Läti Maanteeameti juht juubeliintervjuus: poliitikutega rääkides on Eestis tehtav alati üks argument

Kui möödunud aastal tähistas 100. aastapäeva Eesti Maanteeamet, siis tänavu on juubeliaasta meie lõunanaabri ametivendadel. Läti Maanteeameti juht Jānis Lange rääkis Teelehele antud usutluses, milline on asutuse tänapäev ja mida nad koostöös eestlastega enim hindavad. Lange, kes on Läti  Maanteeameti juht teist ametiaega järjest, võtab teemaks ka murettekitava olukorra naaberriigi liikluses ja maanteeameti rahastamises.
 
Palju õnne juubeli puhul! Milliseks hindate suhteid Eesti poolega ja mis on teie koostöö keskmes?
Need on suurepärased. Oleme väga head sõbrad paljude Eesti Maanteeameti töötajatega. Koostöö on nauditav mitmes valdkonnas, näiteks liiklusohutuses. On asju, mida saame eestlastelt õppida. Räägime omavahel ka finantsteemadest, teehooldusest ja teede kvaliteedist. Just lõppes projekt SMART E67, mis
edukas: paigaldasime Via Balticale mõõtmisseadmeid ja lisasime ilmajaamu. Tore on koostööd teha.
 
Ütlesite, et saate Eestilt õppida. Mida täpsemalt?
Kindlasti tuleb mainida eestlaste lähenemist asjadele. Seda iseloomustab üks märksõna: pragmaatilisus. Mulle meeldib, kuidas te tegutsete. Jah, on ka emotsioone, aga alati võidab terve mõistus. Te panete rõhku planeerimisfaasile. Teiega on rõõm asju arutada, samuti jälgime teie suuri projekte ja
tegevust teeohutuse vallas. 
 
Teehooldusturu avatuse poolest olete meist mitu sammu ees. Meil teeb teehooldust üks riigile kuuluv ettevõte. Meie valitsusel on plaanis uurida, kas
praegu oleks õige aeg võtta kasutusele Eesti mudel. Juba mõne nädala pärast võidakse otsustada, et avame turu aastal 2021.
 
Me võrdleme end alati Eesti ja Leeduga. Minister küsib tihti, kuidas üks või teine asi on Eestis tehtud. Kuna meil on teiega head suhted, siis on ka lihtne igasugust infot vahetada. Eestis tehtu on poliitikutega rääkides alati üks kõva argument. 
 
Kuidas hindate teede olukorda Lätis? Millised on teie viimaste aastate suurimad edasiminekud? 
Kindlasti on viimase neljal-viiel aastatel olulisel kohal olnud Euroopa raha, mille abil on tehtud suuri projekte. Tänu sellele on meie peamiste teede kvaliteet
märgatavalt paranenud. Meil on 70% põhimaanteedest heas või väga heas seisus. Praegu valmistame ette megaprojekti – Ķekava ümbersõitu –, mis peaks
vältama veel viis kuni kümme aastat. Kui aga räägime kohalikest teedest, siis pooled neist on kehvas seisus. Sama kehtib regionaalsete teede kohta. Meie
olukord on võrreldes Eesti ja Leeduga erinev. Meil on 20 000 kilomeetrit teid, millest ligi 11 000 on kruusateed. Vaid 45% kogu teedest on asfaldikatte all.
 
Miks see nii on? 
Sellel on ajaloolised põhjused: oleme minevikus vähe investeerinud. Teedevõrgu tiheduse poolest oleme Euroopas pingerea keskel, kuid inimeste paiknemise tiheduselt on olukord teine, sest ligi pool rahvastikust elab Riias või selle lähedal.

Kas kruusateede hulka on plaanis ka vähendada?
Lühike vastus on ei. Meie prioriteedid on põhi- ja regionaalteed. Me ei investeeri teedesse, mille puhul on tagasiteenimise aeg pikk või olematu.
 
Millised on teie tegemised ja plaanid teehoolduses?
Nagu öeldud, elavad lätlased järjest paremini ja seega kasvab ka nõudlus paremate ja väga hästi hooldatud teede järele.
 
Praegu on meil käimas üks huvitav katseprojekt. Paneme sensorid erinevatele sõidukitele, mis liiguvad teedel kella 2 ja 6 vahel öösel. Need aitavad
meil mõista, milline on olukord teedel – kas on märg, kuiv, libe või lumine. See võimaldab meil teha paremaid otsuseid. 
 
Aastas on meil teehoolduseks ette nähtud ligi 60 miljonit eurot ja see summa on olnud aastast aastasse enam-vähem sama. Meie teehooldusettevõte muutub aina tõhusamaks. Ent nagu enne öeldud, ei ole meil vaba turu tingimusi ning ministeerium ja hooldusettevõte kauplevad pidevalt hindade üle. Loodan, et kui turg muutub avatuks, siis saame ka hinnad alla.

