Ülevaade 2019. aasta surmaga lõppenud liiklusõnnetustest

2019. aastal juhtus 51 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus 52 inimest. Õnnetusi, kus lisaks hukkunutele oli ka vigastatuid, oli 15 ning neis sai vigastada 33 inimest. Ühes liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks liiklejat.

Surmaga lõppenud liiklusõnnetustest enamus 35 (69%) juhtus maanteel*. 16 liiklusõnnetust juhtus asulas**, neist suurlinnades*** 10, sh Tallinnas kaheksa, Tartus ja Narvas üks.

Hukkunutega liiklusõnnetustest oli eelmisel aastal enim kokkupõrkeid – kokku 20 (39% kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest), millest ühes kokkupõrkes hukkus kaks inimest. Ühesõidukiõnnetuste puhul oli valdavalt tegemist teelt väljasõiduga, kokku oli neid 16 (31%) ja 13 (26%) õnnetust juhtus jalakäijatega. Kaks inimest hukkus muus liiklusõnnetuses – ühel juhul suri bussis kukkunud sõitja ning teisel juhul hukkus üks autos olnud sõitja põdrale otsasõidu tagajärjel.

Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 19 (37,3%) õnnetuse puhul üks osalejatest joobes. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidest oli tarvitanud alkoholi 13 juhti, sh kahel juhil tuvastati ka narkootilise aine tarvitamine, neist üheksa (69,2%) sõidukijuhti olid kriminaalses joobes.

* Maantee all on siin ja edaspidi mõeldud asulavälist teed, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli valdavalt 90 km/h.
** Asula all on siin ja edaspidi mõeldud liiklusmärgi 571 "Asula" mõjupiirkonnas asuvat teed, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli valdavalt 50 km/h.
*** Suurlinnad: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu

Sõidukite kokkupõrked

Kokkupõrkeid oli mullu kokku 20, neist 18 mootorsõidukite vahel ja kahes asulas toimunud kokkupõrkes oli üks osapool jalgrattur. Kokkupõrgetes hukkus 21 liiklejat. Maanteel juhtus 16 ja asulas kaks mootorsõidukite kokkupõrget. Joobes juhi osalusel toimus kolm kokkupõrget.

Mootorsõidukite kokkupõrked maanteel

Suurem osa maanteel juhtunud kokkupõrkeid oli põhjustatud ühe sõiduki kaldumisest vastassuunavööndisse. Selliseid kokkupõrkeid juhtus kokku 10, sh ka kahe hukkunuga õnnetus. Viie kokkupõrke puhul oli põhiliseks riskifaktoriks talvised teeolud (lörtsi- või lumekiht, libedus), neist ühe õnnetuse puhul lisaks joove. Märg tee ja oludele mittevastav kiirus, kitsal teel osaliselt vastassuunavööndis sõitmine, tõenäoliselt magama jäämine ning ühe õnnetuse puhul kas tähelepanu hajumine või magama jäämine, põhjustasid igaüks ühe kokkupõrke. Ühe kokkupõrke põhjuseks oli tõenäoliselt suitsiid.

Ristmikel juhtus viis kokkupõrget, kusjuures nelja õnnetuse puhul oli tegemist kõrvalteelt peateele sõitmisega, sh oli üks õnnetuse põhjustanud juht joobes ja teine väsinud. Üks ristmikul juhtunud õnnetus oli seotud vasakpöördega.

Üks maanteel juhtunud kokkupõrge oli seotud ettevaatamatu möödasõiduga.

Mootorsõidukite kokkupõrked asulas

Asulas juhtus kaks mootorsõidukite kokkupõrget, milles mõlemas hukkus inimene. Ühel juhul sõitis veoauto ristmikul külje pealt otsa liinibussile ning teises õnnetuses põrkasid kokku vasakpööret teinud sõiduauto ja otse liikunud mootorrattur.

