Struktuurfondide toetatud projektid

 

Liiklusõnnetuste prognoosimismudeli loomise eelanalüüs ja loodava mudeli prognoosimisvõime hindamine

 

Liiklusohutusalaste ennetustegevuste teadmuspõhiseks suunamiseks on vaja teada, millised tegurid millises ulatuses mõjutavad liiklusõnnetuse toimumise aega ja kohta ning võimaldavad võimalikult täpselt prognoosida liiklusõnnetuse toimumisriski. Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengufondist kaasrahastatud Maanteeameti projekti eesmärk on luua tehisintellekti mudelid, mis peaksid võimaldama hinnata, milliseid tegureid saab kõige tõhusamalt mõjutada selleks, et õnnetuste esinemisriski vähendada.

Käesoleva projekti käigus analüüsiti liiklusõnnetuste esinemisriski ennustava ja liiklusõnnetuste juurpõhjuste masinõppemudelite loomise võimalikkust ja loodi prognoosimudeli rakenduse prototüüp. Tehisintellekti mudeli loomiseks kasutati erinevaid andmestikke, nt liiklusrikkumised, liiklusõnnetused, ilmaolud, politsei sõidukite väljapaneku kohad ja aeg, liiklusloendusandmed, teeregistri andmed jms. Nende andmete alusel loodi ja testiti kahte mudelit: liiklusõnnetuste toimumise tõenäosusriski ja nende raskusastme prognoosimudelit ja juurpõhjuste ehk õnnetuste põhjuste ennustusmudelit.

Tegu on tehisintellekti võimaluste kasutamise ning andmeanalüüsi ja rakenduse prototüübi loomise tõestusprojektiga, seega ei ole projekti raportis toodud liiklusõnnetuste esinemisriski ennustused lõplikud. Tegu on pigem esimese olulise sammuga andme- ja teadmuspõhise otsustusprotsessi suunal. Kasutades projekti käigus loodud mudeleid ja prototüüpi, kavatseb Maanteeamet määrata kasutuslugusid ja teha rakendusele ärianalüüsi, et kavandada saadud teadmiste põhjal jätkuprojekt

Tutvu projekti lõppraportiga siin (PDF).

Prototüüp (piiratud ligipääsuga)

Projekti periood: 07.02.–30.09.2020
Projekti toetuse summa on 55 794 eurot.
Projekti kontaktisik: Maria Pashkevich, e-post: maria.pashkevich@mnt.ee

 

SMART E263/E77

 

Programmi eesmärk: P3 Hästi ühendatud regioonid
Programmi alameesmärk: 3.1. Tõhustatud inimeste ja kaupade liikumine
Programmi rakendusüksus: Kesk-Läänemere programm (Central Baltic)
Projekti tähis: SMART E263/E77
Projekti pealkiri: “Smart corridor Tallinn-Tartu-Luhamaa-Riga E263/E77”
Projekti kestvus: 01.06.2020 - 30.11.2022
Projekti kogueelarve: €2 597 242
Euroopa Liidu toetus (ERDF): €2 103 766

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa E263 ja Riia–Pihkva maantee E77 on Euroopa transpordivõrgustiku TEN-T teed, mis ühendavad Eestit ja Lätit ning suunduvad Vene Föderatsiooni Pihkva suunas. Mõlema maantee alguses, Tallinna ja Riia piirkonnas on 2+2 sõidurajaga teelõigud, mis on suure liiklusintensiivsusega. Need maanteed on olulised ühendusteed regioonide, suurte sadamate, logistikakeskuste ja pealinnade vahel.
Projektiga rajatav dünaamiline liiklusjuhtimine ja liiklejate teavitamine annab 2+2 teelõikudele vajaliku paindlikkuse võimaldamaks ilmastiku- ja liiklusoludele vastavaid kiiruspiiranguid ning lubab talvel heade sõiduoludega suuremaid piirkiirusi kuni 110 km/h, millega saavutatakse oluline sõiduaja kokkuhoid. Muutuvteabega liiklusmärkide abil tagatakse liiklejate teavitamine ohuolukordades ja liiklustakistuste ilmnedes. Muutuvteabega liiklusmärgid on kõigile liiklejatele hästi nähtavad ja aitavad teeomanikul suhelda liiklejatega kõige ohutumal viisil, andes just neile vajaliku teabe õigeaegselt ning õiges kohas.

