Uuringud

Valdkond Kirjeldus Aasta Failid
Liiklusohutus
Liikumine pimedal ajal 02/2017

Uuringu teemad

I HELKURI VT KANDMISE VAJALIKKUS

  • Peamine liikumise viis
  • Helkuri kandmise vajalikkus enda puhul
  • Helkuri kandmise vajalikkus laste puhul
  • Teadlikkus helkuri kandmise kohustuslikkusest

II HELKURI KANDMINE

  • Helkuri ja muude nähtavaks tegevate vahendite kasutamine
  • Helkuri tüüp
  • Helkuri soetamine ja CE märgistus Helkuri mittekandmise põhjused
  • Meetmed, mis paneks helkurit kandma

III HELKURI TEEMALISED KAMPAANIAD

  • Kampaania vajalikkus
  • Kampaania spontaanne märkamine
  • Kampaania aidatud märkamine 
2017
Keskkond
Uuendatud Teehoiukava aastateks 2014-2020 ehitusmaavarade varustuskindluse mahud (III etapp)

Vabariigi Valitsus kinnitas korraldusega 20.10.2016 nr 340 „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“. Käesoleva uuringu peamine eesmärk on riigiteede hoiuks aastatel 2017-2020 kasutatava ehitusmaavara arvestusliku vajaduse hinnangu koostamine.

Maanteeameti objektide ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu I etapis1 anti ülevaade ehitusmaavarade kaevandamiseks avatud karjääridest, nende mahtudest ja kaevandatavate materjalide kvaliteediandmetest. Tee-ehituse ja –remondi jaoks vajalike täitematerjalide mahtude arvutamiseks koostati erinevate teeklasside jaoks tüüpkonstruktsioonid ning arvestades teadaolevaid lähiaastateks planeerituid ehitus- ja remonditöid, arvutati ehitusmaterjalide vajadus.

Uuringu II etapis2 selgitati välja ehitusmaterjalide vajadus perioodiks 2016–2025 ning seda eraldi riigimaanteede (regiooniti), raudteede ning muude teede lõikes. Lisaks materjali vajadusele prognoositi ka materjali kättesaadavus samaks perioodiks. Mahuarvutusteks vajalikke tee ristlõike konstrueerimise aluseid täpsustati ning materjalide kogused vastava klassi tee uusehituse ja rekonstrueerimise puhul on toodud uuringu II etapi aruandes.

Käesolevas uuringus, mida võib pidada ehitusmaavarade varustuskindluse uuringute seeria III etapiks, on arvesse võetud uuendatud teehoiukava mahtudega ning tee-ehituseks sobiliku varu määramisel on arvestatud 2016. aastal uuendatud Maanteeameti strateegiaga aastateks 2017-2020, kus ühe eesmärgina on sätestatud uute investeeringute realiseerimisel uute teekatete eluea pikendamisega 15% võrra võrreldes 2015. aastal realiseerituga. Käesolev uuring keskendub üksnes Maanteeameti objektide varustuskindlusele – teiste kohalike ehitusmaavarade tarbijate (RMK, Eesti Raudtee, kohalikud omavalitsused, jt) vajadusi pole antud uuringus arvestatud.

Uuringu raames on täpsustatud teehoiutöödega seotud objekte Maanteeameti regioonide lõikes, arvutatud vajalike ehitusmaavarade mahud ning võrreldud neid uuringu II etapis toodud tulemustega.

Uuringu tellija on Maanteeameti keskkonnatalitus ning uuringu tehniline kirjeldus on täies ulatuses toodud Lisas 1.

2017
Teedeala
Maanteeameti sildade ülevaatused 2016. aastal

Käesolev aruanne võtab kokku sildade ülevaatused 2015. ja 2016.aastal, mis on kolmanda ülevaatuste tsükli esimene ja teine osa. Kolmas tsükkel on planeeritud läbida neljas osas 4 aasta jooksul.

Eelnevalt on ühtsete põhimõtete alusel sildu üle vaadatud aastatel 2005-2007 ja 2010-2013. Nende ülevaatuste ja analüüsi teostajaks oli raamlepingu alusel AS Teede Tehnokeskus, kelle kogutud materjalid on osaliselt aluseks ka antud kokkuvõtte koostamisel.

Kokkuvõte võimaldab arusaadavamalt lugeda sildade haldamisega seotud ülevaatuste ja analüüside tulemusi. Varasematel aastatel on sildade registri koostamiseks ja analüüside tegemiseks on kasutatud tarkvara Pontis. 2014. aastal kahjuks selgus, et vana tarkvara on aegunud ja uus programm AASHTOWare BridgeManagement (BrM) on mõeldud ainult kohaliku mandri asutustele. 2015. aastal tõsteti ülevaatuste andmed ümber MS Excelisse, mille alusel on koostatud ülevaatuste algandmed ja on teostatud ka kõik analüüsid. Lisaks on lähteandmetena on kasutatud Teeregistri ja eelnevate aruannete andmeid.

