Liikluses käitumise ülevaade

Selles peatükis käsitletakse küsitlus- ja vaatlusuuringutega mõõdetud taset liiklejate hoiakutes ja käitumises 2018. aastal ning muutusi võrdluses eelmise perioodiga. Ülevaate aluseks on Maanteeameti tellimusena tehtud küsitlus- ja vaatlusuuringute tulemused.

Maanteeamet on liiklejate käitumise uuringuid teinud ja trendide kujunemist jälginud alates 1998. aastast.

 

Üldised hinnangud liiklusreeglite eiramise ohtlikkusele
 

97–99% liiklejatest peab ohtlikuks

  • auto juhtimist alkoholi mõju all;
  • auto juhtimise ajal tekstisõnumite saatmist ja sotsiaalmeedia kasutamist. Eelmise aastaga võrreldes on hinnang selle tegevuse ohtlikkusele kasvanud 5%;
  • punase tule alt läbisõitu (97% vastanutest).

85–92% liiklejatest peab ohtlikuks

  • punase tulega teeületamist;
  • sõiduki juhtimist väsimusseisundis;
  • liiga väikest pikivahet eessõitjaga;
  • turvavöö kinnitamata jätmist;
  • juhiloata juhtimist (juhul kui juhtimisõigus puudub);
  • möödasõitu üle pideva joone.

50–79% liiklejatest peab ohtlikuks

  • mobiiltelefoni kasutamist ilma vabakäeseadmeta;
  • piirkiiruse ületamist üle 10 km/h;
  • kiiruse ületamist kuni 10 km/h.

Eelnevast lähtub, et selgesti alahinnatakse riske, mis on seotud kiiruse ületamisega ja mobiiltelefoniga rääkimisega ilma vabakäeseadet kasutamata. Viimast peavad liiklejad küll ohtlikumaks kui varem, kuid ainult 44% vastanuist peab vabakäeseadmeta rääkimist väga tõsiseks ja 35% pigem tõsiseks ohuks.

Nende vastajate osakaal, kes peavad piirkiiruse ületamist üle 10 km/h ohtlikuks, on 2017.–2018. aasta jooksul taandunud 89%-lt 76%-le. Üksnes 29% vastanutest peab sellist käitumist väga ohtlikuks.

Kiiruse ületamist kuni 10 km/h hindab väga tõsiseks ohuks kõigest 10% vastanutest ja pooled vastanud ei pea seda üldse ohtlikuks.

 

Sõidukijuhtide riskikäitumine

 

Mootorsõidukijuhtide poolt fooritulede nõuete järgimine
 

Juhid, kellel oli valida, kas läbida ristmik punase tule ajal või jääda seisma, eirasid vaatluse andmetel fooritule nõudeid keskmiselt 14% juhtudel.

Juhid, kellel oli valida, kas läbida ristmik kollase tule ajal või jääda seisma, eirasid fooritule nõudeid keskmiselt 55% juhtudel (2017. a 58%).


Joonis 9. Kollase ja punase fooritule nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt piirkonniti

Punase fooritule nõuete eirajate arv jäi 2017. aasta tulemustega võrreldes samale tasemele, kuid Tallinnas halvenes see 9% ulatuses.

Samalaadse vaatlusmetoodika üldnäitajatel põhineva hinnangu järgi selgub, et nii punase kui ka kollase fooritule järgijate osakaal sõidukijuhtide seas on 2014.–2016. aasta tulemustega võrreldes veidi suurenenud.

 

Liiklusreeglite nõuete järgimine raudteeülesõidukohal
 

Tõkkepuuga vaatluskohtades järgis foori nõudeid enne rongi 48% juhtidest (2017. a 55%) ja pärast rongi 39% juhtidest (2017. a 41%).

Ainult fooriga ülesõidukohtades järgis fooritule nõuded enne rongi 91% ja pärast rongi 89% sõidukijuhtidest.

Langevat tõkkepuud järgis 92% juhtidest (2017. a 96%) ja tõusvat tõkkepuud 37% juhtidest (2017. a 21%).