Projekt SMART E263/E77 on piiriülene ühisprojekt, mille käigus rajavad Eesti ja Läti Maanteeamet tihedas koostööd tarku liikluskorralduslahendusi jagades teadmisi koos tegutsedes. Ametid loovad koostöös ka proaktiivse piiriülese liikluskorraldusplaani, et rahvusvaheline liiklus oleks maksimaalselt sujuv ka keerukates oludes.

E263 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteele Tallinna–Kose 36 km pikkusele 2+2 sõidurajaga lõigule rajatakse muutuvteabega VMS märkidega piirkiiruste lahendus ning Mäo–Luhamaa teelõigule paigaldatakse liiklejate operatiivset teavitamist võimaldavaid VMS infotablood ning uuendatakse tee monitooringuseadmeid.

E77 Riia–Pihkva maantee, alguses paiknevale 25 km pikkusele 2+2 sõidurajaga riigitee lõigule (E67 kuni A1) rajatakse samuti muutuvteabega VMS märkidega piirkiiruste lahendus ning kuni Eesti piirini paigaldatakse liiklejate teavitamist võimaldavaid muutuvteabega VMS hoiatusmärke.

Tarkade liikluskorralduslahenduste abil väheneb sõiduaeg kogu trassil 0,8%  ja 2+2 teelõikudel 5,6%, lisaks paraneb liiklusohutus kogu Tallinna–Tartu–Luhamaa–Riia transpordikoridoris.  

Projektijuht: Kristjan Duubas, e-post: kristjan.duubas@mnt.ee

Projekti kaart (229.5 KB, PDF).

 

 

 

 

 

 

Dynamic traffic and truck parking management

 

"Dynamic traffic and truck parking management" on dünaamilise liikluse ja veoautode parkla juhtimise projekt Tallinna ringteel. Projekti eesmärgiks on TEN-T võrgus olevale Tallinna ringteele kilomeetritele 0-30 paigaldada erinevaid targa tehnoloogia (ITS, Intelligent Transport Systems) lahendusi liikluse juhtimiseks, seireks, liiklejate teavitamiseks ning rajada nutikas veoautode parkimisala. Projekti tegevuste hulka kuulub muuhulgas kahe pilootprojekti uuringu koostamine ning nende rakendamine.

Esimese piloodi tegevusega töötatakse välja dünaamilise liikluskorraldussüsteemi pilootrakendus E265 lõigus kilomeetritel 10-20 ning teise tegevus keskendub nutika veoautode parkimisala juurutamisele Tallinna ringtee kilomeetril 1,5. Pärast pilootprojektide rakendamist rajatakse projekti hulka kuuluvatele Tallinna ringtee lõikudele (kilomeetritele 0-10 ja 20-30) samuti dünaamilised liikluskorraldusvahendid. Kõik ITS lahendused juurutatakse ja integreeritakse olemasolevasse Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskusesse.

Projekti kestvus on 5 aastat - 2023. aasta lõpuni. Projekti kogueelarve on 5 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit toetab Euroopa Liidu Transpordi Ühendusfond CEF.

Projekti kontaktisik Mari-Liis Sepp, e-post: mari-liis.sepp@mnt.ee

 

Ühistranspordi planeerimise tarkvara hankimine

 

Projekti toetusmeede (Program Support Action MOVE/B4-2017-350) hõlmab tegevusi, mis on seotud digitaalsete teenuste kättesaadavuse parandamisega ja hõlmab kogu Euroopa Liidu multimodaalset reisiinfot TEN-T transpordivõrgustikul. Meetmega toetatakse Euroopa Liidu ITS direktiiviga 2010/40/EU ja delegeeritud määrusega EU 2017/1926 seotud teenuste arendamist, mis peab parandama ühistranspordiinfo kättesaadavust liikmesriikide andme ligipääsupunktide kaudu.

Projekti käigus hangib Maanteeamet uue ühistranspordi planeerimise tarkvara, et vahetada välja olemasolev vananenud süsteem. Ühtse planeerimise lahendusega hakkavad töötama kõik ühistranspordikeskused üle Eesti, linnad (sh Tallinna Transpordiamet) ja vastavalt vajadusele ka vedajad (sh Tallinna Linnatranspordi AS).

