Surmaga lõppenud liiklusõnnetused

2018. aastal juhtus 64 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus kokku 67 inimest. 3 õnnetuses hukkus korraga 2 inimest. Peale hukkunute sai 21 õnnetuses kokku 54 inimest ka vigastada.

Enamik liikleja surmaga lõppenud õnnetustest (51 õnnetust e 80%) juhtus maanteel1. Asulates2 juhtus 13 liiklusõnnetust (20%), sh suurlinnades3 8 (neist 7 Tallinnas ja üks Narvas).

Kõige rohkem ohvreid oli 2018. aastal kokkupõrgetes (kokkupõrkeid oli 24), kus hukkus 26 inimest, sest 2 kokkupõrkes hukkus korraga 2 inimest.

Teelt väljasõite oli 22 ja neis hukkus 23 inimest, sh ühes õnnetuses korraga 2 inimest. Jalakäijaga juhtunud 12 liiklusõnnetuses hukkus 12 jalakäijat. Lisaks hukkus 4 liiklusõnnetuses 4 jalgratturit ja kahes raudteeülesõidukohal juhtunud liiklusõnnetuses 2 sõidukijuhti.

 

1 Maantee all on siin ja edaspidi mõeldud asulavälist teed, kus oli suurim lubatud sõidukiirus valdavalt 90 km/h.
2 Asula all on siin ja edaspidi mõeldud liiklusmärgi 571 "Asula" mõjupiirkonnas asuvat teed, kus oli suurim lubatud sõidukiirus valdavalt 50 km/h.
3 Suurlinnade all mõeldakse Tallinna, Tartut, Narvat ja Pärnut. 

 

Mootorsõidukite kokkupõrked

 

2018. aastal juhtus 23 mootorsõidukite kokkupõrget ja neis hukkus 25 inimest. Kõik peale ühe kokkupõrke juhtusid maanteel. 14 kokkupõrget (61%) oli tingitud vastassuunavööndisse kaldumisest, 8 kokkupõrget (35%) juhtus ristmikul, sh seisnes 2 õnnetust tagant otsasõidus, ja üks õnnetus tagant otsasõidus ristmikevahelisel alal.

Kokkupõrked, millesse sattusid ainult autod

Autode kokkupõrkeid juhtus 2018. aastal 19 ja neis hukkus 21 inimest.

Kokkupõrked vastassuunavööndisse kaldumisel
 

Valdav osa autode kokkupõrgetest juhtus põhjusel, et üks sõiduk kaldus vastassuunavööndisse. Selliseid õnnetusi oli 14 ja neis hukkus 16 inimest. Neist 9 õnnetust juhtus valgel ja 5 pimeda ajal. 4 õnnetust juhtus talvel kehvade teeolude ajal, 3 juhul ei olnud turvavöö kinnitatud ja 2 juhul olid autode rehvide halvas seisukorras. Ühte õnnetusse sattus eriveos, mille juht oli 21-aastane Türgist pärit mees. 2 juhti oli tarvitanud narkootilist ainet, üks juht oli alkoholijoobes ja ühel juhil oli väljahingatavas õhus lubatust suurem alkoholisisaldus.

Kokkupõrked ristmikul
 

5 kokkupõrget juhtus ristmikul ja neis hukkus 5 inimest. Kõik need õnnetused juhtusid valges ja juhid olid kained.

2 õnnetust juhtus kõrvalteelt peateel liikujale ettesõitmise tõttu. Neist ühel juhul sõitis esmase juhiloa omanik ette peateel liikunud juhile. Teises õnnetuses põrkasid kokku kõrvalteelt välja sõitnud sõiduauto ning peateel liikunud, alarmsõidul olnud kiirabiauto, mis liikus 50 km/h piirangualas kiirusega u 105 km/h. Kiirabiauto juhil oli alarmsõidu staaži kaks kuud.

Ühes õnnetuses sõitis 81-aastane mees ristmiku vahetus läheduses tagasipööret tehes ette mööduvale sõidukile.