Võrreldes 2017. aastaga seega olulisi muutusi toimunud ei ole. Viimasele kahele aastale eelnenud mootorsõidukijuhtide käitumist raudteeülesõidukohtadel hindav vaatlus tehti 2008. aastal ja olukord ei ole oluliselt muutunud ka tolle ajaga võrreldes.

 

Jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal
 

Liiklejate käitumise vaatluse järgi annab jalakäijatele keskmiselt teed 60% sõidukijuhte, mis on 2017. aastaga võrreldes (59%) sama tase.

Küsitlusuuringu järgi on 49% jalakäijate hinnangul neile tee andmine reguleerimata ülekäigurajal viimase paari aastaga võrreldes paranenud. Peaaegu poolte jalakäijate sõnul annab teed esimene ülekäigurajale lähenev auto. Samasugune oli jalakäijate hinnang ka 2017. aastal.

Küsitluses osalenud sõidukijuhtide sõnul on neist 75% (2017. a 69%) alati valmis ülekäiguraja ees peatuma, kui kasvõi üks jalakäija ootab sõidutee ületamise võimalust. Viimase kolme aasta võrdluses on see osakaal veidi kasvanud.

Nii lühi- kui ka pikaajalist trendi hinnates ei ole autojuhtide hoiakud ja käitumine reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee andmises oluliselt muutunud.

 
Autojuhtide tähelepanu häirivad tegevused


Sõiduki juhtimise ajal tähelepanu häirivatest tegevustest ohtlikemaks pidasid uuringus osalenud telefoniga sõnumite saatmist ja postituste tegemist ning nende lugemist.

Autot juhtides kasutab telefoni 69% sõidukijuhtidest. Sageli kasutab telefoni 15% ja mõnikord 53% kõigist autojuhtidest, 31% seda enda sõnul ei tee.

Neist, kes kasutavad sõidukit juhtides telefoni, kasutab alati või sageli vabakäeseadet 43% juhte (2017. a 40%) ja käeshoitavat telefoni 22% juhte (2017. a 23%). Viimase kolme aasta jooksul on 9% võrra vähenenud käes hoitava telefoni kasutamise osakaal.

Sõiduki juhtimise ajal kasutavad mobiiltelefoni keskmisest sagedamini mehed (77%), 25–34-aastased (89%), kõrgema sissetuleku rühma kuuluvad (76%) ja sõidukiga tööülesandeid täitvad (78%) juhid.

Roolis telefoni kasutanud juhtidest on enda sõnul sattunud selle tõttu aasta jooksul liiklusohtlikku olukorda 18% (2017. a 21%) ja liiklusõnnetusse 3% (2017. a 2%).

Kui vaadelda sõiduki juhtimise ajal sageli või mõnikord telefoni kasutajate osakaalu, siis selle pikaajaline trend on püsinud muutumatuna ja näitajad suhteliselt kõrgel tasemel. Iga aastaga on siiski veidi vähenenud käes hoitavat telefoni kasutavate ja suurenenud vabakäeseadet eelistavate juhtide arv.

 
Lubatud sõidukiiruse järgimine
 

Küsitlusuuringus osalenud autojuhtidest järgib enda sõnul kehtivat kiiruspiirangut põhiteedel 30% (2017. a 25%) ja väiksematel maanteedel 40% juhte (2017. a 35%).

Üle 5 km/h ületab lubatud suurimat sõidukiirust põhiteedel 30% juhtidest (2017. a 32%), neist 4% ületab kiirust üle 10 km/h. Sama sõidukiirust ületab väiksematel maanteedel 20% juhte (24%), sh 2% ületab kiirust üle 10 km/h.

Piirkiirust ületavad sagedamini 34–49-aastased (33%), suuremates linnades elavad (40%) ja töösõite tegevad juhid (32%).

Piirkiiruse ületamise tõttu oli 2018. aastal sattunud 24% sõidukijuhtidest liiklusohtlikku olukorda ja 1% juhtidest liiklusõnnetusse.

Linnades ja asulates sõidab lubatud suurima kiiruse piires 56% juhtidest (2017. a 51%).

