Priit Sauk: loodava ühendameti alla võiks tuua ka raudtee ja 5G võrgu baastaristu

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk näeb ühendametis mitmekordset võitu. Seda, kas ta tulevast liikuvusametit ise ka vedada saab, ei tea ta veel öelda.

Priit Saukil täitus septembris Maanteeameti juhina viis aastat. Ta on oma kolleegidele öelnud, et kui võimalus tekib, kandideerib ta ka loodava ühendameti juhiks. Tugevaid juhikandidaate tuleb konkursile tema arvates aga kindlasti veel.

Sauk meenutab, et Maanteeametisse tööle asudes oli ta ligi 20 aastat eraettevõtluses olnud ja tal polnud head ettekujutust, mis teda ees ootab. Julgust andsid eelmised juhid Erkki Raasuke ja Aivo Adamson, kes olid samuti erasektorist. „Mul oli hirm, et tegu on suletud, kinnise süsteemiga, kust minnakse vaid pensionile. See ei ole aga ammu nii. Meil on väga moodne ja uuendusmeelne riigiamet, kus on tööl pühendunud inimesed. Ma eksisin sügavalt,“ tunnistab Sauk.

Oma ametis tuleb Saukil teha palju kokkuleppeid poliitikutega. Neile tuleb suuta selgitada rahavajadust ning tagada plaanide ja rahastuse pikaajalisus. Mõistagi soovib iga valitsus lisada oma käekirja ka teedevaldkonnale. Maanteeameti plaanid on kuni aastani 2030 paigas, ehkki loomulikult on valitsustel võimalik neid muuta. „Ühendameti ettevalmistamine on olnud minu n-ö diplomitöö. Ettevalmistuste käigus on ellu viidud ka ametisisene struktuurireform. Seda pean oluliseks saavutuseks. Muu hulgas sai asetäitjatena ametisse nimetatud kaks ambitsioonikat noort juhti. Loodetavasti jäävad nad ka ühendametis olulisi valdkondi juhtima. Järelkasv paneb mul silma särama,“ räägib Sauk.

Põnev aeg on juba käes. Üle ega ümber ei saa näiteks vastavatud Tallinna–Tartu maantee Kose–Võõbu lõigust, kus saab esimest korda Eestis sõita kiirusega 120 km/h. Taas on päevakorral põhimaanteede ehitamine neljarajaliseks ja arvestatava sõidusagedusega kruusateede viimine tolmuvaba katte
alla. „Esimene avaliku ja erasektori partnerlusprojekt lisab optimismi, katseprojektile on stardipauk antud. Umbes kahe aasta pärast võib Pärnu lähedal 20kilomeetrise lõigu ehituseks minna. Lisame siia ka Saaremaa silla ja Helsingi tunneli. On, mida oodata,“ naerab Sauk.

Kõik on muutumises

Nii nagu on muutunud Maanteeamet, on ka Sauk ise veidi teistsugune kui viie aasta eest. Ta usub, et asi võib olla ka vanemaks saamises, aga tasakaalukust on temas varasemast enam ja pea ees tulle minekut vähem. Ta on aru saanud, et suured laevad pööravad aeglaselt ja protsessid avalikus sektoris võtavad aega.

Sauk on endas arendanud ka nõu andmise oskust. Suvisel Maanteeameti juhtkonna koolitusel ütlesid noored kolleegid Saukile, et
teine kord, kui ta oma kogemuste põhjal tunneb, et neil hakkab kraavi kiskuma, võiks ta lisaks tähelepanu juhtimisele ka plaanitule jõulisemalt „ei“ öelda. „Vastasin neile, et ma ei saa seda teha, sest siis võtan ka vastutuse enda peale. Ma tahan, et nemad otsustaksid, vastutaksid ja õpiksid. Mentor on nauditav olla. Kui mind siin enam ei ole, siis nemad ju jätkavad. Üks neist, Raido Randmaa, määrati ka minu kohusetäitjaks,“ ütleb ta.