Ühistranspordi planeerimise tarkvara abil planeeritakse ühistransporti üle Eesti ja seeläbi on kogu ühistranspordi teenuse info Eestis koondatud ühte kohta. Ühistranspordi teenuse infot hakatakse uue lahenduse abil väljastama avaandmetena nii NeTEx kui ka GTFS formaadis.

Projekti raames töötatakse välja riiklik NeTEx profiil, mida saavad kasutama hakata nii Eesti kui ka teistest Euroopa Liidu riikidest olevad kasutajad.

Projekti periood: 01.01.2018 – 31.12.2020
Projekti EL poolne toetuse summa on 178 571 eurot.
Projekti kontaktisik: Pille Pikner, e-post: pille.pikner@mnt.ee

 

 

 

Real Time Ferries

 

Kolme aastase projekti "Real-time Ferries (RTF)" eesmärk on luua intermodaalne reaalajas praamide liikluse info edastamise teenus, kuhu on kaasatud Läänemere suuremad praamiliinid. Peamine ülesanne on seni eraldiseisvate domeenide (laeva navigeerimissüsteemid, ühistransport, logistikaettevõtted, sadamad) ühildamine Läänemere piirkonnas.

Maanteeamet, kes on üks projekti 22 partnerist teeb järgmist: rajab Saarte sadamateni suunduvatele riigiteedele kaks uut teeilmajaama ja kaks muutuvteabega liiklusmärki.

Uued, senisest paremini teekatte seisundit tuvastavad teeilmajaamad paigaldatakse Hiiumaale Heltermaa–Kärdla–Luidja maanteele Partsi ning Muhumaale Risti–Virtsu–Kuressaare maanteele. Üks muutuva teabega liiklusmärk-infotabloo paigaldatakse Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteele peale Risti asulat ja teine Risti-Virtsu maantee algusesse. Muutuva teabega liiklusmärgid hakkavad edastama infot liikluspiirangutest, teede talvisest seisundist jm ohtudest. Lisaks edastatakse infot ka praamide väljumise kohta. Liiklejad saavad senisest operatiivsemalt teavet teeolude ja praamiliikluse kohta. Maanteeamet integreerib RTF projekti tulemusel avaldatud Hiiu- ja Saaremaa praamide reaalaja andmestiku reisiplaneerijasse Peatus.ee, et võimaldada senisest täpsemat teekonna planeerimist.

Projekti rahastab Interreg Läänemere programm ja projekti peapartner on Rostocki Ülikool.

Projekti ametlik koduleht (EN)

Projekti rahastaja koduleht (EN)

Lisainfo:
Kristjan Duubas
ITS projektijuht
kristjan.duubas@mnt.ee
Maanteeamet

 

TN-ITS GO

 

TN-ITS GO on kolme aastane rahvusvaheline projekt, milles osalevad üle Euroopa mitmete liikmesriikide teeomanikud ja haldajad. Projekti peapartner on ERTICO, kelle juhtimisel luuakse teenused, mis pakuvad võimalikult värskeid andmeid navigatsiooniteenuste pakkujatele, et teedel olevad kiiruspiirangud, ümbersõidud, tee kuju muudatused jms. oleks piisavalt operatiivselt kajastatud ja annaks võimaluse selle teabe automatiseeritud vahendamiseks teekasutajateni. Maanteeameti tegevuste eelarve on 129 000 eurot, millest 80% rahastab Euroopa Liidu Transpordi Ühendusfond CEF

Projekti ametlik koduleht.

 

 

Tehnoülevaatuse andmevahetuse automatiseerimine

 

Projekti eesmärk on parandada tehnoülevaatuse andmete, mis edastatakse mõõteseadmest automaatselt liiklusregistri sõidukite andmebaasi, kvaliteeti ning saavutada tehnoülevaatuse tulemuste vormistamisel suuremat efektiivsust ja kulude kokkuhoidu. Projekti tulemusena luuakse uus tehnoülevaatuse liides, millega saab mõõteseadmest edastada mõõtetulemused automaatselt liiklusregistri sõidukite andmebaasi. Iga mõõteseade tehnoülevaatuse punktis on ühildatud liiklusregistri sõidukite andmebaasiga. Projekt realiseerub 2018 aasta jooksul.

