Liiklusohtlike kohtade ohutustamine

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Maanteeamet järjepidevat tööd riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike väljaselgitamiseks ning ümberehitamiseks. Ohutuse seisukohast esmatähtsate objektidega seotud iga-aastane tegevusplaan koostatakse teehoiukavas selleks eraldatud eelarve ulatuses. 

Planeerimisprotsess ja ehituse korraldamine toimub Maanteeameti mitme osakonna tihedas koostöös ja tegevust juhib liikluskorralduse osakonna liiklusohtlike kohtade koordinaator. 2018.–2022. aasta teehoiukavas on igal aastal liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks eraldatud u 6 miljonit eurot.

 

Liiklusohtlike kohtade ohutustamise korraldus riigiteedel

 

Teelõigu ja ristmiku ohtlikkust ei tohi hinnata üksnes seal juba juhtunud õnnetuste alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka õnnetuste riski. Seetõttu kogutakse riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike kohta infot kolmest allikast.

  1. Riskiarvutused. Ohtlikkust hinnatakse prognoositavate liiklusõnnetuste arvu alusel. Selleks kasutatakse statistilist meetodit, milles võetakse arvesse nii sellel lõigul või ristmikul seni juhtunud õnnetusi kui ka õnnetusi teistel sarnastel lõikudel või ristmikel. Prognoosi põhjal koostatakse liiklusohtlike kohtade olulisuse pingerida.
  2. Maakondade liikluskomisjonide kvalitatiivne hinnang. 20% liiklusohtlike kohtade ümberehitamise aastaeelarvest eraldatakse kohtadele, millest on Maanteeametit teavitanud maakondlikud liikluskomisjonid. Komisjonid vahendavad ametile eelkõige kohaliku kogukonna esile tõstetud probleemsete kohtade teavet. 
  3. Muu kvalitatiivne hinnang. Liiklusohtlike kohtade teavet juba juhtunud õnnetuste alusel edastavad Maanteeametile ka kolmandad osalised, nagu Politsei- ja Piirivalveamet, raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon ja kohalikud omavalitsused.

Tuvastatud liiklusohtlikke kohti analüüsib liiklusohutuse ekspertrühm, kes pakub kohapealse ülevaatuse ja juhtunud liiklusõnnetuste analüüsi tulemusel välja rakendamiseks sobivad liiklusohutusmeetmed või liiklusohtliku koha ümberehitamise lahendused. Lahendused ja nende maksumus arutatakse läbi investeeringute töögrupis ning lõpliku heakskiidu annab Maanteeameti investeeringute komitee. 

 

Liiklusohtlike kohtade ohutustamine 2018. aastal

 

2018. aastal rakendati liikluse ohutustamise meetmeid 54 objektil kogumaksumusega 7,8 miljonit eurot. 

Kõige enam keskenduti jalakäijate ohutusele. Rakendati nende ohutust suurendavaid meetmeid, nagu kõnniteede, kergliiklusteede ja teeületuskohtade rajamine (19 objektil) ning bussipeatuste ümberehitamine (8 objektil). Ühel objektil ehitati jalakäijate teeületamiseks eritasandiline ülekäik tunnelina.

Sõidukite ohutust suurendavate meetmetena ehitati kõige rohkem ümber ohtlikke ristmikke (17 objektil), paigaldati põrkepiirdeid (3 objektil) ja ehitati kogujateid (2 objektil).

Liikluse rahustamiseks ja sõidukite kiiruse vähendamiseks ehitati kiirust piiravaid maanteekünniseid (4 objektil) ja rajati asulašikaane (2 objektil).

Lisavalgustus rajati 8 objektile, mille seas oli nii ristmikke kui ka jalgteid.

20 objekti 54-st asus kõrvalmaanteedel. Nii põhi- kui ka tugimaanteedel likvideeriti 17 liiklusohtlikku kohta (kokku 34). See, et kõige rohkem meetmeid rakendati kõrvalmaanteedel, ilmestab liiklusohtlike kohtade programmi paindlikkust tuvastada ja likvideerida oht ka väiksema liiklussagedusega teel.

Liiklusohtlikke kohti likvideeriti 2018. aastal 13 maakonnas. Kõige rohkem (10 objekti) ohutustati neid Harjumaal, kus on riigiteedel ühtlasi kõige suurem liiklussagedus. Tartumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal likvideeriti liiklusohtlikke kohti igas maakonnas 6 objektil.

Suuremal osal objektidel alustati ja lõpetati tööd 2018. aastal (44 objekti). Need objektid, kus tööde kavandamine ja teostamine ühe aasta jooksul võimalik ei ole, viidi ellu kas kahe (9 objekti) või kolme aasta (üks objekt) jooksul. Nende objektide algusaeg oli vastavalt 2017. ja 2016. aastal.

Suurima maksumusega objektid asusid enamasti põhi- ja tugimaanteedel. Nende ehitusaeg oli jagatud kahe või kolme aasta peale. Suurematest objektidest võib esile tuua järgmised:

  • tee nr 1, Tallinn-Narva, km 185,7–187,4, Sillamäe asulavahelise kogujatee ja jalgteede ehitamine (algus 2017. a);
  • tee nr 1, Tallinn-Narva, km 17,2–18,7, lõunapoolse kogujatee ehitamine Võerdla tagasipöördekoha sulgemiseks (algus 2016. a);
  • tee nr 4, Tallinn-Pärnu-Ikla, km 18,8, Kanama liiklussõlme jalgteetunneli ehitamine (algus 2017. a);
  • tee nr 39, Tartu-Jõgeva-Aravete, km 0,1–3,5, ristmike projekteerimine ja ümberehitamine (algus 2017. a).

2019. aastaks on liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks Maanteeameti eelarves kinnitatud 7,5 miljonit eurot. Selle ulatuses on kavas rakendada liiklusohutusmeetmeid 76 objektil.