Uuendatud ülevaatuste andmed, sillaelementide kahjustuste mahud ja fotod asuvad eraldatud kettal ning on soovi korral saadaval. Teeregistri registriandmed uuendatakse 2017. aastal koos uue registri avalikustamisega, kuid sellegipoolest ei ole kõik andmed seal nähtavad.
2015-2016. aastal teostati üle-eesti kokku 505 (2015.a 229 tk ja 2016. a 276 tk) silla ülevaatused. 01.09.2016 seisuga oli Eesti riigiteedel 993 maanteerajatist.

Ülevaatuseid teostasid ja aruande koostasid Teedevõrgu osakonna sillaanalüütik Sander Sein ja praktikant Marko Rentik.

2016
Teedeala
Haardeteguri ja makrotekstuuri mõõtmised koos ajas muutumise analüüsiga

Teekatte makrotekstuur on üks paljudest teguritest, mis mõjutab teekatte ja sõiduki rehvi vahelist vastasmõju. Nii Eestis kui mujal maailmas teostatud uuringud on leidnud seoseid teekatte makrotekstuuri ja haardeteguri vahel. Tulenevalt asjaolust, et võrreldes maanteekiirustel teostatava teekatte
makrotekstuuri (MPD) mõõtmisega on teekatte haardeteguri mõõtmine kulukam ja aeganõudvam, oleks optimaalsem leida madala haardeteguriga teelõike makrotekstuuri mõõtmisandmete kaudu.

Makrotekstuuri ja haardeteguri vaheliste seoste leidmiseks ja täpsustamiseks teostati 2016. aastal Eesti riigimaanteedel paralleelselt MPD ja haardeteguri mõõtmised kokku üle 200 km teelõikudel. Mõõtmised teostati suvel ja sügisel erineva asfaltsegu, vanuse ja liikluskoormusega pinnatud ja pindmata teelõikudel.

Käesolev töö keskendub teostatud mõõtmiste analüüsile. Peamiste tulemustena leiti soovituslik haardeteguri mõõtmise aeg, täpsustati tekstuuri piirväärtusi ning tekstuuri ja haardeteguri vahelisi seoseid.

2016 - 2017
Teedeala
Optimaalse tee konstruktsiooni koostamise metoodika väljatöötamine I etapp

Käesoleva töö eesmärgiks on optimaalse tee konstruktsiooni koostamise metoodika väljatöötamine. Selleks koostati kehtivatele projekteerimisnormidele põhinev tee konstruktsiooni lahendus ja alternatiivne optimaalne lahendus arvestades kohalike materjalide kasutamist plaanitava uue Are möödasõidutee ehitamisel Pärnumaal. Koostatud on tee konstruktsioonide katendiarvutused ja võrreldud konstruktsioonide maksumusi.

Optimaalses lahenduses on killustikulase alumist fraktsioneeritud killustikust kihti kasutatud dreenkihina arvestades Anelema paekarjääri lähendust plaanitavale Are möödasõidu teele. Muldkehas on kasutatud nõrgema filtratsioonimooduliga pinnaseid. Arvutatud on aeg, kui kiiresti dreenitakse dreenkihist välja sinna filtreerunud 50% veest.

Optimaalse tee konstruktsiooni väljatöötamisel on erilist tähelepanu pööratud muldkeha niiskusrežiimile, tagamaks nõutud teekatte kandevõime ja vastupidavuse. Tee konstruktsiooni lahenduse valiku üheks põhimõtteks oli leida tehniliselt lihtne, kohalikele materjalidele põhinev ja majanduslikult ökonoomne lahendus.

Metoodika väljatöötamisel on põhiliselt kasutatud Eestis kehtivaid seadusandlike akte ning Maanteeameti poolt heakskiidetud/kinnitatud juhendeid ja uuringuid.

2016
Teedeala
Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamise ja testimisega pilootobjektidel

Käesolev uuring on tellitud Maanteeameti poolt eesmärgiga selgitada kattekihtide paksuse mõõtmise võimalusi mittepurustavalt, hinnates selliste meetodite funktsionaalsust, rakendatavust, kasutuslihtsust ja kasutajasõbralikkust ning koostada väljavalitud seadmele rakendamiseks sobiv mõõtmismetoodika ja testida selle toimivust reaalsetel ehitusobjektidel.

Kattekihtide paksuste mõõtmine toimub täna puuraugumeetodil. Selle meetodi puuduseks on ajamahukus, aga ka katte mõningane kahjustamine. Ajamahukus omakorda tähendab, et tegemist on suhteliselt kalli lahendusega nii kontrolli teostaja kui liikluse seisukohalt. Eelnimetatud põhjustel on puuraukude arv katte paksuse kontrollimiseks 1 km kohta piiratud 8-ni, millest saadakse 4 keskmist väärtust 2-rajalisel sõiduteel - st. 2 väärtust kummalgi sõidurajal, mis teeb sammuks 500m.