Maanteeameti arenduspartneriks projekti elluviimisel on U55Enterprises OÜ (reg kood 14262933) ja Asseco Lietuva UAB (reg kood 302631095).

Projekti Toetus koosneb 85% EL regionaalarengu fondist ja 15% riiklikust kaasfinantseeringust.


 

 

"Riikliku teeregistri uus programm" analüüs, arendus ja hooldus

 

Projekti eesmärk on luua organiseeritud ja kvaliteetse sisuga Teeregister ning võimaldada Maanteeameti töötajatel hoida aega kokku selle kasutamisel.

Teeregister koondab riigiteede, kohalike teede, metsateede ja erateede andmeid ja peab vastama nii Maanteeameti, RMK, kohalike omavalitsuste kui ka muude teeomanike vajadustele teede andmete haldamise osas.

 

Ühistranspordi infosüsteemi analüüs

 

Projekti tulemuseks on analüüs koos Ühistranspordi Infosüsteemi arendamise, tööde plaani ning vajaliku dokumentatsiooniga ja uute või uuendatavate rakenduste prototüüpidega.

 

Liiklusregistri infosüsteemi mooduli "Õigused ja privileegid" arendus liiklusregistris

 

Projekti eesmärk on luua Maanteeameti töötajatele tingimused, mille rakendumisel maandatakse tööprotsessides sisalduvaid riske, rakendada infoturbe ja ISKE nõudeid ning teostada töötajate poolt teostatud toimingute õiguspärasuse järelvalvet. Lisaks rakendada andmete käideldavuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse nõudeid.

 

Proov numbrimärkide kasutamise päevik

 

Proov number (ametlikult teisaldatav registreerimismärk) on mõeldud piiratud kasutamiseks müügi eesmärgil Eestisse toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõidukitel.  Proov numbrimärkide kasutamise päevikusse kantakse kõik proov numbrimärgiga tehtud sõidud. 

 

Numbrimärkide tellimine ja haldus

 

Numbrimärkide tellimise ja halduse projektis loodi kliendile võimalus e-teeninduse kaudu sõidukile meelepärane numbrimärk tellida. E-teeninduses on võimalik tellida üksikkorras valmistatavat üldkasutatavat numbrimärki (näiteks 555MAI), eritellimuse järgi valmistatavat numbrimärki (näiteks ROMEO77) ja teenindusbüroos juba olemasolevat numbrimärki. Lisaks kaasajastati projekti raames liiklusregistri numbrimärkide halduse funktsionaalsust. 

 

Autode energiamärgis

 

Projekt on rahastatud KIK toetusel.

Projekti eesmärgiks on luua IT-lahendus, mis võimaldaks uute autode edasimüüjatel läbi Maanteeameti kodulehe genereerida autole äratuntav energiamärgis. Energiamärgis informeerib tarbijaid auto kütusekuludest ja keskkonnamõjudest, aidates nii kaasa informeeritud tarbimisotsuse tegemisele

Projekti raames on loodud teenus, mille abil  on võimalik tasuta genereerida  sõiduauto energiamärgis. Energiamärgisel tuuakse eraldi välja sõiduauto energiaklass, mis põhineb sõiduauto tootjatehase esitatud keskmiste CO2 heitmete mahul.  

Energiamärgise eksponeerimine müügikohas on uute sõiduautode puhul müüjale kohustuslik, kasutatud autode müümise juures on energiamärgise eksponeerimine vabatahtlik. 

Investeeringu  ja projekti eesmärgiks on  tarbijate teadlikkuse tõstmine ja eelduste loomine tarbijatele kaalutletud tarbimisotsuste tegemiseks.

 

Eesti-Läti liikluskorraldusprojekt SMART E67

 

SMART E67 on Eesti-Läti ühisprojekt, mille käigus rajatakse 2017. aastal Via Baltica trassile (E67) Eesti ja Läti lõikudele erinevaid teeäärse targa tehnoloogia (ITS, Intelligent Transport Systems) lahendusi liikluse juhtimiseks, seireks ning liiklejate teavitamiseks. Projekti eesmärk on muuta liiklust rahvusvahelisel, kõrge liiklussagedusega trassil ohutumaks ja sujuvamaks ning saavutada sõiduaja kokkuhoidu. 

