Liikluses käitumise ülevaade 2019

Selles peatükis käsitletakse liiklejate hoiakuid ja käitumist liikluses 2019. aastal ning muutusi võrdluses eelmise perioodiga. Ülevaate aluseks on Maanteeameti tellimusena tehtud küsitlus- ja vaatlusuuringute tulemused.

Maanteeamet on teinud liiklejate käitumise uuringuid ja jälginud trendide kujunemist alates 1998. aastast.

Üldised hinnangud liiklusreeglite eiramise ohtlikkusele

 

Hinnangud on saadud Eesti täiskasvanud elanikkonnas 2019. aastal läbi viidud küsitlusuuringu tulemuste põhjal.

98–99% liiklejatest peab ohtlikuks:

  • auto juhtimist alkoholi mõju all (99%),
  • auto juhtimise ajal tekstisõnumite saatmist ja sotsiaalmeedia kasutamist (99%),
  • punase tule alt läbisõitu (98%).

Hinnang liikluskäitumise ohtlikkusele neis kolmes valdkonnas on püsinud viimase viie aasta jooksul kõrge. Rühma sees on aasta-aastalt kasvanud vastavat käitumist väga ohtlikuks hinnanute osakaal.

85–95% liiklejatest peab ohtlikuks:

  • punase tulega sõidutee ületamist (95%),
  • sõiduki juhtimist väsimusseisundis (94%),
  • turvavöö kinnitamata jätmist (93%),
  • juhtimisõiguseta juhtimist (92%),
  • liiga väikest pikivahet eessõitjaga (92%),
  • möödasõitu üle pidevjoone (85%).

Nende liiklusreegleid eiravate käitumistavade ja tegevuste osas viimasel kolmel aastal arvestatavaid muutusi pole toimunud. Liiklejate hinnang on püsinud väikeste kõikumistega ühesugune tegevusi pigem ohtlikuks või väga ohtlikuks pidanute seas.

Liiklusõnnetusse sattumise tõenäosuse ja tagajärgede raskuse taustal võib suhteliselt tagasihoidlikuks pidada liiklejate hinnangut keelatud kohas möödasõidu ohtlikkusele (möödasõitu üle pidevjoone peab ohtlikuks 85% vastanutest, neist vaid 44% hindab seda väga ohtlikuks).

49–78% liiklejatest peab ohtlikuks:

  • piirkiiruse ületamist üle 10 km/h (78%),
  • mobiiltelefoni kasutamist ilma vabakäeseadmeta (76%),
  • piirkiiruse ületamist kuni 10 km/h (49%).

Liiklusreegleid eiravast käitumisest vähim ohtlikuks on viimaste aastate lõikes hinnatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamist ning sõidukit juhtides telefoni kasutamist. Kui hinnang käed-vabad süsteemita telefoni kasutamise ohtlikkusele on suurenemas, siis hinnang piirkiiruse ületamise ohtlikkusele on püsinud muutumatuna. Viimase kolme aastaga on 7% võrra kasvanud inimeste osakaal, kes peavad sõidukit juhtides telefoniga rääkimist väga ohtlikuks, ulatudes 44%-ni.

Piirkiiruse ületamist üle 10 km/h hindab ohtlikuks 78% liiklejatest ning neist vaid 29% väga ohtlikuks. Kiiruse ületamist kuni 10 km/h hindab väga tõsiseks ohuks kõigest 11% ja pooled vastanutest ei pea seda üldse ohtlikuks.

 

Mootorsõidukijuhtide hoiakud ja käitumine

Fooritulede nõuete järgimine

Juhid, kellel oli valida, kas läbida ristmik punase tule ajal või jääda seisma, järgisid vaatluse andmetel fooritule nõudeid keskmiselt 86% juhtudel, jäädes selle näitajaga kahe varasema aasta tasemele.

Juhid, kellel oli valida, kas läbida ristmik kollase tule ajal või jääda seisma, järgisid fooritulede nõudeid keskmiselt 51% juhtudel. Aastal 2018 oli see näitaja 45%.

Kui keskmiste näitajate osas on maanteel ja linnades punase fooritule nõuetest kinni pidanute arv jäänud 2018. aasta tulemustega võrreldes samale tasemele, siis Tallinnas on see paar aastat järjest vähenenud.

Sarnase vaatlusmetoodika üldnäitajatele tuginedes võib öelda, et punase fooritule järgijate osakaal on sõidukijuhtide seas 2014–2016. aasta tulemustega võrreldes küll veidi paranenud, kuid viimasel paaril aastal on areng peatunud.

