Struktuurfondide toetatud projektid

"Riikliku teeregistri uus programm" analüüs, arendus ja hooldus

 

Projekti eesmärk on luua organiseeritud ja kvaliteetse sisuga Teeregister ning võimaldada Maanteeameti töötajatel hoida aega kokku selle kasutamisel.

Teeregister koondab riigiteede, kohalike teede, metsateede ja erateede andmeid ja peab vastama nii Maanteeameti, RMK, kohalike omavalitsuste kui ka muude teeomanike vajadustele teede andmete haldamise osas.

 

Ühistranspordi infosüsteemi analüüs

 

Projekti tulemuseks on analüüs koos Ühistranspordi Infosüsteemi arendamise, tööde plaani ning vajaliku dokumentatsiooniga ja uute või uuendatavate rakenduste prototüüpidega.

 

Liiklusregistri infosüsteemi mooduli "Õigused ja privileegid" arendus liiklusregistris

 

Projekti eesmärk on luua Maanteeameti töötajatele tingimused, mille rakendumisel maandatakse tööprotsessides sisalduvaid riske, rakendada infoturbe ja ISKE nõudeid ning teostada töötajate poolt teostatud toimingute õiguspärasuse järelvalvet. Lisaks rakendada andmete käideldavuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse nõudeid.

 

Proov numbrimärkide kasutamise päevik

 

Proov number (ametlikult teisaldatav registreerimismärk) on mõeldud piiratud kasutamiseks müügi eesmärgil Eestisse toodud või Eestis valmistatud registrisse kandmata sõidukitel.  Proov numbrimärkide kasutamise päevikusse kantakse kõik proov numbrimärgiga tehtud sõidud. 

 

Numbrimärkide tellimine ja haldus

 

Numbrimärkide tellimise ja halduse projektis loodi kliendile võimalus e-teeninduse kaudu sõidukile meelepärane numbrimärk tellida. E-teeninduses on võimalik tellida üksikkorras valmistatavat üldkasutatavat numbrimärki (näiteks 555MAI), eritellimuse järgi valmistatavat numbrimärki (näiteks ROMEO77) ja teenindusbüroos juba olemasolevat numbrimärki. Lisaks kaasajastati projekti raames liiklusregistri numbrimärkide halduse funktsionaalsust. 

 

Autode energiamärgis

 

Projekt on rahastatud KIK toetusel.

Projekti eesmärgiks on luua IT-lahendus, mis võimaldaks uute autode edasimüüjatel läbi Maanteeameti kodulehe genereerida autole äratuntav energiamärgis. Energiamärgis informeerib tarbijaid auto kütusekuludest ja keskkonnamõjudest, aidates nii kaasa informeeritud tarbimisotsuse tegemisele

Projekti raames on loodud teenus, mille abil  on võimalik tasuta genereerida  sõiduauto energiamärgis. Energiamärgisel tuuakse eraldi välja sõiduauto energiaklass, mis põhineb sõiduauto tootjatehase esitatud keskmiste CO2 heitmete mahul.  

Energiamärgise eksponeerimine müügikohas on uute sõiduautode puhul müüjale kohustuslik, kasutatud autode müümise juures on energiamärgise eksponeerimine vabatahtlik. 

Investeeringu  ja projekti eesmärgiks on  tarbijate teadlikkuse tõstmine ja eelduste loomine tarbijatele kaalutletud tarbimisotsuste tegemiseks.

 

 

Eesti-Läti liikluskorraldusprojekt SMART E67

 

SMART E67 on Eesti-Läti ühisprojekt , mille käigus rajatakse 2017. aastal Via Baltica trassile (E67)  Eesti ja Läti lõikudele erinevaid teeäärse targa tehnoloogia (ITS, Intelligent Transport Systems) lahendusi liikluse juhtimiseks, seireks ning liiklejate teavitamiseks. Projekti eesmärk on muuta liiklust  rahvusvahelisel, kõrge liiklussagedusega trassil ohutumaks ja sujuvamaks ning  saavutada sõiduaja kokkuhoidu. 

Maanteeamet hindas peamisi kitsaskohti Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel ning valis välja need, mida saab nutikate infotehnoloogiliste lahendustega oluliselt leevendada. „Liiklejad märkavad teeäärseid elektroonilisi, muutuvtekstiga infotabloosid ja liiklusmärke, mis paigutatakse linnadest väljumisele või oluliste lõikude ja ristmike algusesse. Neid on Maanteeametilt juba aastaid oodatud, kuid seni on meie vastus olnud alati üks: „Meil ei ole selleks raha!“.  Nüüd saame transpordi ühenduse meetme  eurotoetuse abiga Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel käe valgeks.  Seda, kas tulevikus näeb  analoogseid lahendusi ka teistel riigimaanteedel, ei saa me täna lubada. Küll aga lähtume põhimõttest, et pilootprojekti tulemusi saaks  laiendada ka mujal meie teedevõrgul, isegi kui see tähendab järgmised 5-10 aastat teoreetilist võimalust,“ tutvustas Maanteeameti arendustalituse projektijuht Kristjan Duubas SMART E67 tausta.