Kattekihtide paksusi on püütud mõõta erinevate mittepurustavate seadmetega, millest Eestis on kasutatud maaradarit. Maaradar on hetkel ka ainus seade, mis reaalselt võimaldab katte paksuste pidevmõõtmist ja teeb seda liikluskiirusel. Viimase kasutamine on küll ka täna põhimõtteliselt võimalik, kuid maaradariga mõõtmise puuduseks on asjaolu, et kihtide vaheline piir alati määratav. Kogemuslikult on erinevate kihtide vaheline piir üldjuhul määratav siiski ca 50% ulatuses kattest. Lisaks vajab maaradar katte paksuse mõõtmistel piisava täpsuse saavutamiseks kalibreerimist. Seega ei saa maaradar olla katte paksuste mõõtmisel ainsaks lahenduseks ning vajab enda kõrvale meetodi, mis võimaldab mõõtmistega katta ka need osad kattest, mille paksust maaradariga ei ole võimalik tuvastada. Kuigi seda on võimalik teha nn. puuraugumeetodil, on selle kasutamine aeganõudev, ning lõhub uut katet.

Maailmas on otsitud kihtide paksuste mittepurustavaks mõõtmiseks välja töötatud erinevaid lahendusi. Käesolevas töös on mõned neist ka välja toodud koos omavahelise võrdlusega ning valitud objektidel katsetamiseks kõige sobivamad ning töötati välja metoodika katte paksuse mittepurustavaks mõõtmiseks.

2016
Teedeala
Elastsete teekatendite arvutusmetoodika arendamine

Eestis kasutatav elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 põhineb NSVL 1983. aasta juhendil VSN 46-83, mistõttu on süsteemil mõningaid puudusi. Käesolevas töös püütakse neid ka kirjeldada. Maailmas kasutatakse vägagi erinevaid süsteeme, kuid meie tingimustele ei pruugi kõik sobida. Seetõttu on vajalik nii korrigeerida olemasolevat süsteemi parandades viimase viie aasta jooksul KAP kasutuses ilmnenud vigu ja korrigeerides mittevastavusi ning samal ajal uurida detailsemalt naabrite kogemusi ja analüüsida võimalusi kaasaegsema süsteemi adapteerimiseks Eesti tingimustesse.
Käesolevas töös on lisaks olemasoleva juhendite süsteemi analüüsile ja eriti elastsete katendite projekteerimiseks kasutatava programmi KAP täiendamisele, tehtud olulisi ettepanekuid nii projekteerimisnormide korrigeerimiseks kui ka süsteemi arendamiseks lähiaastatel.

2016
Teedeala
Nõukoguaegsete tüüpsildade kandevõime viimine vastavusse euronõuetega ja võimalike tugevdamise meetodite analüüs
Eesti riigimaanteede sillavõrk koosneb 2016. a. seisuga 971-st sillast. Vastavalt Riigimaanteede teehoiukava 2014 – 2020 kohaselt on investeeringute eesmärgiks saavutada sildade optimaalne seisukord aastaks 2030.
 
AS Ramboll Eesti poolt 2011 a. teostatud uuringus vajab hinnanguliselt 140 silda ümberehitamist, et tagada kandevõime vastavalt 52 t veokite nõutele. 2010. a. Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostatud „Puidutranspordi makromajanduslikus uuringu“ aruandes tehtud üldistuse alusel loetakse NL-aegse koormusmudeli NK - 80 järgi projekteeritud sillad praeguste 44 t veokite lubamiseks sobivaks.  Sellest võib järeldada, et leidub ligikaudu 400 probleemset silda, mille kandevõimet ei vasta 44 teokite nõuetele.
 
Uurimistöö on kavandatud Tõnis Liigmanni magistritöö „Eestis ehitatud nõukogudeaegsete raudbetoontaladest tüüpsildade laiendamise ja kandevõime analüüsi“ edasiarenguks. Tehtud uurimistöös toodi esile, et Eesti riigimaanteedel olevatest sildadest ca 44% ei vasta minimaalsele sõidutee laiusnõudele.
 
Uurimata jäid võimalused nende sildade kandevõime tõstmiseks euronormide kohastele koormustele, ühtlasi hinnata 44 t, 50 t, 54 t ja 60 t metsaveokite (haagis – ja poolhaagis) lubamist NL-aegsetele sildadele ja vajadusel võimalikud tugevdamise meetodid. 
 
Antud töös on võetud käsitlusele NL-aegsete tüüpkataloogi nr. 56 ja tüüpkataloogi nr. 56 Lisa vastavad raudbetoon T-taladest lihttala sillad, mille põhjal on projekteeritud enamus 1959 – 1970 a. monteeritavast raudbetoonist lihttala sillad – tegemist on levinuma silla tüübiga Eesti sillavõrgus. Töö eesmärk on saada ülevaade laienduse vajadusega sildadest, hinnata praegusel kujul tüüpkataloogi alusel ehitatud sildade kandevõimet ja millega tuleb sildade kandevõime osas arvestada ristlõike muutmisega täiendava laienduse korral. Käesolevas töös esitatud analüüsid on tehtud kandepiirseisundi alusel, ja kasutuspiirseisundi (läbipaine, pragude avanemine) analüüsi see töö ei sisalda. Siin on eeldatud, et kui tegemist on erakordsete koormustega, nagu metsaveoautod või ka eriveokid silla servas, siis võib koormuste lühiajalise mõju tõttu lugeda läbipainded ja pragude avanemised taastuvateks.
 