Liiklusreeglite järgimine raudteeülesõidukohal

Vaatluse andmetel järgis tõkkepuuga ülesõidukohtadel langevat tõkkepuud 96% sõidukijuhtidest ja tõusvat tõkkepuud 49% juhtidest. Võrreldes 2018. aastaga, mil need näitajad olid 92% ja 37%, on tõkkepuuga ülesõidukohtadel liiklusreereeglite täitmine veidi paranenud.

Ainult fooriga ülesõidukohtadel järgis fooritule nõudeid enne rongi möödumist 84% ja pärast rongi möödumist 82% juhtidest. Võrreldes 2018. aastaga on need näitajad halvenenud: sellel ajal jälgis fooritulede nõudeid enne rongi möödumist 91% ja peale rongi möödumist 82% sõidukijuhtidest.

Viimasele kolmele aastale eelnenud mootorsõidukijuhtide käitumist raudteeülesõidukohtadel hindav vaatlus tehti 2008. aastal ja olukord ei ole tolle ajaga võrreldes oluliselt muutunud.

Jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal

Liiklejate käitumise vaatluse järgi annab jalakäijale teed keskmiselt 67% juhtidest. Võrreldes 2018. aastaga, mil vastav näitaja oli 60%, on olukord mõnevõrra paranenud.

Küsitlusuuringu tulemustest selgus, et 45% jalakäijate sõnul annab neile teed esimene ning 28% hinnangul teine ülekäigurajale lähenev auto. Väikeste kõikumistega on jalakäijate hinnang viimaste aastate lõikes püsinud samaväärsena.

Küsitluses osalenud sõidukijuhtidest on 76% alati valmis ülekäiguraja ees peatuma, kui kasvõi üks jalakäija ootab sõidutee ületamise võimalust. 2018. aastal oli see näitaja 75% ja 2017. aastal 69%. Viimase kolme aasta võrdluses on juhtide hoiak veidi paranenud.

Pikaajalist trendi hinnates on autojuhtide käitumine reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee andmisel stabiliseerunud, väikese nihkega paranemise suunas viimasel aastal.

Tähelepanu häirivad tegevused sõidukit juhtides

Tähelepanu häirivatest tegevustest ohtlikemaks pidasid uuringus osalenud telefoniga sõnumite saatmist ning nende lugemist. Sellise hinnangu andis 96% vastanutest ning tulemus on viimasel kolmel aastal püsinud muutumatuna.

2019. aasta küsitlusuuringu järgi kasutab autot juhtides telefoni 68% sõidukijuhtidest. Sageli kasutab telefoni 14% ja mõnikord 54% kõigist autojuhtidest. 32% sõidukijuhtidest seda enda sõnul ei tee.

Juhtidest, kes kasutavad sõidukit juhtides telefoni, kasutab alati või sageli käed-vaba süsteemi 51% juhtidest ja käeshoitavat telefoni 15% juhtidest. 2018. aastal kasutas käed-vaba süsteemi 43% ning käeshoitavat telefoni 22% juhtidest. Viimase kolme aasta jooksul on 8% võrra vähenenud nende inimeste osakaal, kes juhtimise ajal telefoni kasutades seda alati või sageli käes hoiavad.

Roolis telefoni kasutanud juhtidest on enda sõnul sattunud selle tõttu aasta jooksul liiklusohtlikku olukorda 22% ja liiklusõnnetusse 2% sõidukijuhtidest. 2018. aastal olid samad näitajad 18% ja 3%.

Kui vaadelda sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutajate osakaalu, siis on pikaajaline trend püsinud pea muutumatuna ja näitajad suhteliselt kõrgel tasemel. Iga aastaga on siiski mõnevõrra vähenenud käes hoitavat telefoni kasutavate ja suurenenud käed-vaba süsteemi eelistavate juhtide arv.

Lubatud sõidukiiruse järgimine

Küsitlusuuringus osalenud autojuhtidest järgib enda sõnul kehtivat kiiruspiirangut põhiteedel 27% (2018. a 30%) ja väiksematel maanteedel 36% (2018. a 41%). Linnades ja asulates sõidab lubatud suurima kiiruse piires 54% juhtidest (2018. a 56%).

Üle 5 km/h ületab lubatud suurimat sõidukiirust põhiteedel 28% juhtidest (2018. a 30%). Neist 2% ületab kiirust üle 10 km/h. Sama sõidukiirust ületab väiksematel maanteedel 21% juhte (2018. a 20%), kusjuures neist 2% ületab kiirust üle 10 km/h. Aktsepteeritavaks peab 10km/h ulatuses piirkiiruse ületamist 54% juhtidest. 2018. aastal oli see näitaja 50%.