Ühendamet pole veel valmis Maanteeameti, Lennuameti ja Veeteede Ameti ühinemine on veel lõplikult kinnitamata. Poliitiline otsus on olemas,
intensiivne töö käib, aga protsess on alles pooleli. „Valitsus tegi 18. juunil ametite liitmise poliitilise otsuse ja kinnitas 10. septembril seaduste muudatuste paketi, mis peab Riigikogus läbima veel kolm lugemist. Pärast seda saab minister jõustada oma allkirjaga uue asutuse põhimääruse. Ettevalmistustööde käigus tuleb valida ka uus peadirektor,“ kirjeldab ta. Enamikku samme ei saa ilma eelmisteta teha.
 
Üks Priit Sauki hea kolleeg Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ütles talle tema esimestel tööpäevadel, et tõenäoliselt näeb ta oma ametisoleku ajal ära ühendameti tekke. „Peadirektori ametiaeg on viis aastat ja see hakkab läbi saama. Kahjuks ei tea ma veel, kuidas ühinemisprotsess lõpeb,“ ütleb Sauk, muie näol. Siiski on selle aja jooksul tehtud kõvasti tööd, et ühinemine saaks toimuda.
 
„Oleme kitsas ajaraamis, sest eesmärk on alustada 1. jaanuaril 2021,“ ütleb Sauk. Töörühmad käivad pea iga päev koos – neid on kokku kaheksa. Ametite inimesed püüavad leida tööprotsessides sarnasusi ja sättida paika struktuuri. Stardipauk antakse aga siis, kui minister põhimääruse allkirjastab. 
 
Sadade miljonite küsimus
 
Kolme ameti ühendamise poole on tegelikult pisitasa juba liigutud. Näiteks saartega seotud lennu- ja ka laevaliikluse korraldamine on Maanteeameti ülesanne olnud üsna pikka aega. Väikelaevnike juhilube antakse samuti välja Maanteeametis, üksnes teatud spetsiifilisi aluseid näidatakse ette Veeteede Ametis, mille ametnikud sisestavad siis Maanteeameti andmebaasidesse vajaliku teabe.
 
„Eks me oleme vaadanud, mis ümberringi toimub. Euroopa Liidus on üheksas riigis eri transpordiliikide kavandamine ja haldamine toodud kokku ühte asutusse. Ennekõike on seda teinud väiksemad riigid, teiste seas Soome ja Rootsi,“ ütleb Sauk. Need näited on tema sõnul tõenduseks sellest, et liikuvust
ja investeeringuid peab kavandama koos ja nägema laiemalt. Riigimehelik otsus võib tähendada, et maantee asemele tehakse hoopis raudtee või praamiühenduse asemele sild. Need on eesmärgid, mille nimel ühendasutus luuakse. „Olen kõva häälega öelnud, et oluline pole mitte hoida kokku
kahe peadirektori või viie tugiteenuse töötaja palk, vaid võit sadade miljonite eurode suuruste investeeringute pealt,“ rõhutab Maanteeameti peadirektor. Selle kõrval peaksid muutuma ka teenused mugavamaks ja asjaajamine tõhusamaks. 
 
Praegune ühendamine võib olla alles algus. „Valitsuse otsusega anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesanne uurida ka seda, millist kasu annaks raudteevaldkonna liitmine ühendametiga. Ehk jõutakse selleni 2022. aasta jooksul,“ loodab Sauk.
 
Asutus väga suureks ei kasva
 
Suurus on tihti suhteline. Kui teha lihtne arvutus, saaks Maanteeameti, Veeteede Ameti ja Lennuameti liitmisel kokku umbes 850-liikmelise meeskonna. Isegi Eesti mõistes ei ole tegu väga suure asutusega, sest näiteks Politsei- ja Piirivalveameti töötajaid on ligi 4000. Sarnaste ülesannete ja tugiteenuste ühildamise järel kaob ühendametist tõenäoliselt 5–10% töökohtadest. Kolme personali- või IT-juhti ei ole ju siis enam tarvis. Sauk rõhutab siiski, et tegelik kokkuhoid tuleb targast ja ühtsest tegevuse ning investeeringute planeerimisest.
 