2 õnnetust oli seotud tagant otsasõiduga. Neist ühe puhul sõitis buss, mida juhtis 71-aastane mees, tagant otsa vasakpöörde võimalust oodanud sõiduki taga peatunud veokile. Õnnetus juhtus talvel halbades teeoludes, valge ajal, selles hukkus bussijuht ja vigastada sai 11 inimest. Teises õnnetuses põrkas vastassuunas liikunud sõidukiga kokku vasakpööret oodanud sõiduk, millele sõideti tagant otsa.

Kokkupõrked eessõitjaga ristmikevahelisel teelõigul
 

Üks tagant otsasõit juhtus pimeda ajal, kuid valgustatud teelõigul, kus sõiduauto juht sõitis tagant otsa kaubikule, mis sõitis tema ees ja oli sõitu aeglustanud. Kokkupõrke tagajärjel hukkus sõiduautos sõitja.

Kokkupõrked, kus üks osaleja oli mootorratas

3 kokkupõrkesse sattus ühe osalejana mootorrattur. Neist 2 õnnetust juhtus maanteel ja üks Tallinna linnas.

Auto ja mootorratta kokkupõrked
 

Ühe maanteel juhtunud õnnetuse puhul sõitis esmase juhtimisõigusega 19-aastane noormees sõiduautoga ette peateel liikunud mootorratturile. Teisel juhul põrkasid kokku vasakpööret teinud sõiduauto, mida juhtis 71-aastane mees, ja otse liikunud mootorrattur, kes tõenäoliselt ületas lubatud sõidukiirust.

Mootorratta kokkupõrge trammiga
 

Tallinnas juhtus õnnetus, kus mootorrattur sõitis külje pealt vastu trammi. Mootorrattur võis olla joobes (täpsustub), tema kiirus oli lubatust tunduvalt suurem, tal ei olnud juhtimisõigust ja teda oli liiklusrikkumiste eest korduvalt karistatud.

Autode kokkupõrked muude mootorsõidukitega


Üks liiklusõnnetus juhtus vastassuunavööndisse kaldunud ATV-ga (L6e-kategooria mootorsõiduk), mille juht oli joobes ja ei kandnud kiivrit. Ristmikul juhtunud kokkupõrgetest toimus üks vasakpööret sooritava traktori ja temast möödasõitva sõiduki vahel.

Teelt väljasõidud

2018. aastal juhtus 22 teelt väljasõitu, milles hukkus 23 inimest. Valdav osa (18 õnnetust e 82%) neist õnnetustest juhtus maanteel, asulates juhtus 4 (18%) teelt väljasõitu.

Teelt väljasõidud autodega
 

Teelt väljasõite autodega oli 18 ja neis hukkus 19 inimest.

Teelt väljasõidud asulates
 

Asulates juhtus 4 teelt väljasõitu, milles hukkus kokku 5 inimest. Neist üks õnnetus juhtus Tallinnas. Kõikidel juhtudel ületati lubatud sõidukiirust, sh 2 õnnetuse korral ületati lubatud sõidukiirust 50 km/h suurel määral: ühel juhul hinnanguliselt kaks korda, teisel juhul peaaegu kolm korda (spidomeetri osuti oli kiilunud kinni näidul 140 km/h). Viimati mainitud õnnetuses hukkus 2 noort meest ja juht oli joobes. Esimeses liiklusõnnetuses osalenud juht oli kaine, kuid tal oli turvavöö kinnitamata, ta oli esmane juht ja ei ole välistatud, et tegu oli suitsiidiga.

Kahest ülejäänud juhtumist ühe puhul oli tegu narkootilisi aineid tarvitanud juhi tõenäolise suitsiidiga. Ta sõitis pankrannikult merre peaaegu samas kohas, kus oli juhtunud varem ka selline õnnetus, mida ei registreeritud liiklusõnnetusena. See oli ainuke asula piires pimeda ajal juhtunud liiklusõnnetus.

Teisel juhul sõitis joobes juht oma elukoha läheduses 30 km/h alas T-kujulisel ristmikul otse teelt välja vastu kive ja aeda.