2017. aastaga võrreldes sõidukijuhtide kiiruskäitumine vähesel määral paranes. Ka varasemate aastatega kõrvutatuna on lubatud sõidukiirusest kinnipidamine nii asulavälisel kui ka -sisesel teel aeglaselt paranevas trendis. Üle kümne aasta jooksul on aasta-aastalt vähenenud nendegi juhtide arv, kelle hinnangul on kiiruse ületamine kuni 10 km/h üldiselt aktsepteeritav (–5%).

 
Sõiduki juhtimine väsimusseisundis
 

Küsitlusele eelnenud viimase 12 kuu jooksul on juhtide endi sõnul neist väsinult sõidukit juhtinud 41%.

Väsimusseisundis on roolis olnud sagedamini 15–24- ja 35–49-aastased, kõrgema sissetuleku rühma kuulujad, samuti töösõite tegevad (54%) ja C-kategooria juhtimisõigusega juhid (53%).

Liiklusohtlikku olukorda on sattunud 15% ja liiklusõnnetusse 5% juhtidest, kes on olnud roolis väsimusseisundis.

Juhi väsimust puudutavad küsimused olid esimest korda 2017. aasta uuringu küsimustikus, seetõttu ei saa anda varasemate aastate kohta võrdlevaid hinnanguid.

 
Sõiduki juhtimine alkoholi mõju all ja joobes juhi autos kaasasõitmine


2018. aasta küsitlusuuringu järgi on aasta jooksul mootorsõidukit juhtinud enda sõnul ligikaudu 1,6% sõidukijuhtidest, kes oli enne tarvitanud alkoholi või narkootilist ainet. Neljandik neist oli juhtinud sõidukit alkoholi mõju all rohkem kui ühel korral.

Võrreldes 2017. aasta küsitlusuuringu tulemustega (3,1%) on alkoholi mõju all sõidukit juhtinute osakaal seega vähenenud. Alkoholi mõju all sõidukit juhtinute osakaal on sõidukijuhtide seas tehtud uuringute põhjal aasta-aastalt kahanenud ka pikaajalises trendis.

Alko- või narkojoobes juhist oleks valmis politseile teada andma 62% vastanuist igal juhul (2017. a 63%). 19% vastanuist on küll põhimõtteliselt valmis sellest teavitama, kuid nad jätaksid selle tegemata juhul, kui tegu oleks enda tuttavaga.

Tegelikult on joobes juhti takistanud või püüdnud takistada 45% vastanuist.

 

Turvavöö ja lapse turvavarustuse kasutamine

 

2018. aasta vaatlusuuringust selgus, et turvavööd kasutas

  • 97% sõidukijuhte,
  • 95% täiskasvanud sõitjatest sõiduauto esiistmel,
  • 85% täiskasvanud sõitjatest sõiduauto tagaistmel.

Lisaks ilmnes, et 98%-l vaatlusjuhtudest olid lapsed kinnitatud turvavarustuse abil.

Joonis 10. Turvavöö kasutamine sõiduautos 2017. ja 2018. aastal

Bussis kinnitab turvavöö istekohal, kus see on olemas, enamasti 43% sõitjatest. Sellest, et turvavöö tuleb bussi sellisel istekohal kinnitada, on teadlik 82% vastanuist. Igapäevaselt bussi kasutajad on sellest nõudest veidi teadlikumad (84%).

Ligikaudu 80% neist, kes ei kasuta bussis turvavööd, väidab, et neid suunaks seda tegema bussijuhi meeldetuletus enne sõidu alustamist.

Bussis on turvavöö kasutajate osakaal aasta-aastalt kasvanud. Suurenenud on ka teadmine sellest kohustusest.

Seda, kas sõiduautos sõitjatel on turvavöö kinni, kontrollib 91% sõidukijuhtidest.

Sõiduautos turvavöö kinnitajate osakaal on juba aastaid püsinud suurena. Mõningal määral on väiksem olnud ja aastati kõikuvam ainult tagaistmel turvavöö kasutamise osakaal.