„Olen Maanteeametis viimastel aastatel senisest palju rohkem tähtsustanud planeerimist ja ettepoole vaatamist. Aastaid räägiti näiteks ühistranspordi eelisarendamisest, aga olgem ausad, väga tõsiselt ei ole keegi sellega siiski tegelenud. Nüüd oleme võtnud selle südameasjaks,“ ütleb Sauk. Liinivõrkude ülevaatamine ja optimeerimine käib.
 
Mis saab eelarvest?
 
Kolm liidetavat ametit erinevad üksteisest ka eelarve poolest. Lennuamet tagab lennuohutuse ja teeb järelevalvet, kontrollib lennukeid ja hoiab enda käes droonindust, aga lennujaamad ja lennujuhtimine tema alla ei käi. Lennuameti aastaeelarve on ligikaudu 1,5 miljonit eurot. Veeteede Amet peab hoolitsema selle eest, et Eesti vetes oleks meresõit ja veeliiklus ohutu. Asutuse tegevus on seotud meremärgistuse ja navigatsiooni, laevateede, meremeeste kvalifikatsiooni, jäälõhkumise, tuletornide, sadamate jms-ga. Eelarve on umbes 25 miljonit eurot. 
 
Maanteeameti käes on kõige suurem rahapott – tema aastaeelarve jääb 350 miljoni euro kanti. „Kui 2022. aastal ka raudteed juurde liidetakse, oleks eelarve päris muljetavaldav. Saame hakata kaaluma, kas näiteks neljarajaline Via Baltica ja uus Rail Baltic peaksid kõrvuti olema. Valikuid peab põhjalikult
kalkuleerima ja poliitikutel tuleks oma otsuseid avalikult põhjendada. Tahame need küsimused senisest enam arutusele võtta,“ ütleb Maanteeameti peadirektor.
 
Kultuuride erinevus
 
Priit Sauk nendib, et ühendamisel on ka omad riskid, mida on hinnatud ja millele on leitud maandamismeetmed. Üks mõttekohti on see, et praegu on igal organisatsioonil oma organisatsioonikultuur. Küsimusi tekitab, milline osa sellest tuleb ühendametisse kaasa ja mis läheb kaotsi. Maanteeamet, kus on palju muutusi läbi tehtud, loodab järjekordse reformiga kergemini toime tulla. „Ei saa sada protsenti öelda, aga ehk oleme liikuvusameti sünniks valmis. Veeteede Ametis on konservatiivsemad inimesed, kel on oma mundriau ja meremehe pagunid. Sellega peab kindlasti arvestama. Küsitakse ikka, kes kelle alla neelab. Leppisime kokku, et keegi ei neela kedagi, vaid tuleb uus organisatsioon,“ selgitab Sauk.
 
Kindlasti võtab kokkukasvamine aega ja ei saa välistada, et aasta-kahe pärast tuleb organisatsioonis teha veelgi muutusi, eriti kui mesti lööb ka raudtee. Sauki sõnul on alati risk, et on pettunuid ja lahkujaid. Tähtis on küsimus, kas pädevaid jätkajaid on leida. 
 
Soomelt tasub õppida
 
Eestil tasub heita pilk näiteks Soome, kus 2010. aastal toimus samasugune ühendamine. Soomel on ka külas käidud, uuritud on nende edulugusid ning analüüsitud riske ja möödapanekuid. „Hea õppetund oli see, et liitujaid ei saa muuta sarnaseks, ühte nägu. Soomes saadi aru, et asutused ongi erinevad
ja et valdkondade erisusi tuleb aktsepteerida,“ toob Sauk näite.