Ühesõidukiõnnetused

Eelmisel aastal toimus 16 ühesõidukiõnnetust, milles hukkus inimene. Neist 15 juhtus mootorsõidukitega, ühel juhul oli tegemist jalgrattaga. Valdavalt juhtusid ühesõidukiõnnetused maanteel (12), kolm ühesõidukiõnnetust juhtus asulas, sh ka jalgrattaga toimunud õnnetus. Joobes oli kümme õnnetuse põhjustanud juhti.

Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega maanteedel

Maanteedel toimunud 12-st ühesõidukiõnnetusest oli sõiduki juht seitsmel juhul joobes, sealhulgas ei kasutatud nelja õnnetuse puhul turvavarustust ja kolmes õnnetuses oli üheks riskifaktoriks suur kiirus. Kahe joobes juhi osalusel juhtunud ühesõidukiõnnetuse puhul tegeles sõiduki juht suure tõenäosusega juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega ning ühe õnnetuse puhul oli tegemist arvatava suitsiidiga.

Kaheteistkümnest viies maanteel juhtunud ühesõidukiõnnetustest oli ühe õnnetuse põhiliseks riskifaktoriks talvised teeolud (lörts, lobjakas, kohati libe) ja valesti valitud kiirus, ühe õnnetuse puhul tegeles juht tõenäoliselt juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega ning ühel juhul võis õnnetust soodustada tee seisund (ebatasasused, pikiroopad, jm). Kahe teelt väljasõidu põhjus on teadmata.

Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega asulas

Kõigi kolme asulas juhtunud ühesõidukiõnnetuse puhul oli juht joobes. Kaks õnnetust juhtusid kinnistu territooriumil, kus ühel juhul sõitis joobes juht traktoriga, teisel juhul sõiduautoga, kinnistul asuvasse tiiki ja uppus. Kolmas õnnetus juhtus mootorratturiga, kes sõitis asulas teelt välja.

Liiklusõnnetused jalakäijatega

Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetustest 13 jalakäijat. Neist seitse sattusid õnnetusse asulas ja kuus maanteel. Pimeda ajal juhtunud õnnetustes hukkus seitse jalakäijat, kusjuures viis neist ei kasutanud helkurit ega muud valgusallikat. Hukkunud jalakäijatest viis olid joobes.

Liiklusõnnetused jalakäijatega asulas

Asulas juhtunud liiklusõnnetuses hukkus mullu seitse jalakäijat, kõik nad sattusid õnnetusse teed ületades. Seitsmest kuus olid eakad, sh nelja vanus oli üle 80 aasta.

Viis jalakäijat hukkus ülekäigurajal, neist kolm reguleerimata ülekäigurajal teed ületades, kusjuures kolm õnnetust ülekäigurajal juhtus pimeda ajal ja kolmest hukkunust kaks helkurit ei kasutanud. Kaks jalakäijat hukkusid, ületades ülekäigurajal teed foori punase tule ajal.

Üks jalakäija hukkus tiheasustusalas ristmike vahelisel alal teed ületades ning üks jalakäija hukkus joostes teed ületades asula piiril. Antud juhul oli tegu ainukese joobes asulas liiklusõnnetusse sattunud jalakäijaga.

Liiklusõnnetused jalakäijatega maanteel

Maanteedel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus eelmisel aastal kuus jalakäijat.

Neli õnnetust  juhtus pimeda ajal. Kolm pimeda ajal hukkunud jalakäijat olid raskes joobes, kaks neist lamasid teel ja üks liikus keset sõidurada, keegi neist helkurit ei kasutanud. Neljandale pimedal ajal hukkunud jalakäijale, kes kandis helkurit ja liikus sõidutee vasaku ääre lähedal, sõitis otsa joobes juht.

Kaks maanteel hukkunud jalakäijat sattusid õnnetusse valges teed ületades – ühel juhul astus jalgratast käekõrval lükanud raskes joobes jalakäija ette veoautole, teisel juhul sai seisva sõiduki varjust teele jooksnud laps löögi mööduvalt sõiduautolt.

Liiklusõnnetused kaherattaliste sõidukitega

Kaherattaliste sõidukitega juhtus eelmisel aastal kokku seitse liiklusõnnetust (arvuliselt eespool kajastatud), kolm õnnetust oli mootorrattaga, üks mopeediga ning kolm õnnetust jalgrattaga.