Võimaliku tugevdusmeetodina uuritakse süsinikkiududega tugevdatud polümeeride (orig. Carbon Fiber Reinforced Polymer – CFRP) kasutamist paindekandevõime tõstmiseks. Antud tehnoloogia on järjest arenev ja tootjate poolsed lahendused üha parema kvaliteedi-hinna suhtega.
2016
Teedeala
Sõidukijuhtide rahulolu Maanteeameti avalike teenustega

I Rahulolu Maanteeameti tegevusvaldkondadega

  • Teadlikkus Maanteeameti tegevusvaldkondadest
  • Hinnangud Maanteeameti tegevusvaldkondadele

II Maanteede hooldus, ehitus, remont ja info sõiduolude kohta

  • Maanteede suvine talvine hooldus - rahulolu ja puudujäägid
  • Maanteede talvine hooldus - rahulolu ja puudujäägid
  • Maanteede ehitus, remont  – rahulolu
  • Maanteede ajutine liikluskorraldus – rahulolu
  • Info sõiduolude kohta – rahulolu ja teabekanalid

III Klienditeenindus

  • Liiklusregister
  • Teenindusbüroo
  • E-teenindus – teadlikkus ja kasutamine
  • Tehnoülevaatus – kasutamine ja rahulolu

IV Liiklusohutus

  • Riigimaanteede turvalisus ja peamised probleemid
  • Kampaaniad – märgatavus ja mõju
  • Liiklusharjumused – jalgratta ja ühistranspordi kasutamine, viimase kasutamise puudused
2016
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit 2016

Maanteeamet on iga-aastaselt hinnanud autopargi läbisõidu mahtu. Andmeid on varasematel aastatel analüüsitud väljaspool Maanteeametit. Aastast 2014 on analüüsi ning vajaliku metoodika välja töötamine toimunud Maanteeametis.
Alusena kasutati liiklusloenduse ja liiklusregistri andmeid. Analüüsis kasutatakse nii püsiloenduspunktides kui perioodilistes loenduspunktides kogutud andmeid. Loendustulemustest on võimalik eristada sõiduautod-pakiautod (SAPA), veoautod-autobussid (VAAB) ja autorongid (AR). Loenduspunktidest saadud andmete põhjal leiti aastane läbisõit riigi teedel ning sõidukiliikide jagunemine teedel.
Kohalike teede puhul on andmete analüüs keerulisem. Süsteemseid ning üldistusteks vajalikus ulatuses loendusi kohalikel teedel ei tehta, mistõttu nende arvestus on hinnanguline. 2016. aasta läbisõit kohalikel teedel tuletati lähtudes eelnevate aastate läbisõitude jagunemisest kohalikel teedel. Sarnaselt leiti ka läbisõit linnatänavatel. Tulemuse kontrollimiseks võrreldi saadud tulemusi tehnonõuete vastavuse kontrolli käigus fikseeritud hodomeetrinäitude alusel leitud läbisõiduga. Lähtuti viimase viie aasta tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus fikseeritud andmetest.

2016 - 2017
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2016

Käesoleva aasta liikluskäitumise monitooringu raames viidi vaatlused läbi ajaperioodil 19. september – 4. november 2016.a. Vaatlused ning andmetöötlus teostati lähtuvalt uuringu tehnilise kirjeldusega ettenähtud metoodikast.

Jälgiti nii sõidukijuhtide kui jalakäijate poolt fooritulede nõuetest kinnipidamist. Juhtide vaatluskohti oli käesoleval aastal 27, millest seitse asusid asulavälistel teedel. Jalakäijate vaatluskohti oli sarnaselt eelmise aastaga 15.

Suunamärguannete kasutust vaadeldi sarnaselt eelmise aastaga. Kokku vaadeldi 27 objekti, millest kümme asusid asulavälistel teedel. Teeandmiskohustusest kinnipidamist ülekäiguradadel fikseeriti 23 kohas.

Turvavarustuse kasutamist jälgiti sarnaselt eelmise aastaga 16 vaatluskohas. Vaatlused teostati nii linnades kui ka maanteedel.