Maanteeamet hindas peamisi kitsaskohti Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel ning valis välja need, mida saab nutikate infotehnoloogiliste lahendustega oluliselt leevendada. "Liiklejad märkavad teeäärseid elektroonilisi, muutuvtekstiga infotabloosid ja liiklusmärke, mis paigutatakse linnadest väljumisele või oluliste lõikude ja ristmike algusesse. Neid on Maanteeametilt juba aastaid oodatud, kuid seni on meie vastus olnud alati üks: "Meil ei ole selleks raha!". Nüüd saame transpordi ühenduse meetme  eurotoetuse abiga Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel käe valgeks. Seda, kas tulevikus näeb analoogseid lahendusi ka teistel riigimaanteedel, ei saa me täna lubada. Küll aga lähtume põhimõttest, et pilootprojekti tulemusi saaks laiendada ka mujal meie teedevõrgul, isegi kui see tähendab järgmised 5-10 aastat teoreetilist võimalust," tutvustas Maanteeameti arendustalituse projektijuht Kristjan Duubas SMART E67 tausta.

SMART E67 projekt võimaldab täiustada senist liiklusteavituse ja -seire valmidust. Maanteeamet paigaldab trassile kaks uut teeilmajaama, muutuvtekstiga liiklusmärke ja muudab Pärnu ümbersõidu läbimise sujuvamaks.

Lisaks elektroonilistele liiklusmärkidele on projekti raames kavas võimaldada sõiduoludele vastavat kiiruspiirangut Tallinnast väljasõidul Laagri–Ääsmäe vahelisel  nelja sõidurajaga teelõigul. Muutuva piirkiiruse eesmärk on võimaldada heade teeolude korral ka kiiremalt sõita,  mitte kehtestada täiendavaid piiranguid. "Kui jõulud mööduvad rohelise murukatte, suviste plusskraadide ning ideaalilähedaste teeoludega,  saame sellel teelõigul tõsta ajutiselt piirkiirust 90 km/h kõrgemaks," tõi Duubas näite. Sealjuures saab süsteem toimuma suures ulatuses automaatselt, vastavalt teeilmajaamade ning mitmete asfaldikatte sees paiknevate andurite infole.  Piirkiiruse muutmised salvestatakse ja logid arhiveeritakse, et oleks liiklusjärelvalve jaoks selge, mis piirang parasjagu kehtis.

Eesti ja Läti lahendused ei tule üks-ühele samad, kuid mõlemad riigid lähtusid oma valikutes sellest,  et kasutatavad tehnoloogiad on piiriülesed ning omavahel ühilduvad – liikluskeskkond peab olema ühtmoodi arusaadav. "SMART E67 raames tahame kaasajastada ning panna omavahel koos tööle Tallinnas ja Riias asuvad maanteeinfokeskused, et tekiks tervikpilt kogu trassist ning saaksime vajadusel liiklust juhtida piiriülese info põhjal kogu 400 km teelõigul," selgitas Duubas. "Uued teeäärsed lahendused eeldavad liikluskeskuste tarkavara kaasajastamist, et saaksime neid hallata. Seetõttu saab ka maanteeinfokeskuste kontoripool SMART E67 toel märkimisväärset täiendust."

Projekti kestvus on 36 kuud, 2018. aasta oktoobrini. Teeäärseks ehitustööks läheb Maanteeameti projektijuhi sõnul alles 2017. aastal. "Eelnevalt tuleb luua taustsüsteem uue tehnoloogia kasutamiseks kuni muudatusteni  liikluskorraldust puudutavas seadusandluses. Ilma seiretehnoloogia ning muutuvmärkide juhtimisvõimekuseta pole märgist kasu."

SMART E67 projekt toimub Läti (juhtivpartner) ja Eesti maanteeametite koostöös, konsulteeriv roll on veel ka Soome Transpordiametil, kellel on analoogsete lahenduste juurutamisel aastatepikkune kogemus. Projekti kogueelarve on 2,4 miljonit eurot ning seda rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programm. Eesti Maanteeameti omaosalus projektis on 150 000 eurot. Projekti elluviimisega on Eestis ja Lätis seotud kümmekond  liikluskorralduse-, IT- ja hooldevaldkonna spetsialisti.