SMART E67 projekt võimaldab täiustada senist liiklusteavituse ja -seire  valmidust. Maanteeamet paigaldab trassile kaks uut teeilmajaama, muutuvtekstiga liiklusmärke  ja muudab Pärnu ümbersõidu läbimise sujuvamaks.

Lisaks elektroonilistele liiklusmärkidele on projekti raames kavas võimaldada sõiduoludele vastavat kiiruspiirangut Tallinnast väljasõidul  Laagri-Ääsmäe vahelisel  nelja sõidurajaga teelõigul. Muutuva piirkiiruse eesmärk on võimaldada heade teeolude korral ka kiiremalt sõita,  mitte kehtestada täiendavaid piiranguid. „Kui jõulud mööduvad rohelise murukatte, suviste plusskraadide ning ideaalilähedaste teeoludega,  saame sellel teelõigul tõsta ajutiselt piirkiirust 90 km/h kõrgemaks,“ tõi Duubas näite. Sealjuures saab süsteem toimuma suures ulatuses automaatselt, vastavalt teeilmajaamade ning mitmete asfaldikatte sees paiknevate andurite infole.  Piirkiiruse muutmised salvestatakse ja logid arhiveeritakse, et oleks liiklusjärelvalve jaoks selge, mis piirang parasjagu kehtis.

Eesti ja Läti lahendused ei tule üks-ühele samad, kuid mõlemad riigid lähtusid oma valikutes sellest,  et kasutatavad tehnoloogiad on piiriülesed ning omavahel ühilduvad –  liikluskeskkond peab olema ühtmoodi arusaadav. „SMART E67 raames tahame kaasajastada ning panna  omavahel koos tööle Tallinnas ja Riias asuvad maanteeinfokeskused, et tekiks tervikpilt kogu trassist ning saaksime vajadusel  liiklust juhtida piiriülese info põhjal kogu 400 km teelõigul ,“ selgitas Duubas. „Uued teeäärsed lahendused eeldavad liikluskeskuste tarkavara kaasajastamist, et  saaksime neid  hallata Seetõttu saab ka maanteeinfokeskuste kontoripool  SMART E67 toel märkimisväärset täiendust .“

Projekti kestvus on 36 kuud, 2018. aasta oktoobrini. Teeäärseks ehitustööks läheb Maanteeameti projektijuhi sõnul alles 2017. aastal „Eelnevalt tuleb luua taustsüsteem uue tehnoloogia kasutamiseks kuni muudatusteni  liikluskorraldust puudutavas seadusandluses.  Ilma seiretehnoloogia ning muutuvmärkide juhtimisvõimekuseta pole märgist kasu“.

SMART E67 projekt toimub Läti (juhtivpartner) ja Eesti maanteeametite koostöös, konsulteeriv  roll on veel ka Soome Transpordiametil, kellel on analoogsete lahenduste juurutamisel aastatepikkune kogemus. Projekti kogueelarve on 2,4 miljonit eurot ning seda rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Kesk-Läänemere programm. Eesti Maanteeameti omaosalus projektis on 150 000 eurot. Projekti elluviimisega on Eestis ja Lätis seotud kümmekond  liikluskorralduse-, IT- ja hooldevaldkonna spetsialisti.

Tutvu uuringuga siin (PDF).

 

"Tark Tee" jätkuarenduse eel-, äri- ja kasutatavuse analüüs

 

Maanteeamet viis läbi ajavahemikul 03.12.2015-03.03.2016 rakenduse Tark Tee arenduseks vajalikud eel-analüüsid. Analüüsiprojekti kogumaksumus oli 4560€, millest 85% rahastati EL struktuuritoetuse abil.

Analüüsi projekt oli ajendatud kolmest vajadusest:

  • Maanteeameti olemasoleva, avalikkusele suunatud rakenduse Tark Tee muutmine kasutajasõbralikumaks.
  • Määrusest "Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord" tulenevatest kohustustest.
  • Andmeedastus DATEX II formaadi toetuse puudumine, mis on nõutud Euroopa Liidu määrusustega.

Tark Tee rakenduse ülesanne on pakkuda teekasutajale infot teepiirangute ja -andmete kohta, võimaldamaks teekasutajal saada ühest kohast infot Eesti teedel toimuva kohta ning planeerida oma teekondi efektiivsemalt ja ohutumalt. 