Piirkiiruse ületamise tõttu oli 2019. aastal sattunud liiklusohtlikku olukorda 34% sõidukijuhtidest. Võrreldes 2018. aastaga on liiklusohtlikku olukorda sattunud juhte 10% rohkem. 2019. aastal oli lubatust suurema kiirusega sõitmise tõttu liiklusõnnetuse põhjustanud 2,1% küsitletud juhtidest.

Üldistatult saab 2019. aasta uuringu tulemustest järeldada, et varasema aastaga võrreldes ei ole sõidukijuhtide kiiruskäitumine paranenud. Paari viimase aasta paranev trend on peatunud ning langenud 2016. aasta tasemele. Piirkiiruse ületamist põhjendatakse kõige enam möödasõidu sooritamisega – seda kinnitas 84% juhtidest. Ka selle mõne aasta jooksul veidi paranenud näitaja trend on peatunud. 

Sõiduki juhtimine väsimusseisundis

Juhtide endi sõnul on neist viimase 12 kuu jooksul väsinult sõidukit juhtinud 48% (2018. a 41%). Väsimusseisundis on roolis olnud sagedamini töösõite tegevad 60% (2018. a 54%) juhid.

Liiklusohtlikku olukorda on sattunud viimase 12 kuu jooksul 12% väsinult roolis olnud juhtidest. 2018. aastal oli väsimuse tõttu liiklusohtlikku olukorda sattunud juhtide osakaal 15%.

Viimase kolme aasta kokkuvõttes ei ole suuri muutusi toimunud.

Sõiduki juhtimine alkoholi mõju all ja joobes juhi autos kaasasõitmine

2019. aasta küsitlusuuringu järgi on aasta jooksul enda sõnul mootorsõidukit juhtinud alkoholi või narkootilise aine mõju all ligikaudu 3,4% sõidukijuhtidest. Neljandik neist oli juhtinud sõidukit alkoholi mõju all rohkem kui ühel korral.

Võrreldes paari varasema aasta küsitlusuuringu tulemustega on alkoholi mõju all sõidukit juhtinute osakaalu vähenemine peatunud ja pöördunud kergele kasvule.

Alko- või narkojoobes juhist oleks valmis politseile igal juhul teada andma 58% vastanuist. 2018. aasta tulemuste põhjal oleks olnud valmis sedasi toimima 62% juhtidest. Vastanutest 23% on küll põhimõtteliselt valmis joobes juhist teavitama sel juhul, kui tegu ei oleks enda tuttavaga.

Oma sõnul on joobes juhti reaalselt takistanud või püüdnud takistada sõidukit juhtimast 43% vastanuist. Neist 32% on takistanud oma lähedasi või tuttavaid ning 10% ka võõraid.

 

Turvavöö ja lapse turvavarustuse kasutamine 

 

2019. aasta vaatlusuuringust selgus, et turvavööd kasutas sõiduautos:

  • 99% sõidukijuhte;
  • 97% täiskasvanud sõitjaid auto esiistmel;
  • 89% täiskasvanud sõitjaid auto tagaistmel;
  • 97% laste kinnitamiseks, sealhulgas ka spetsiaalse turvavarustuse abil.

Kui turvavöö kasutamine sõiduauto esiistmel on aastaid püsinud kõrgel tasemel, siis aastaga on tõusnud 4% turvavöö kasutamine ka tagaistmel sõitjate seas. Selles grupis näitab aasta-aastalt paranemist ka pikaajalisem trend.

Küsitlusuuringu andmeil kinnitab bussis turvavöö istekohal reeglina 43% sõitjatest, jäädes selle tulemusega 2018. aasta tasemele. Sellest, et turvavöö olemasolu korral tuleb see kinnitada, on teadlik 83% vastanuist.

Ligikaudu 80% neist, kes ei kasuta bussis turvavööd, väidab, et neid suunaks turvavööd kinnitama meeldetuletus bussijuhilt enne sõidu alustamist. Sellist meeldetuletust on reeglina või sageli kuulnud 42% viimase aasta jooksul bussiga sõitnutest.

 

Kergliiklejate hoiakud ja käitumine

 

Helkuri ja muu jalakäija nähtavust suurendava varustuse kandmine

 

Vähemalt 15-aastastest küsitlusuuringus osalenud Eesti elanikest kannab pimedal ajal helkurit või muud enda nähtavaks tegemise vahendit, nagu taskulamp või ohutusvest, üldjuhul 64% (2018. aastal 68%) ja sageli 18%. Täiskasvanute seas kasvas nähtavust tagava varustuse kasutajate osakaal kuni 2013. aastani. Viimase viie aasta statistikas suuri muutusi ei ole, näitajad püsivad 64%–68% piires.

Lapsevanemate väitel kannab 85% nende lastest alati helkurit. See suhtearv ei ole viimase kolme aasta jooksul oluliselt muutunud, jäädes küll mõnevõrra alla sellest varasema 5-aastase perioodi keskmisele näitajale, milleks oli 89%.