Tutvu uuringuga siin (PDF).

Tutvu uuringu II osaga siin. (1.83 MB, PDF)

 

"Tark Tee" jätkuarenduse eel-, äri- ja kasutatavuse analüüs

 

Maanteeamet viis läbi ajavahemikul 03.12.2015-03.03.2016 rakenduse Tark Tee arenduseks vajalikud eel-analüüsid. Analüüsiprojekti kogumaksumus oli 4560€, millest 85% rahastati EL struktuuritoetuse abil.

Analüüsi projekt oli ajendatud kolmest vajadusest:

  • Maanteeameti olemasoleva, avalikkusele suunatud rakenduse Tark Tee muutmine kasutajasõbralikumaks.
  • Määrusest "Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord" tulenevatest kohustustest.
  • Andmeedastus DATEX II formaadi toetuse puudumine, mis on nõutud Euroopa Liidu määrusustega.

Tark Tee rakenduse ülesanne on pakkuda teekasutajale infot teepiirangute ja -andmete kohta, võimaldamaks teekasutajal saada ühest kohast infot Eesti teedel toimuva kohta ning planeerida oma teekondi efektiivsemalt ja ohutumalt. 

Analüüsi üheks eesmärgiks oli planeerida intuitiivne terviklahendus, kus kasutaja saab sisestada ja vaadata piiranguid nii arvutis, tahvelarvutis, kui ka mobiilis. Planeeritav rakendus peab töötama vähemalt tuntud brauserite viimaste versioonidega.

Teiseks eesmärgiks oli ära kirjeldada andmeedastusliides DATEX II, mida saavad hakata kasutama nii Eesti kui ka teistest Euroopa Liidu riikidest olevad kasutajad.

 

"Tark Tee" jätkuarendus

 

Tark Tee jätkuarendusega luuakse uuenduslikke liiklusinfo e-teenuseid ja uuendatakse teenusele sisendandmeid tarnivat seirevõrku (teeilmajaamad). Transpordiga seotud uued e-teenused on vabalt kättesaadavad kõigile ja seda piiriüleselt.

Projekti eesmärgiks on saavutada liiklejate ja maanteetranspordi teenuspakkujate parem informeeritus Eesti liiklusoludest, mis toob kaasa transpordikulude kokkuhoiu ja liiklusõnnetuste kahjude vähenemise. Tegevusteks on uuendada 5 aasta taguse tehnoloogia baasil loodud Tark Tee liiklusteabe veebiportaal, luua rahvusvahelisele standardile Datex II vastav liikluse avaandmete jaotuspunkt ning välja arendada Waze kasutajate liiklusega seotud ohuteabe edastus teehooldajatele ja avalike teede valdajatele ning uuendada kuus riigimaanteedel paiknevat teeilmajaama, selliselt, et hakatakse saama reaalajas teavet teekatte seisundi kohta.

Projekti realiseerimise periood on 28.11.2016 kuni 27.11.2018.a. ning projekti eelarve kogumaksumus on kuni 350 000 eurot. Projekti elluviimise käigus tekkinud abikõlblikud kulud toetuse summa piires kaetakse 85% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ja 15% riikliku kaasfinantseeringuna.

 

 

FinEstSmartMobility
 

FinEst Smart Mobility projekt on nutikate mobiilsuslahenduste abil parandanud liikluse sujuvust Helsingi Läänesadama ja Tallinna Vanasadama ummistunud sadamaümbrustes.

Laevaühendus Tallinna ja Helsingi vahel on üks tihedamaid maailmas ning selles transpordikoridorist olevad liiklusvood mõjutavad Soome lahe mõlemal küljel linnades toimuvat liiklust. Projekti käigus (2016-2019) viidi läbi mitmeid pilootprojekte, mille eesmärk oli sujuvama, turvalisema ja nutikama liikluskeskkonna loomine Tallinna ja Helsingi regioonides. Lisaks neljale eraldiseisvale nutikale mobiilsuselahendusele koostati „Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse kava 2035“ strateegia.