Analüüsi üheks eesmärgiks oli planeerida intuitiivne terviklahendus, kus kasutaja saab sisestada ja vaadata piiranguid nii arvutis, tahvelarvutis, kui ka mobiilis. Planeeritav rakendus peab töötama vähemalt tuntud brauserite viimaste versioonidega.

Teiseks eesmärgiks oli ära kirjeldada andmeedastusliides DATEX II, mida saavad hakata kasutama nii Eesti kui ka teistest Euroopa Liidu riikidest olevad kasutajad.

 

 

FinEstSmartMobility
 

FinEstSmartMobility – Helsingi Läänesadama-Tallinna Vanasadama vahelise liikuvuse parandamine nutikate lahenduste abil

Helsingi ja Tallinn on kujunenud ühtseks majanduspiirkonnaks, mida näitavad ka arvud - 8,6 miljonit reisijat, 1,2 miljonit sõidukit, kuni 300 000 veokit aastas. Koos moodustaksid Helsingi ja Tallinn umbes pooleteise miljoni elanikuga majanduspiirkonna, mille potentsiaali täismahus kasutamine eeldaks praegusest kiiremat ja sujuvamat liikumist kahe pealinna vahel, st eriti reisi eri lülide sujuvamaks muutmist alates sadamatest ja lõpetades lennujaamadega. Ühise majanduspiirkonna kiiremaks arenguks on vaja ka ühist arutelu ja transpordi arenduse planeerimist ning välja selgitada digitaliseerimise võimalusi liiklemise sujuvamaks muutmiseks.

Projekti eesmärgiks on parandada Helsingi Läänesadama - Tallinna Vanasadama vahelise reisijate ja kaubaveo liikluse sujuvust ning mõjutada kahe linna vahelist liikuvuse planeerimist. Projektis on väga oluline roll pilootprojektidel, mille käigus loodud nutikate lahenduste abil vähendada reisijate ja kaupade transpordi ajakulu, müra ning CO2 emissiooni.

Projekti tulemusena teostakse 5 IKT pilootprojekti, mis aitavad lahendada kahe pealinna vahelisi transpordi pudelikaelu. Projekti abil optimeeritakse reisijate, ühistranspordi, sõidukite ja raskeveokite saabumist ja lahkumist sadamatest. Lisaks viiakse projekti käigus läbi erinevaid liiklusuuringuid ning töötatakse välja Tallinna ja lähipiirkonna liikuvuskava (SUMP), mida võrreldakse ka Helsingi regiooni liikuvuskavaga.

Projekti tegevused on jaotatud tööpakettidesse:

  • WP1 Juhtimine - projekti tegevuste üldine tehniline ja rahaline korraldamine ja koordineerimine, regionaalne ja ruumiline planeerimine, demograafiline analüüs, 0+ perspektiiv.
  • WP2 Täpsustamine ja pilootprojektide ettevalmistus - töötada välja pilootprojektide mudel ja tööriistad hangete edukaks läbiviimiseks.
  • WP3 Raskeveokite nutikas järjekorrasüsteem sadamasse - IKT lahenduse välja töötamine ning rakendamine.
  • WP4 Nutikas P&R - Tallinna ja Helsingi P&R süsteemi laiendamine laevareisijatele, et vähendada autokasutust kesklinnas.
  • WP5 Nutikas lahendus reisijatele Eestist Helsingi lennujaama - IKT (rakenduse) välja töötamine ning rakendamine.
  • WP6 Rakendamine - koostatakse projekti tulemuste rakendamise plaan.
  • WP7 Tallinna ja lähipiirkonna liikuvuskava (SUMP) - viiakse läbi Harju liikumisviiside uuring jt liikuvusalaseid analüüse ning koostatakse huvigruppe kaasates strateegiline säästva linnaliikuvuse arengukava- WP8 Liiklusjuhtimise optimeerimine Tallinna ringteel (E265) – luuakse liiklusjuhtimise plaan ja paigaldatakse veokiparkla ITS lahendus.
  • WP9 Kommunikatsioon - projekti partnerite vaheline kommunikatsioon ja projekti tulemuste levitamine.

Projekti viib ellu 6-liikmeline konsortsium, mille juhtpartner on Helsingi linn ning liikmeteks on peale Maanteeameti veel Tallinna linn, Vantaa linn,  Forum Virium Helsinki ja IKT-Demokeskus.

Projekti kogueelarve on 1 822 648 eurot, millest Maanteeameti osa on 228 520 eurot. 85% kaetakse välistoetusest, s.t. Interreg  Kesk-Läänemere programmi toetusest ja 15% on Maanteeameti omafinantseering.

Projekti veebileht

Projektimeeskond Maanteeametis:
Projektijuht: Kristjan Duubas, e-post: kristjan.duubas(ätt)mnt.ee
Tallinna liikuvuskava juhtekspert: Mari Jüssi, e-post: mari.jussi(ätt)mnt.ee