Teelt väljasõidud maanteel


Maanteel juhtus 14 teelt väljasõitu, milles hukkus kokku 14 inimest.

10 juhul oli põhiline riskitegur liiga suur kiirus. 7 õnnetuse puhul ületas juht lubatud sõidukiirust ja neist 5 juhti oli ühtlasi joobes. 3 õnnetuse puhul oli sõiduki kiirus teeolude kohta liiga suur ja neist 2 juhti oli joobes.

10-st kiiruse tõttu juhtunud õnnetusest 7 puhul oli hukkunutel turvavöö kinnitamata. Ühe õnnetuse puhul sõitis 46-aastane mees suurel kiirusel vastu tee lähedal asuva hoone seina ja juhtunu oli tõenäoliselt suitsiid.

2 juhul hajus tõenäoliselt juhi tähelepanu, sest õnnetused juhtusid valge ajal. Hukkunutel oli turvavöö kinnitamata.

Ühe juhtumi puhul oli tõenäoliselt tegu kolme teguri koosmõjuga: juht oli väsinud, tal oli selle auto juhtimise kogemust vähe ja tema emotsionaalne seisund segas juhtimist. Õnnetus juhtus valge ajal ja selles hukkus turvavööga kinnitamata kaassõitja.

Üks teelt väljasõit oli tingitud juhti tabanud ootamatust terviserikkest.

Teelt väljasõidud mootorratturitega
 

Mootorratturitega juhtus 3 liiklusõnnetust, kõik need juhtusid valge ajal asulavälisel teel.

Ühel juhul oli mootorrattur joobes ja suure tõenäosusega ületas lubatud sõidukiirust. Teisel juhul kaotas mootorrattas juhitavuse ja kukkus, kusjuures selle juht ei kandnud nõuetekohast motokiivrit. Kolmanda õnnetuse puhul võis mootorratturi kiirus olla kurvi läbimiseks liiga suur.

Teelt väljasõit maastikusõidukiga
 

Üks liiklusõnnetus juhtus teelt välja sõitnud mootorsaaniga, mille juht oli joobes ja ei kandnud kiivrit.

Liiklusõnnetused jalakäijatega

Jalakäijatega juhtus 2018. aastal 12 liiklusõnnetust ja neis hukkus kokku 12 jalakäijat. Pooled õnnetustest juhtusid asulas ja pooled maanteel.

Kõik asulas toimunud õnnetused juhtusid valges. 6 maanteeõnnetusest juhtus 5 pimeda ajal. 5 maanteeõnnetusest 3 puhul ei olnud jalakäijal ei helkurit ega valgusallikat.

4 õnnetusse sattunud jalakäijat oli tarvitanud alkoholi, kusjuures 3 neist oli tugevas joobes. Sügistalvisel ajal juhtus 6 õnnetust: jaanuaris üks, oktoobris 3 ja novembris 2.

Liiklusõnnetused jalakäijatega maanteel
 

Asulavälisel teel juhtus jalakäijatega 6 liiklusõnnetust.

5 õnnetust juhtus pimeda ajal. Neist 3 juhul oli jalakäija tugevas joobes (veres alkoholi üle 2 mg/g) ja ei kandnud helkurit.

Neist 3 jalakäijast, kes olid õnnetusse sattudes tugevas joobes, oli 2 jalakäijat osalenud ka varem liikluses joobnuna, neid oli toimetatud teelt koju või kainenema ning õnnetusse sattusid nad asula vahetus läheduses. Üks jalakäija oli tarvitanud alkoholi ja tal oli taskulamp, kuid õnnetuse ajal ei olnud see sisse lülitatud.

Üks pimeda ajal liiklusõnnetusse sattunud jalakäija kandis küll helkurit, ent see ei pruukinud olla seljakoti külge kinnitatuna nähtav. Samas ei olnud see fakt selle juhtumi puhul tähtis, kuna suure tõenäosusega sooritas jalakäija suitsiidi, astudes vahetult läheneva veoauto ette.