2016
Liiklusohutus
Jalgrattaga liiklemise ohutus 11/2016
  • ÜLDINE SUHTUMINE JALGRATTAGA LIIKLEMISSE
    - Jalgrattaga liiklemise ohutusele suunatud kampaaniate vajalikkus
    - Jalgratturile antud õigus ületada sõidutee reguleerimata ülekäigurajal sõites
    - Suhtumine jalgratturite koolituse läbimisse
    - Kiivri kandmise vajalikkus
  • II   JALGRATTAGA LIIKLEMISE OHUTUS TÄISKASVANUTE SEAS
    - Jalgrattaga sõitmine
    - Kiivri kandmine
    - Ohutusvesti vmt kandmine
    - Tulede põlemine jalgrattal pimedal ajal
    - Jalgratta tehniline seisukord
    - Suunamärguannete kasutamine
    - Liiklusõnnetused
  • III JALGRATTAGA LIIKLEMISE OHUTUS LASTE SEAS
    - Jalgrattaga sõitmine
    - Kiivri kandmine
    - Ohutusvesti vmt kandmine
    - Tulede põlemine jalgrattal pimedal ajal
2016
Teedeala
E263 Tallinn-Tartu-Luhamaa km 67-68 Kose-Võõbu katselõik

2015.a. ehitati Põhja-Eestis, Kose-Võõbu piirkonnas rida tee muldkeha kindlustusi 2-4 m paksuse turbalasundi peale. Uurimistöö ajendiks oli erinevate mulde kindlustus- või tugevdusmeetodite tehniline ja majanduslik tasuvus projekteeritud teetrassil (E263). Kogu katselõik koosnes kuuest erinevast teemuldest: massi vahetus, ühe- ja kahekihiline geotekstiil, geokärg, kergkruus- (LWA) ja vahtpolüstüreen- (EPS) mulle. Turbakihi tihendamise kiirendamiseks rakendati katselõikudele täiendavat koormust.

Katselõigu tellijaks oli Maanteeamet, geotehniline projekteerija - AS Geotechnica Inseneribüroo G.I.B ning tööde teostaja - Lemminkäinen Eesti AS. Objekti järelevalvet teostas Skepast & Puhkim AS, Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut teostas mõõtmistööd. Aruanded koostas Ramboll Fin-land Oy.
Täiendavalt Võõbu katselõigule (2015) on läheduses ka mass-stabiliseeritud katsekonstruktsioon (2009). Sellest on lähemalt kirjutatud artiklis “Mass stabilisation of E263 highway section Kose-Mäo in Estonia”. (Forsman et al. 2009) ning pikemaajaliste vaatluste tulemused on esitatud aruandes “Kose-Mäo test stabilization 2009, compression tests 11/2015 (column penetration soundings, report)” (Forsman et al 2015b).
 

2016
Keskkond
Strateegilise mürakaardi tulemuste põhjal tehtud täpsustatud mürauuring Tabasalu alevikus

Käesolev dokument on kõrvalmaantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,7-7,5 mürauuring seoses vajadusega täpsustada autoliiklusest tekkiv müraolukord „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudel, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas, 2014-2018“ välja selgitatud maaüksustel. Liiklusmüra olukorra väljaselgitamiseks teostati olemasolevast (2014.a) olukorrast.

2016
Keskkond
Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 198,025–201,1 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää- Sangaste km 0,00–0,12 lõikude ümberehituse tehnilise projekti mürauuring

Käesolev dokument on „Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 198,025–201,1 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00–0,12 lõikude ümberehituse tehnilise projekti“ mürauuring.

Liiklusmüra olukorra väljaselgitamiseks teostati olemasolevast (2013.a) ja projekteeritud uuest lahendusest ( 2013.a ja 2035.a) autoteeliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutus tehti vastavalt põhjamaade arvutusmudelile. Seletuskirjale on lisatud arvutatud mürakaardid Lisa 1-16.

Kogu projekti teostus on jagatud IV etappi:

  • I etapp – Olemasoleva Nõo ristmiku väljatoomine Kamja aleviku keskusest koos ristmiku rajamisega;
  • II etapp – Kambja aleviku vahelise ala väljaehitus;
  • III etapp – Lõigu algus – Otepää ristmik – Kambja alevik;
  • IV etapp – Kui ilmnevad probleemid liiklusohutuses, siis paigaldataksesõidutee teljele trosspiire ja rajatakse täiendavad kogujateed.
     
2016
Teedeala
Liiklusloenduse tegemine kergliiklusteedel 2016 aastal

Andmeid kergliikluse, selle sageduse ja liikumisharjumuste kohta on Eestis vähe uuritud ja reaalseid andmeid nende kohta on väga napilt. Kergliiklust on loendatud ja seda on ka prognoositud erinevate teeprojektide koostamiste raames, aga käesolev üle-eestiline kergliiklejate liiklusloendus on töö teostajatele teadaolevalt esimene sarnane uuring Eestis. 

Samas on kergliikluse loendus ja selle käigus kogutavad andmed muutumas järjest olulisemaks arvestades inimeste erinevate liikumisvajaduste ja -võimaluste muutumisega. Muutustega peab arvestama nii teedevõrgu arengu üldisel planeerimisel kui ka otsestel teede- ja tänavate projektide koostamistel ning teede- ja tänavate ehitamisel.

Seetõttu on oluline (nii nagu on oluline teada sõidukite puhul nende liiklussagedusi) teada millised on kergliiklejate liikumisharjumused ja kuidas need aja jooksul on muutunud või muutumas. Kergliiklejate liiklusloendus peab toimuma süsteemselt ja kindlate põhimõtete alusel, et selle käigus kogutavad andmed oleksid hiljem nii ajaliselt kui ka metoodiliselt võrreldavad ja kasutatavad.

