Liiklusohtlike kohtade ohutustamine 2019

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Maanteeamet järjepidevat tööd riigimaanteedel liiklusohtlike lõikude ja ristmike väljaselgitamiseks ja nende ümberehitamiseks. Iga-aastane tegevusplaan ohutuse mõistes prioriteetsete objektidega koostatakse teehoiukavas selleks eraldatud eelarve ulatuses.

Planeerimisprotsess ja ehituse korraldamine toimub tihedas koostöös mitme Maanteeameti osakonna vahel. Kogu tegevust koordineerib taristu arendamise osakonna liiklusohtlike kohtade koordinaator. Aastateks 2020–2023 on teehoiukava finantsplaanis liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks eraldatud 6–6,6 miljonit eurot aastas.

Liiklusohtlike kohtade ohutustamise korraldus riigiteedel

 

Teelõigu või ristmiku ohtlikkust ei saa hinnata üksnes seal juba toimunud õnnetuste alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka potentsiaalne õnnetuse toimumise risk. Seetõttu kogutakse infot riigimaanteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike kohta kolmest allikast.

  1. Riskiarvutuse alusel leitavad liiklusohtlikud kohad
    Riigimaanteede lõikude ja ristmike ohutust hinnatakse prognoositavate liiklusõnnetuste arvu alusel. Prognoosimiseks kasutatakse statistilist meetodit, mis võtab arvesse nii konkreetsel lõigul või ristmikul toimunud liiklusõnnetused kui ka teistel sarnastel lõikudel või ristmikel toimunud liiklusõnnetused. Tulemuste põhjal koostatakse liiklusohtlike kohtade olulisuse pingerida.
     
  2. Maakondade liikluskomisjonide kvalitatiivsel hinnangul leitavad liiklusohtlikud kohad
    20% liiklusohtlike kohtade ümberehitamise aastasest eelarvest eraldatakse nende liiklusohtlike kohtade ümberehitamisele, mis esitatakse Maanteeametile maakondlike liikluskomisjonide poolt. Maakondlikud liikluskomisjonid vahendavad eelkõige kohaliku kogukonna esile tõstetud probleemseid kohti riigimaanteedel.
     
  3. Muud kvalitatiivsel hinnangul põhinevad liiklusohtlikud kohad
    Liiklusohtlike kohtade infot eelkõige juba toimunud õnnetuste alusel edastavad Maanteeametile ka kolmandad osapooled nagu Politsei- ja Piirivalveamet, raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon ja kohalikud omavalitsused.

Tuvastatud liiklusohtlikke kohtasid arutab tehnilise töögrupi ekspertrühm, kes piirkondade liikluskorraldajate kogutud info ja toimunud liiklusõnnetuste analüüsi tulemusel pakuvad rakendamiseks välja sobivad liiklusohutusalased meetmed või lahendused liiklusohtliku koha ümberehitamiseks. Lahendused ja nende maksumused arutatakse läbi, ning kinnitatakse tehnilises töögrupis. Lõpliku heakskiidu liiklusohtlike kohtade ümberehituste nimekirjadele annab Maanteeameti investeeringute komitee.

Liiklusohtlike kohtade ohutustamine 2019. aastal

 

2019. aastal rakendati erinevaid liiklusohtlikke meetmeid 56 objektil kogumaksumusega 6,42 miljonit eurot.

Jalakäijate ohutust suurendavaid meetmeid, nagu kõnniteede, kergliiklusteede ja teeületuskohtade rajamine, rakendati 15 objektil ning olemasolevate bussipeatuste ümberehitamine 8 objektil.

Sõidukite ohutust suurendavate meetmetena ehitati kõige enam ümber ohtlikke ristmikke – kokku 15 objektil ja kolmel objektil paigaldati põrkepiirdeid.

Liikluse rahustamiseks ja sõidukite sõidukiiruse alandamiseks ehitati kiirust piiravaid maanteekünniseid või rajati asulašikaane, kokku kaheksal objektil.

Täiendav valgustus rajati 3 objektil, mis hõlmab nii ristmike kui ka teeületuskohtade valgustamist.

Põhimaanteedel ja tugimaanteedel likvideeriti mõlema teeliigi lõikes 40 liiklusohtlikku kohta, 16 objekti 56-st asusid kõrvalmaanteedel.

Liiklusohtlikke kohti likvideeriti 2019. aastal kõigis Eesti maakondades. Kõige rohkem ohtlikke objekte – 16 objekti, ohutustati Harjumaal, kus on riigimaanteedel ka kõige suuremad liiklussagedused. Tartumaal ehitati ümber kuus, Põlva- ja Valgamaal kummaski maakonnas viis liiklusohtlikku kohta.

Suurematest objektidest võib välja tuua järgnevad:

  • tee nr 39, Tartu-Jõgeva-Aravete, km 45,3–45,7, Jõgeva linnas ristmiku ümberehitus ringristmikuks;
  • tee nr 15, Tallinn- Rapla-Türi, km 17,6–21,0, Kirdalu-Tagadi keskpiirdega lõigu rajamine;
  • tee nr 6, Valga-Uulu, km 25,8–28,7, Tõrva linna lõigul liikluse rahustamise meetmete rajamine ja teeületuskohtade ümberehitustööd;
  • tee nr 39, Tartu-Jõgeva-Aravete, km 8,3–9,8 teelõigul ristmikele möödasõidulaienduste rajamine.

2020. aastaks on liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks Maanteeameti eelarves kinnitatud 6 miljonit eurot. Selle ulatuses on planeeritud rakendada erinevaid liiklusohutusalaseid meetmeid 46 objektil.

 

Koostas
Janno Vilberg
liiklusohtlike kohtade koordinaator