Ainus asulavälisel teel valge ajal juhtunud jalakäija surmaga lõppenud õnnetus juhtus põhjusel, et bussile kiirustanud jalakäija oli ettevaatamatu.

Liiklusõnnetused jalakäijatega asulas
 

Kõik 6 jalakäijaga asulas juhtunud liiklusõnnetust juhtusid valges, sh 4 juhul ületas jalakäija teed.

Üks teed ületanud jalakäija oli 81-aastane ja ületas teed selleks mitte ettenähtud kohas, õnnetus juhtus Tallinnas. Teine jalakäija oli 59-aastane ja liikumispuudega ning liikus kvartalisisese tee sõiduteel, kuna lõigul puudus kõnnitee. Talle sõitis otsa joobes juht. Õnnetus juhtus 30 km/h alas ja juht ületas suure tõenäosusega ka lubatud sõidukiirust, lisaks põgenes ta sündmuskohalt.

Reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijatega juhtus 2 õnnetust. Ühel juhul hukkus 14-aastane laps, kelle tähelepanu võis olla suunatud telefonile, ja teisel juhul 20-aastane naisterahvas, kellel olid kõrvaklapid peas. Mõlemad õnnetused olid tingitud sellest, et sõidukijuht eiras jalakäijale tee andmise kohustust ja samal ajal oli ka jalakäija tähelepanematu.

Kaks eakat jalakäijat, 93 ja 85 aasta vanused naised, jäid tagurdava sõiduki alla, mõlemad õnnetused juhtusid Tallinnas. Esimesele jalakäijale tagurdas õuealal otsa prügiveok, mis liikus piki majaesist kitsast teed prügimaja poole, teisele jalakäijale aga parkimiskohalt liikuma hakanud sõiduauto. Mõlemal sõidukil oli olemas tagurduskaamera.

Liiklusõnnetused kaherattaliste sõidukitega

Jalgratturid


Jalgratturitega juhtus 2018. aastal 4 liiklusõnnetust, milles hukkus 4 jalgratturit.

2 õnnetust juhtus asulas, mõlemad Tallinnas. Ühel juhul sõitis raskes joobes mees (veres alkoholi üle 3 mg/g) elektrimootoriga jalgrattaga vastu tänavavalgusposti ja liiklusmärki. Teine õnnetus juhtus 14-aastase noormehega, kes sattus õnnetusse terviserikke tõttu, kui ta kaldus teega paralleelselt kulgevalt kergliiklusteelt sõiduteele ning põrkas kokku mööduva veokiga. Noormees kandis jalgrattakiivrit.

Maanteel juhtus jalgratturitega 2 õnnetust, mõlemad ratturid olid eakad. 76-aastasele jalgrattaga sõitnud naisele sõitis sõiduautoga otsa tõenäoliselt väsimusest magama jäänud mees, kes õnnetust ei mäleta ja sõitis peale otsasõitu ilma peatumata edasi koju. Teine õnnetus juhtus 74-aastase mehega (Võimalik, et joobes. Andmed täpsustuvad.), kellele sõitis otsa alkoholi tarvitanud või joobes sõiduauto juht.

Mopeedijuhid


2018. aastal mopeedi osalusel juhtunud liiklusõnnetustes hukkunuid ei olnud.

Mootorratturid
 

2018. aastal juhtus mootorratturitega 6 liiklusõnnetust, milles hukkus 6 mootorratturit. 3 juhul sõitis mootorratas teelt välja ja 3 juhul oli tegu kokkupõrkega (kirjeldatud eelmistes osades). Kõik hukkunud mootorratturid olid mehed.

Liiklusõnnetused raudteeülesõidukohtadel

Raudteeülesõidukohtadel juhtus 2 liiklusõnnetust, milles hukkus 2 sõidukijuhti, kes olid sõiduautos üksinda.