Nii nagu igasugust liiklust, nii mõjutavad ka kergliiklust mitmed erinevad tingimused (kellaaeg, ilmastik, jne), mis muutuvad nii lühiajaliselt (ööpäeva raames) kui ka pikemajaliselt (hooajaliselt). Tüüpiline kergliikluse liiklussageduse hooajaline muutus meie kliimavööndis on toodud joonisel 1. Toodud muutus on hinnanguline ja põhineb eelkõige Põhjamaades tehtud kergliiklejate uuringutulemustel. Küll aga toob see selgelt välja, kui palju mõjutab
loendustulemusi selle teostamise aeg ja kui oluline on määratleda erinevad hooajalised koefitsiendid loendustulemuste ühtlustamiseks.

Arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi on väga oluline teostada kergliikluse loendused perioodil, mis siiski soosib liiklemist. Antud uuringu raames tehtud liiklusloendused sattusid kohati kergliiklejate suhtes üsna ebasoovitavasse perioodi (hilissügis, jahe ja sajune ilmastik) ja seetõttu ei pruugi saadud loendusandmed anda kergliiklusteede kasutamisest ja liiklussagedusest tingimata „õiget“ pilti. Selgelt tuli välja tendents, et mida hiljem liiklusloendus toimus, seda vähem liiklejaid loenduse käigus ka registreeriti. Kuigi ainult mõni üksik loendusperiood sattus sajusele päevale, oli sellest hoolimata võimalik täheldada
liiklejate vähenemist nendel juhtudel.

2016
Liiklusohutus
Sõiduki juhtimine alkoholi ja narkootikumi mõju all 09/2016

ALKOHOLI TARBIMINE

  • Alkoholi ja narkootikumide tarbimine ja alkoholi tarbimise sagedus
  • Esmakordne alkoholi tarbimise vanus
  • Teadlikkus alkoholi mõjust 

II SÕIDUKIJUHTIMINE NING ALKOHOLI JA NARKOOTIKUMIDE MÕJU SELLELE

  • Mootorsõiduki juhtimisõigus
  • Alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimise ohtlikkus
  • Koolituse läbimine teemal alkoholi ja narkootiliste ainete ohud liikluses
  • Alko- ja narkojoobes juhiga sõidukis viibimine ja liiklusõnnetusse sattumine

III ALKO- JA NARKOJOOBES SÕIDUKIJUHTIDE TAKISTAMINE JA HINNANG KONTROLLILE

  • Joobes juhist teavitamine politseile
  • Joobes juhi takistamine
  • Hinnang Politsei- ja Piirivalveameti poolsele joobes juhtide kontrolli piisavusele

IV KAMPAANIA “SÕBER EI LASE PURJUS SÕPRA ROOLI”

  • Spontaanne kampaania märkamine erinevates kanalites
  • Kampaania mõju
  • Aidatud kampaania märkamine erinevates kanalites
2016
Liiklusohutus
Laste liiklusohutus 09/2016

I  JALGRATTAGA SÕITMINE JA JALGRATTAKIIVRI KANDMINE

  • Jalgrattaga sõitmine
  • Jalgratta kiivri kandmine 6-14-aastaste laste seas
  • Jalgratta kiivri kandmine 6-14-aastaste laste venemate seas

II   JALGRATTURI KOOLITUSE LÄBIMINE JA JALGRATTURI JUHILUBA

  • Jalgratturi koolituse läbimine
  • Jalgratturi juhiluba
2016
Liiklusohutus
Käitumine teel 10/2016

I  SIHTGRUPP

  • Peamine liiklemise viis
  • Autojuhistaaž

II   AUTOJUHTIDE KÄITUMINE TEEL

  • Peatumine reguleerimata ülekäiguraja ees
  • Kehtestatud kiirusepiirangu ületamine
  • Teadmised peatumisteekonna pikkusest

III  JALAKÄIJATE KÄITUMINE TEEL

  • Jalgratturite ohtlikkus ülekäigurajal sõiduteed ületades
  • Hinnang jalakäijatele tee andmisel ülekäigurajal
  • Mitmes auto annab jalakäijale reguleerimata ülekäigurajal teed

IV   AUTOJUHTIDE JA JALAKÄIJATE KÄITUMIST TUTVUSTAVATE KAMPAANIATE VAJALIKKUS

2016
Teedeala
Co-financed project CB 241 “Advanced traffic management on the E67 transport corridor“ (SMART E67) under INTERREG Central Baltic Sea Region Programme 2014-2020

SMART E67 project aims to increase the efficiency and safety of passenger and cargo mobility in the Central Baltic region. The project will introduce elements of Intelligent Transport System (ITS) adding information and communication technology to E67 transport corridor – a key transport corridor in Estonia and Latvia (North-South direction) covering 202 km in Latvia and 192 km in Estonia.