Millised on praegu poliitilised tuuled teie valdkonnas?
Päevakorras on kolm olulist teemat. Üks, nagu juba mainitud, on teehooldusturu avamine. Teine on kohalike teede omandivormi ülevaatamine. Meil on üle
12 000 kohaliku tee, mis kuuluvad praegu riigile. 4000 kilomeetrit teid ei ole riigi jaoks strateegiliselt nii olulised, et neid enda käes hoida. Soovime need anda kohalikele omavalitsustele. Samal ajal on aga käimas haldusreform ja see pärsib läbirääkimisi, sest me ei tea, millised omavalitsused tekivad. Pärast asjade selgumist arutame teemat edasi. 

Kolmas ja juba mitu aastat väga oluline teema on maanteeameti rahastusmudel. Meil tuleb luua jätkusuutlik ja stabiilne süsteem. Me sõltume praegu suuresti Euroopa fondide rahast, aga senise programmiperioodi toetused on nüüd otsas ja rahastuse on saanud viimased projektid. Me ei tea, kui palju meil on järgmisel programmiperioodil euroraha kasutada. Kuna oleme saanud ligi pool teeehitusrahast Euroopast, tähendaks selle kadumine, et turg tõmbub poole võrra kokku. Raha jääb väheks nii kohalike teede kui ka teiste vajaduste tarvis, olgu see teeohutus või -hooldus.

Eestis on kätte jõudmas teeehitusinseneride põud. Noored ei soovi seda eriala õppida. Kuidas on lood Lätis?
Me arutasime hiljuti sama asja oma tehnoloogiaülikooli professoritega. Kui rääkida kõrgelt haritud inseneridest, siis saab meie tee-ehitussektor neid igal aastal umbes 50 juurde. See on piisav, sest turg ei ole kuigi suur. Oleme märganud ka korrelatsiooni, et kui sektoril on head ajad, siis on ka õppijaid rohkem, kui on aga ebamäärased ajad, siis on neid vähem. Tee-ehitusturg on meil avatud, mis tähendab, et tegutseda saavad ka Eesti, Leedu ja teiste riikide tegijad. Kahtlemata ei saa aga inseneride pealekasvu teemat unarusse jätta.

Meie suurem probleem on erinevate masinate, ekskavaatorite ja teiste teeehitusmasinate juhid. Nendena töötavad juba ka Ukraina ja Valgevene inimesed.

Räägime Rail Balticust. Milline on selle mõju teedeehitusele?
Oleme ettevaatlikud, sest teame, et see on suur investeering ja toob kaasa meeletult tööd. Läti raudteeosa pikkus on 265 kilomeetrit ja meie territooriumile tuleb üle 150 silla ja ülesõidu. Neid hakkavad ehitama suures osas meie enda inimesed. See tähendab, et lühikese aja vältel on nõudlus väga suur. Analüüsime just Eesti ja Leedu kolleegidega seda, kuidas see kõik turgu mõjutab, ja oleme veidi närvilised. Kui samal ajal on veel mõni suurem teeehitus käsil, tekib meil tuntav töökäte puudus, lisaks veel materjalide puudujääk. Ka hinnad lähevad üles. 
 
Kui Rail Baltic valmis saab, kas siis võib juhtuda, et teedeehitus saab valitsuselt vähem raha ja sellegi neelab uus uhke raudtee ja selle hooldus?
Selles ei ole midagi uut. Kogu Euroopas on raudtee tähtsam kui maanteed, sest see on seotud nii CO vähendamise kui ka 2 tõhusate kaubavedudega.  Usun, et raudtee ja maanteede rajajate vahel peab olema koostöö. Hea oleks, kui kord astuks sammu edasi raudteesektor, siis jälle teedeehitussektor.
 
Kui kõneleda ebameeldival teemal – liiklusõnnetustest –, siis võrreldes 2010. aastaga on liiklussurmad statistika kohaselt palju vähenenud ja praegune näitaja on 78 surma miljoni elaniku kohta aastas. Mida sellest arvata? 
Need näitajad on siiski murettekitavad. Võrreldes teiste riikidega juhtub Lätis rohkem tõsiseid õnnetusi jalakäijatega ja enam on ka laupkokkupõrkeid. Sellel on kaks põhjust: autojuhtide ja jalakäijate endi käitumine ning puudulik taristu. 
 
Teeme selles vallas, mida saame. Korraldame kampaaniaid, harime autojuhte ja jalakäijaid, analüüsime õnnetusrohkemaid kohti liikluses. Oleme saanud häid näpunäiteid ka Eesti kolleegidelt. Selle aasta teema on jalakäijate ülekäigukohad põhiteedel: me investeerime neisse, rajame uue valgustuse jne. Ent
olukord on siiski väga halb, sest 2018. aasta oli kehvem kui 2017 ja ka tänavu tundub tulevat tagasilöök.