 

Kergliiklejate hoiakute ja käitumise muutus

 

Helkuri ja muu jalakäija nähtavust suurendava varustuse kandmine


Üldjuhul kannab helkurit või muud enda nähtavaks tegemise vahendit (taskulamp, ohutusvest vm) pimeda ajal 68% ja sageli 18% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest.

Keskmisest märksa rohkem on helkurikandjaid naiste, 50–64-aastaste ja maapiirkondade elanike seas. Keskmisest vähem kannavad helkurit mehed ja tallinlased. Mitte kunagi ei kanna helkurit 6% täiskasvanuist.

Lapsevanemate väitel kannab helkurit alati 85% lastest. Seevastu 4–15-aastaste laste vanematest 2% hinnangul ei kanna nende lapsed helkurit kunagi.

Täiskasvanute seas kasvas nähtavuse suurendamiseks vajaliku varustuse kasutajate osakaal kuni 2013. aastani. Viimase nelja aasta arvnäitajad on püsinud väga stabiilsena. Võrreldes varasemate aastatega on kasvanud nende osakaal, kes peavad helkuri kandmist väga vajalikuks, ulatudes täiskasvanud liiklejate seas 87%-ni (2017. a 83%).

Pikema aegrea põhjal kannab helkurit või muud nähtavust suurendavat vahendit tavaliselt umbes 87% kuni 15-aastastest lastest. Suuri muutusi toimunud ei ole ja need jäävad +/–5% piiresse.

 

Jalakäijate poolt fooritulede nõuete järgimine
 

Punase fooritule nõudeid eiras 2018. aastal keskmiselt 10% vaatluses fikseeritud jalakäijatest (2017. a 16%).

Kõige harvem ületasid keelava fooritule ajal sõiduteed naised, lapsed ja eakad liiklejad (eirajate osakaal vahemikus 6–10%) ning kõige rohkem mehed (eirajate osakaal keskmiselt 13%).

Joonis 11. Fooritulede nõuete järgimine jalakäijate poolt soo ja vanuse alusel 2017. ja 2018. aastal

Pikale aegreale tugineva hinnangu järgi on punast foorituld eiravate jalakäijate osakaal püsinud suhteliselt muutumatuna.

 

Kiivri ja muu ohutusvarustuse kandmine ning tulede kasutamine pimeda ajal jalgrattaga liigeldes


Kiivrit kannab jalgrattaga sõites enamasti või sageli 80% lastest (2017. a 75%) ja 29% täiskasvanutest (2017. a 25%).

Kiivri kandmist peavad jalgratturid vajalikuks eelkõige maanteel (90%) ja linna või asula tänaval (76%) liigeldes. Ainult poolte ratturite arvates on kiiver vajalik ka kergliiklus- ja metsateel sõites.

Liiklusseaduse nõudest hoolimata ei kanna kiivrit kunagi 10% jalgrattaga sõitvatest lastest.

Ohutusvesti või muud jalgratturi märkamist soodustavat riietust kannab rattaga sõites enamasti või sageli 46% lastest (2017. a 42%) ja 26% täiskasvanutest (2017. a 31%).

Pimedal ajal põleb rattal ees valge tuli 84%-l ja taga punane tuli 75%-l pimeda ajal sõitvatest jalgratturitest. Tulesid kasutavad teistest harvem 15–24-aastased ratturid.

Jalgratturi ohutusvarustuse kasutamist peavad enim vajalikuks ja seda ka kasutavad rohkem maapiirkondade elanikud ning need vastajad, kes sõidavad asulavälisel sõiduteel jalgrattaga.

Nii laste kui ka täiskasvanud jalgratturite seas sagenes kiivri kandmine kuni 2016. aastani, järgmisel aastal see vähenes. 2018. aastal täheldati taas kiivri kandmise sagenemist.

Ohutusvesti või muud jalgratturi märkamist soodustava riietuse kandjate osakaal veidi kasvas laste seas võrreldes 2017. aastaga, ent täiskasvanud ratturite näitaja viimasel kahel aastal kahanes.

 

Uuringuaruannete põhjal koostas
Raul Rom
18.01.2018