The overall objective of this study is to evaluate the project “Smart E67” performance results, to measure the before situation and to investigate possible changes after implementation of new technological ITS measures, 8 in Latvia and 6 in Estonia (adaptive traffic management-roadside variable message signs (VMS), road weather information systems (RWIS), etc).

The list of performance results are: travel time savings, accidents cost savings from improved traffic safety and reduction of vehicle emissions due to the smoother traffic conditions.

The specific objectives of this study are:

  • to carry out an Ex-Ante and Ex-Post evaluation of the project Smart E67 actions;
  • to find the main impacts of its deliverables to traffic efficiency, road safety and vehicle emission;
  • to find suitable methodological approach to carry out abovementioned evaluations, based on existing data delivered by the Client or reachable from open data sources.

By providing to traffic participants on E67 Via Baltica route timely, efficient and accurate traffic information with ITS equipment installed under Smart E67 project, it is expected to gain the decrease of total travel time of passengers and cargos by 0,57% if compared to the current travel time in E67 Via Baltica route sections in Estonia and Latvia. The project will foster safety of passenger and cargo transport and diminish CO2 emissions due to timesavings of transport on road. Introduction of ITS on E67 is the most feasible option to improve the efficiency of passenger and cargo

2016
Teedeala
Muldkehades ja dreenkihtides kasutatavate mineraalmaterjalide veejuhtivus- ja tugevusomadused seotuna terastikulise koostisega

2013. aastal kiideti heaks Eesti Vabariigi Standardikeskuse tehnilise komitee EVS/TK-31 ”Teedeala” poolt rahvuslik katsestandard EVS 901-20:2013 mulde- ja dreenkihi ehituseks kasutatavate materjalide filtratsioonimooduli määramiseks standardse Proctorteimi (EVS-EN 13286-2) maksimaalsel tihedusel. Käesolev uuring algatati tulenevalt aja jooksul ilmnenud probleemide ja küsitavustega standardiseeritud meetodi sobilikkuse kohta dreenkihi materjalide hindamisel. Uuringu eesmärgiks oli selgitada EVS 901-20 katsestandardi alusel leitud materjalide mõõtetulemuste seoseid objektil ja laboris mõõdetavate suuruste osas, täpsemalt geotehniliste tugevusomaduste, külmakerkelisuse ja kapillaartõusu osas.

Käesolev lõpparuanne käsitleb uuringu teise ja kolmanda etapi tulemusi – tee-ehitusobjektidel nn in-situ meetodil filtratsioonimooduli määramise metoodika rakendatavus ja kandevõime mõõtmine eri seadmetega, filtratsioonimooduli seosed külmakerkelisuse ja kapillaartõusuga. Esimese vaheetapi aruandes koostati labori poolt etteantud katseandmetele tuginedes sõelkõverapiirid, millekohaselt oleks võimalik materjali terastikulise koostise põhjal tuletada materjali filtratsioonimoodul EVS 901-20 meetodiga määratuna.

Töö tegemise käigus ilmnes uusi lahendamist vajavaid küsimusi, mistõttu tehti täiendavaid lisakatseid, sh uurimaks erinevaid võimalusi, et kõrvaldada EVS 901-20:2013 puudusi, milleks on kruusade täislõimise katsetamine ning teaduskirjanduses leitavate empiiriliste terakoostist ja muid tegureid arvestavate valemite põhjal arvutatud filtratsioonimooduli suur erinevus võrreldes standardi EVS 901-20 alusel mõõdetava filtratsioonimooduliga.

2016
Liiklusohutus
Automaatse kiirusjärelevalve projekti rakendamiseks eelduste loomine

Automaatse kiirusjärelevalve projekti rakendamiseks eelduste loomine

SISUKORD
1.    Kiiruse ohjamise vajadus ja meetodid

  • Mõisted
  • Kiirus ja liiklusohutus
  • Teiste riikide kogemus
  • EL uuringud
  • Ülevaade Suurbritannia automaatse kiirusjärelevalve pilootprojektist (2000-2002)
  • Eesti liiklejate suhtumine automaatsesse kiirusjärelevalvesse
  • Tehnilised võimalused ja ettepanekud automaatse kiirusjärelvalve rakendamiseks Eestis
  • Automaatse kiirusjärelvalve asukoha valiku kriteeriumid.
  • Automaatse kiirusjärelvalve seadmed.

2. Seadusandlik baas ja -olukord

  • Kehtiva õiguse analüüs liiklusjärelevalve teostamiseks automaatse kiirusjärelevalve seadmetega
  • Teiste riikide praktika
  • Soovitused väärteomenetluse läbiviimiseks
  • Automaatse kiirusjärelevalve juriidilised ohud
  • Ettepanekud seadusemuudatusteks
2016
Liiklusohutus
Kiiruste automaatkontrolli arendusvariandid

Käesolev uurimistöö on teostatud Maanteeameti tellimusel. III etapi aruanne on ühtlasi ka kogu uurimistöö lõpparuanne.