Mõlemad õnnetused juhtusid asulavälisel teel valge ajal. Ühel juhul sõitis reisirongile ette väsinud juht tugimaanteel asuvas, fooriga raudteeülesõidukohas. Juht oli hommikul tulnud Soomest, käinud päeval Viljandis ja oli tagasiteel Soome. Teine õnnetus juhtus kohalikul teel hoiatusmärgiga tähistatud ülesõidukohal, kus juht sõitis ette ilma vaguniteta liikunud vedurile. 

Maastikusõidukitega juhtunud liiklusõnnetused

2018. aastal juhtus üks liiklusõnnetus lumesaaniga ja üks ATV-ga (sõidukite kokkupõrkeid käsitlevas osas nimetatud L6e kategooria mootorsõidukiga), õnnetustes hukkus 2 meest. Mõlemal juhul oli juht joobes (alkoholisisaldus veres üle 2,5 mg/g), mõlemad õnnetused juhtusid pimeda ajal kitsal kohalikul teel. Juhid ei kandnud kiivrit ja sõiduki kiirus oli suur. Lumesaan sõitis teelt välja vastu puid. ATV kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastuliikunud veoautoga.

Juhtumid, mida ei ole registreeritud liiklusõnnetusena

2018. aastal võeti menetlusse 3 juhtumit, mida hiljem ei liigitatud liiklusõnnetuseks.

Ühel juhul oli tegu teelt väljasõiduga, mille puhul 28-aastane mees sooritas suitsiidi, sõites pankrannikult sõiduautoga merre. Teisel juhul tabas sõiduautot juhtinud 69-aastast meest terviserike – kõrvalistuja suutis juhtida auto teelt välja ja peatada, ent juht suri enne kiirabi saabumist.

Kolmanda juhtumi puhul tabas alkoholijoobes 46-aastast meest varem diagnoositud haigusega seotud terviserike ja ta ei olnud võimeline sõidukit juhtima. Tema kõrval istunud, samuti alkoholi tarvitanud 28-aastane naine väljus sõidu ajal autost ja suri saadud vigastustesse. 

Juhi terviseseisund
 

Mootorsõiduki juhi terviseseisundiga seotud liiklusõnnetused
 

Terviseseisundi järsk halvenemine (haigushoog) oli põhiline riskitegur 3 õnnetuse puhul, sh 2 juhtumi puhul ainus ja tegu oli suhteliselt levinud terviseprobleemidega.

Kõikidel juhtidel oli kehtiv tervisetõend. 2 juhul oli juhil südame-veresoonkonnahaigus. Ühel juhul oli sõidukijuhil diabeet ja ta oli joobes.

Lisaks toimus sõidukijuhi terviseseisundi järsu halvenemise tõttu 2 õnnetust (kirjeldatud eelmise alapealkirja all), mida ei registreeritud liiklusõnnetusena.

 

 

Põhilised riskitegurid

 

Tabel 2. Hukkunuga liiklusõnnetuste põhilised riskitegurid

Turvavarustuse (turvavöö, kiiver, helkur või valgusallikas) mittekasutamine*4 26
Alko- või narkojoove* 24 (4)
Kiirus (kiiruse ületamine, teeolude või -geomeetria kohta liiga suur kiirus)* 26
Võimalik tähelepanu hajumine (telefon ja nutiseadmed, muu kõrvaline tegevus, sh 2 juhtumi korral juhtimisega seotud tegevus)**5 10
Talvised teeolud (kohatine libedus, lumi või lörts teel, lume- või lörtsisadu jmt) ***6 6
Liikluskeskkonna puudused*** 9
Rehvid (vanus, mustri sügavus, erinevas seisukorras rehvid)*** 6

4 * Riskitegurid, millel oli otsene mõju liiklusõnnetuse juhtumisele või selle tagajärgedele.
5 ** Suure tõenäosusega, kuid üldjuhul oletuslik, kuna ei ole 100% tõendatud. Siiski on see mitmel juhul peaagu ainuke riskitegur.
6 *** Soodustas või võis soodustada liiklusõnnetuse juhtumist.

 

Koostanud
Villu Vane
liiklusekspert, liiklusohutuse osakond
liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees
Andmed seisuga 14.01.2019