Uued lahendused, mis põhinevad avatud andmetel

Projekti käigus tegeleti peamiselt liikuvuse väljakutsetega. Kolm pilootprojekti keskendusid reaalajas pakutavate teenustele lisandväärtuse loomisele, parandades nii liikluskorralduse kui ka laevaoperaatorite ajakohasust. Pilootprojekti käigus jälgiti parvlaevade sõiduplaane ning koostati sadamasse saabumisaja prognoosid. Liiklusandmed (sh sagedus, õnnetused, ilmastikuolud) ühendati parvlaevade sõiduplaanidega ja edastati liikluse korraldajatele liikluse tõhusamaks organiseerimiseks. Veoautojuhtidele ja veose operaatoritele pakuti lahendust, mis hõlbustas raskeveokite täpset saabumist sadamasse, vähendades liiklussurvet sadamate ümbruses ning säästes vedajatele väärtuslikku aega. Samuti testiti projekti käigus sõidujagamise teenust laevareisijatele, kes jätkavad reisi Helsingi läänesadamast Helsingi lennujaama.

Lisaks konkreetsetele pilootidele aitas projekt kaasa ka "Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse kava 2035" strateegia koostamisse, võttes arvesse piiriülest liiklust.
"Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse kava 2035" osa (PDF) 1 ja osa 2 (PDF)

Eestis jätkatakse "Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse kava 2035" strateegiaga seotud tegevusi

https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/4817_001.125863.pdf (PDF)

Projekti käigus valmistati ka Tallinna ringtee intelligentsete transpordisüsteemide plaan, mis võimaldab integreerida uusimat tehnoloogiat juba olemasolevasse infrastruktuuri. Need muudatused suurendavad ohutust ja pakuvad uusi vahendeid liikluse korraldamiseks, parandades reaalajas reageerimisvõimet.

Projekti FinEst Smart Mobility abil anti tõuge importida Eestisse avatud lähtekoodiga ühistranspordi reisiplaneerimise platvormi Digitransit, mille kasutuselevõtt Maanteeametis on lõppjärgus ja 2020. aastal käivitatakse üleriigiline multimodaalne reisiplaneerija. Digitransit on ehitatud Soomes ja on nüüd kasutusel ühistranspordi operaatorite poolt kõigis suuremates Soome linnades.

Innovatsioonihüpe avalikus sektoris

Lisaks välja töötatud targa liikuvuse pilootidele ja piiriülesele koostööle, on projekt andnud kaasatud partneritele väärtuslikke õppetunde innovatsioonihangete kohta. Selles projektis välja töötatud lahendused pakuvad kiiret alternatiivi traditsioonilistele, sageli kulukatele ja aeganõudvatele hangetele ning rõhutavad avatud andmete ja valdkondade vahelise koostöö olulisust, kus oluline on teenuse kasutajakogemus ja kvaliteet.

Tänu avatud andmetele ja ühildatud arendustegevustele loodi lahendused multimodaalsuse toetamiseks ja tervikliku reisikogemuse parandamiseks Soome-Eesti transpordikoridoris. Laiemas kontekstis edendavad projekti FinEst Smart Mobility raames välja töötatud lahendused liikluse sujuvust ning leevendavad ummikuid ja õhusaastet, suurendades samal ajal naabermaa väärtust.

Projekti koduleht

Projektimeeskond Maanteeametis:
Projektijuht: Kristjan Duubas, e-post: kristjan.duubas(ätt)mnt.ee
Tallinna liikuvuskava juhtekspert: Mari Jüssi, e-post: mari.jussi(ätt)mnt.ee

 

 

Optimaalne teekonstruktsiooni metoodika

 

Projekti eesmärk on saada teedeehitus valdkonnas optimaalne kohalikel ehitusmaterjalidel baseeruv tee konstruktsioon. Vastates samal ajal kõikidele kehtivatele tee-ehituse normidele ja nõuetele. Antud projekt peaks andma tulevikus võimaluse väikeettevõtetel turule siseneda nii ehitusmaterjalide tootjate kui ka teedeehituse ettevõtete näol.

Metoodika välja töötamisel osalevad kaks võistlevat meeskonda, kelle töid katsetab ja hindab ekspertide rühm, selgitades lõpus välja kõige parema metoodikaga meeskonna.