Kaks mootorratturit hukkus teelt väljasõidu tagajärjel, üks õnnetus oli asulas, rattur oli joobes, teine õnnetus juhtus maanteel, juhil tuli õnnetuse käigus kiiver peast. Kolmas mootorrattur hukkus asulas toimunud kokkupõrkes. Liiklusõnnetus, milles osales mopeed, juhtus asulavälisel teel, mopeed põrkas kokku vastassuunavööndis sõitnud sõiduautoga.

Kõik kolm eelmisel aastal hukkunud jalgratturit sattusid õnnetusse asulas. Üks jalgrattur sõitis ette reisirongile, üks kukkus mäest alla sõites ning ühel juhul  tagurdas kaubik otsa jalgrattal sõitnud lapsele. Ükski kolmest hukkunud jalgratturist kiivrit ei kasutanud.

Juhtumid, mis ei ole registreeritud liiklusõnnetustena

Liiklusõnnetuste statistikast on välja jäetud juhtumid, kus liikleja surma põhjuseks ei ole õnnetuses saadud vigastused vaid muud tervislikud põhjused. Selliseid õnnetusi juhtus möödunud aastal kolm: veoauto teelt väljasõit, autolt löögi saanud jalakäija ja kukkunud jalgrattur.

 

 

 

Kokkuvõte

 

Eelmisel aastal oli surmaga lõppenud jalakäijaõnnetuste puhul põhiliseks riskifaktoriks asulas juhtunud õnnetuste puhul vanus ning valdavalt naissoost jalakäijad sattusid õnnetusse teed ületades. Maanteedel oli jalakäijaõnnetuste põhiline riskifaktor joobeseisund ja pime aeg, õnnetustesse sattusid peamiselt mehed. Pooled õnnetustest juhtusid asulas ja pooled maanteel.

Mootorsõidukitega juhtunud ühesõidukiõnnetuste peamiseks riskifaktoriks oli joobes juht ning valdavalt juhtusid õnnetused maanteel.

Maanteel juhtunud mootorsõidukite kokkupõrked olid peamiselt seotud vastassuunavööndisse kaldumisega ning poolte nende õnnetustest peamiseks riskifaktoriks olid talvised teeolud. Kolmandik kokkupõrgete puhul oli tegemist eksimusega ristmikul manöövri sooritamisel.
 

Hukkunutega liiklusõnnetuste põhilised riskifaktorid

 

Riskifaktorite puhul tuleb arvestada, et ühes õnnetuses võib olla tegemist mitme faktoriga.

Riskifaktorid 2019
Hukkunutega liiklusõnnetusi 51
Hukkus 52
Turvavarustuse mittekasutamine (turvavöö, kiiver, helkur või valgusallikas)*  20
Joove, (sh narkootilise aine tarvitamine)* 19 (2)
Kiirus (kiiruse ületamine, teeolude või -geomeetria kohta liiga suur kiirus)* 8
Võimalik tähelepanu hajumine (telefon ja nutiseadmed, muu kõrvaline tegevus , sh 2 juhtumi puhul juhtimisega seotud tegevus) ** 4
Talvised teeolud (kohatine libedus, lumi- või lörts teel, lume- või lörtsisadu, tuisk)*** 6
Liikluskeskkonna erinevad puudused*** 8
Rehvid (rehvide vanus, rehvi mustri sügavus, rehvid erinevas seisukorras)*** 9

* Riskifaktorid, millel oli otsene mõju liiklusõnnetuse toimumisele või selle tagajärgedele.
** Suure tõenäosusega, kuid üldjuhul oletuslik, kuna ei ole 100% tõendatud. Siiski mitmel juhul pea ainuke riskifaktor.
*** Soodustas või siis võis soodustada liiklusõnnetuse teket.


Koostas
Villu Vane
liiklusekspert, strateegilise planeerimise osakond
liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees

Andmed seisuga: 07.01.2020