega, samuti tänu liiklusjärelevalvele paranenud liikluskäitumisele. Lühiajaline paranemine või halvenemine võib seevastu olla tingitud juhusest.

Liiklusohutuse olukorra parandamisel on hea raamistik 2017. aasta alguses Vabariigi Valitsuse vastu võetud liiklusohutusprogramm 2016–2025. Hukkunute ja vigastatute arvu edasiseks vähendamiseks tuleb viia ellu kõik selles kirjas olevad tegevused, lähtudes kokku lepitud põhimõttest: me ei saa sellega leppida, et inimesed liikluses hukkuvad.

Kõik liiklusega seonduv peab olema kujundatud nii, et inimeste hukkumise või raskesti vigastada saamise risk oleks võimalikult väike. Selle saavutamiseks ei piisa üksikutest liiklusohutustegevustest – need peavad toimima koosmõjus. Tegevuste valik ja nende mõju hindamine peab olema teadmispõhine ning suurendama objektiivselt liiklusohutust. Seejuures ei tohi lähtuda näilisest kasust.

Siiski ei tohi unustada, et iga konkreetse õnnetuse põhjustab hulk tegureid. Suurim ja olulisim mõjutegur on enamasti liikleja ise. Seetõttu on vaja, et liiklejad arvestaksid üksteisega. Hea liiklusaasta on siis, kui liiklusõnnetuste tagajärjel ei hukku ega saa raskelt viga mitte ükski inimene.

Liiklusohutusprogrammi eesmärkide kohaselt tuleb vähendada liiklussurmade ja raskelt vigastada saanute arvu. Aastaks 2025 tuleb saavutada olukord, mil kolme aasta keskmisena ei hukku liikluses aastas rohkem kui 40 inimest ega saa viga rohkem kui 330 inimest. Aastaks 2020 tahame jõuda olukorrani, kus kolme aasta keskmisena (2018–2020) on liikluses aastas alla 50 hukkunu ja 370 raskelt vigastatu.

Liiklusohutusprogrammi eesmärkide saavutamiseks pidanuks olema hukkunute arv aastatel 2016–2018 alla 60, ent tegelikult oli see näitaja 62 (joonis 7). See tähendab, et hukkunute arvu vähendamise eesmärgist oleme maas.

Siinses kokkuvõttes ei ole hinnatud liiklusohutusprogrammi eesmärgi saavutamist raskelt vigastatute (raskeks loetakse vigastatut, kes oli statsionaarsel ravil üle 24 tunni) puhul, sest neid andmeid veel täpsustatakse.

Joonis 7. Hukkunute arvu muutus ja liiklusohutusprogrammi vahe-eesmärk 2014–2018

Joonis 7. Hukkunute arvu muutus ja liiklusohutusprogrammi vahe-eesmärk 2014–2018

Tulemuslikkuse hindamiseks on liiklusohutusprogrammi eesmärke liiklejate kategooriate puhul täpsustatud. Ette on nähtud jalakäijate, jalgratturite, mootorsõidukijuhtide ja sõitjate sihttase nii liiklussurmade kui ka raskelt vigastada saanute arvu vähendamiseks. Programmis sätestatud eesmärgid täideti 2018. aastal jalakäijate ja jalgratturite puhul, ent mootorsõidukijuhte ja kaasreisijaid hukkus sihttasemest rohkem.

Joonis 8. Hukkunud liiklejate arv rolliti ja liiklusohutusprogrammi eesmärk 2016.–2018. aasta keskmisena

Joonis 8. Hukkunud liiklejate arv rolliti ja liiklusohutusprogrammi eesmärk 2016.–2018. aasta keskmisena