2019. aasta uuringu andmeil on keskmisest enam helkurikandjaid naiste, väiksemate linnaliste asulate ja maapiirkondade elanike ning jalgrattaga liiklejate seas. Keskmisest vähem kannavad helkurit mehed, muukeelsed elanikud ja tallinlased, eelkõige Kesklinna elanikud. Mitte kunagi ei kanna helkurit 8% täiskasvanutest. 2018. aastal oli see näitaja 6%.

Helkuri kvaliteedile pöörab seda soetades tähelepanu 30% vastanutest. CE märgistust kontrollivate elanike osakaal on võrreldes varasemate aastatega tõusnud.

Sõidutee ületamine ja fooritulede nõuete järgimine

 

Punase fooritule nõudeid järgis 2019. aastal keskmiselt 91% jalakäijatest. 2018. aasta vaatlusuuringuga võrreldes on olukord veidi paranenud Tallinnas, kuid jäänud teistes linnades samaks. Samas on teiste linnade tulemus siiski keskmiselt 7 protsendipunkti kõrgem kui Tallinnas.

Kõige harvem ületasid keelava fooritule ajal sõiduteed lapsed ja eakad liiklejad: fooritule eirajate osakaal on vahemikus 5–7%. Kõige rohkem eiravad keelavat foorituld mehed, kelle puhul on eirajate osakaal keskmiselt 12%.

Pikale aegreale tugineva hinnangu järgi on punast foorituld eiravate jalakäijate osakaal püsinud suhteliselt muutumatuna. Viimase paari aasta jooksul on olukord veidi paranenud.

Sõidutee ületamisel nutiseadmete või kõrvaklappide kasutamise probleemi tõi esile 73% liiklejate küsitlusuuringus osalenutest.

Jalgrattaga liiklemine ja jalgratta ohutusvarustuse kasutamine

 

Kiivrit kannab jalgrattaga sõites enamasti või sageli 26% täiskasvanutest (2018. a 29%) ja 77% lastest (2018. a 80%). Liiklusseaduse nõudest hoolimata ei kanna kiivrit üldse 9% jalgrattaga sõitvatest lastest. See tulemus jääb küll viimase kahe aastaga võrreldes enam-vähem samale tasemele, kuid näitab kiivrit mitte kandvate laste osakaalu suurenemist võrreldes 2017. aasta eelse ajaga, mil vastav keskmine näitaja püsis 5% juures.

Täiskasvanutest kannavad kiivrit sagedamini jalgratast sportimiseks kasutavad ratturid ning harvemini jalgratast transpordivahendina kasutavad ratturid. Kiivri kandmist peavad jalgratturid vajalikuks eelkõige maanteel ja linna või asula tänaval sõites. Ainult poolte ratturite arvates on kiiver vajalik ka kergliiklus- ja metsateel sõites.

Ohutusvesti või muud jalgratturi märkamist soodustavat riietust kannab rattaga sõites enamasti või sageli 20% täiskasvanutest  ja 33% lastest. Mõlemad näitajad on 2018. aastaga võrreldes oluliselt langenud, mil täiskasvanutest kandis märkamist soodustavat riietust 26% ja lastest 46%.

Ratturitest, kes sõidavad pimedal ajal, kasutavad valget esituld 78% ja punast tagatuld 80%. Kumbagi tuld ei kasuta 13% jalgratturitest. Tulesid kasutavad teistest harvem 15–24-aastased ratturid. Võrreldes varasema aasta tulemustega ei ole toimunud olulist muutust.

Raudtee ülekäigukohta ületades tuleb jalgrattalt maha 28% ja sõidab 18% jalgratturitest. 53% ratturitest pole küsitlusele eelnenud aasta jooksul raudteed ületanud. Reeglit, et raudtee ülekäigukohal tuleb rattalt maha tulla, teab 69% jalgratturitest.

Küsitlusele eelnenud aasta jooksul on jalgrattaga sõites sattunud liiklusõnnetusse 3% täiskasvanud jalgratturitest. Liiklusõnnetusse või ohtlikku olukorda sattunute osakaal kokku on viimastel aastatel püsinud vahemikus 5–10%. Peamiseks liiklusõnnetuse põhjuseks on olnud tähelepanematus, liiklusreeglite eiramine kas jalgratturi enda või teiste liiklejate poolt ning puudulik sõiduki valitsemine. Viimase aasta jooksul jalgrattaga sõitnute osakaal Eesti täiskasvanud elanikkonnas oli 52% ning 6–14-aastaste laste seas 86%.

 

Koostas
Raul Rom
14.01.2020