Detsembri alguses peaks uus peadirektor juba oma meeskonda looma asuma. „Üks mu kolleeg ütles kunagi, et ka terve riigi või vägede juhtimine võetakse üle hetkega,“ ütleb Sauk lõbusalt. Ta rõhutab, et inimesed on teinud juba head eeltööd. Muu hulgas on ära otsustatud ka uue ameti peakontori ametikoha aadress: see on Valge tänav 4, kus praegu asub Veeteede Amet. Lennuamet võib alguses jätta alles oma rendipinnad Ülemiste linnakus. Seda, kus aga hakkab paiknema juhtkond, otsustab uus meeskond ise, kui koosseis selgeks saab.

Ühendamet motiveerib
 
Kui üldjuhul on erasektorist tulnud tippjuhid riigi palgal mõne aasta ja pöörduvad siis tagasi, siis Sauk on Maanteeametis väga rahul. Ta peab oluliseks läbisaamist kõrgemal seisvate inimestega, kinnitades, et tal on olnud väga hea koostöö kõigi kolme ministriga, kes on tema juhtimise ajal ametis olnud.
„Kõige paremini sujub ehk praeguse ministriga (Taavi Aas – toim.). Vastastikune toetus ja usaldus on see, mida tippjuht vajab. Kui neid ei ole, siis ei saa ka koostööd teha. Mõnes riigiametis on see praegu kadunud. Eks mulle ole vallatuid tööpakkumisi tehtud ikka, aga olen sõnapidaja mees ja täidan viieaastast kokkulepet,“ räägib ta. Edasine jätkamine Maanteeametis oleks olnud kaheldav, aga nüüd motiveerib Sauki liikuvusamet ja raudtee ühendamise mõte. 

Idee liita ka 5G võrk
 
Eesti telekommunikatsiooniettevõtted, kes ei suuda kuidagi 5G baasvõrgu loomises kokku leppida, on välja käinud idee, et võibolla võikski baasvõrgu rajaja ja käitaja olla Maanteeamet, kes hakkab seda operaatoritele välja rentima. „See on ühiskondliku leppe küsimus. Praegu ehitame läbi metsa uut teed ja seal ei ole ühtegi mobiilimasti. Teedeehituse ajal oleks kaableid ja maste mõistlikum ja odavam paigaldada. Sidevõrgu rajamine moodustaks sel juhul ühe osa maantee ehitamisest,“ sõnab Sauk. Ka Soome kolleegid käsitlevad 5G- ja sidelahendusi taristu osana või suisa viienda transpordiliigina mere-, raudtee, lennu- ja veetranspordi kõrval. 

Edasiliikumiseks on vaja aga riiklikku suunist ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja telekommunikatsioonifirmade konsensust. Vägagi mõistlik oleks uue suurema tee projekteerimise etapis kaasata huvitatud telekommunikatsioonifirmad, kes soovivad rajada kiire andmesidevõrgu.
Projektifaasis lahendataks ka kiudoptiline võrk, elektritoide, 5G sidemastid tee ääres, samuti servituudid ja koormised. Kokku tuleb leppida, kes selle teenuse tulevikus kinni maksab. See ei saa toimuda kõigi maksumaksjate rahakotist, vaid ikka teenuse tarbijate, telekommunikatsioonifirmade või nende
võrguhaldajate rahastuse abil.

5G seostub sõidukite ja taristu omavahelise suhtlemisega. Sauk ei usu, et tema silmad näevad kunagi isejuhtivaid sõidukeid Eesti vabas liikluses. „Meie mehed käivad ka autonoomseid sõidukeid katsetamas, tulevad siis tagasi ja ütlevad, et isejuhtivast autost on asi veel kaugel. Need süsteemid on veel päris
rumalad,“ ütleb ta. 

Pole ime, et Priit Sauk soovib jätkata liikuvusameti juhina, sest uus asutus võib kasvada enam kui kaks korda suuremaks ja muutuda riigile veel olulisemaks. Suured on nii eesseisvad ülesanded kui ka võimalikud võidud.
 

Tanel Saarmann, 
Teelehe kaasautor