Töö eesmärgiks oli käivitada kiiruste automaakontrolli pilootprojekti monitooring, mis sisaldab pilootprojekti tulemuste analüüsi ning saadud hinnangu alusel määrata kiiruste automaakontrolli edasised arendusvariandid.

I etapi uurimistöö sisu:

  • Kiiruste automaatkontrolli pilootprojekti läbiviimise- ja hindamise metoodika koostamine;
  • Katselõikude määratlemine ja kirjeldamine;
  • Kiiruste mõõtmine valitud teelõikudel.

II etapi sisu:

  • Üldine ülevaade kiiruskaamera kasutuse kohta;
  • Teelõikude kirjeldus, kus teostati kiiruste automaatkontrolli;
  • Kiiruste automaatkontrolli mõju sõidukite kiirustele antud teelõikudel;
  • Rikkumiste arv;
  • Majanduslik hinnang pilootprojektile;
  • Probleemid ja takistused.

III etapi sisu:

  • Millist tüüpi automaatset kiirusjärelevalvet rakendada edaspidi;
  • Tehnilised küsimused;
  • Korralduslikud küsimused;
  • Konkreetsed teelõigud, kus automaatset kiirusjärelevalvet rakendada.

Kiiruskaameraga seotud tehniliste probleemide tõttu ei olnud võimalik II etapi tähtajaks täita teatuid ülesandeid (statistika kiiruskaamera kasutuse kohta, mõju kiirustele, rikkumiste arv), seetõttu on need osad liidetud III etapi aruandesse.

Uurimistöö teostajad tänavad Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ametnikke meeldiva koostöö eest ning Sirje Lilleorgu Maanteeametist korrektse liiklusõnnetuste statistika eest. 

2016
Ühistranspordi ja infotelefoni kasutatavus

Ajavahemikul 26. september kuni 17. oktoober 2013 viis uuringufirma SAAR POLL OÜ läbi üleriigilise küsitluse, kus suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti 1204 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Intervjuud viidi läbi Saar Polli kogenud küsitlejate poolt ning need toimusid eesti ja vene keeles.

 

 

2016
Liiklusohutus
Liiklusaasta 2015

Teist aastat järjest esitavad Maanteeamet (edaspidi MA) ja Politsei-ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ühise kokkuvõtte lõppenud liiklusaasta kohta. Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada liiklusohutuse olukorda, liiklejate hoiakuid ja muutusi käitumises, ennetustegevust ning avastatud liiklussüütegusid.

"Liiklusaasta 2015" koosneb viiest põhiosast, millest esimene on kiire pilk möödunud aastale, liikluses positiivsetele ja negatiivsetele muutustele õnnetuste ja liiklusrikkumiste põhjal. Põhjalikuma ülevaate saamiseks tuleb lugejal lähemalt tutvuda nelja järgneva põhiosaga. Kõik andmed on esitatud erinevates vaadetes olenevalt fookusest: kas liiklejale (liiklusõnnetustes osalenud ja kannatada saanud inimene), taristule (liikluskeskkond, kus inimene liigub) või sõidukile (sõiduvahend, millega inimene liigub). Eraldi osana on toodud riskeerivat käitumist käsitlev peatükk, mis keskendub kiiruse ületamisele, turvavöö kasutamisele ja alkoholi mõju all sõiduki juhtimisele.

Kokkuvõtte koostamisse on panustanud Maria Pashkevich, Monika Heinrand, Erik Ernits, Alo Kirsimäe, Reigo Ude, Sirje Lilleorg, Raul Rom, Monika Kelle, Christina Vallimäe, Reesi Efert, Solveid Edasi, Kai Kuuspalu, Reimo Tarkiainen, Tanel Jairus, Villu Vane (MA) ja Helena Anijalg, Pille Luiga, Riho Tänak, Raul Savimaa (PPA).

Võrreldes 2014. aastaga oleme muutnud kokkuvõtte struktuuri teemapõhiseks, mis tähendab eelkõige seda, et püüdsime koondada kõik faktid ja andmed konkreetse teema alla. Otsime mahuka ja kohati keerulise info avaldamiseks võimalikult lihtsat ja lugejasõbralikku esitamise viisi, püüdes eelkõige keskenduda info koondamisele. Vähem on panustatud andmete omavahelisele seostamisele, selleni on plaanis jõuda edasise töö käigus. Koostajad ootavad lugejatelt ettepanekuid ja tagasisidet kokkuvõtte sisu, struktuuri ja muus osas, et saaksime seda edasiste tegevuste juures arvestada ning iga järgnev kokkuvõte oleks eelmisest parem.

Liiklusaasta 2015 ülevaate lahutamatu osa on Exceli vihik, milles on kõik tekstis viidatud tabelid ja lisaks neile muud olulised liiklusõnnetusi ja liiklusrikkumisi puudutavad andmed.

2016
Liiklusohutus
Sõidukiirus 2016

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja sõidukijuhtide sõidukiiruse teemalised hoiakud ja vastav käitumine liikluses ning võrrelda tulemusi varasematel aastatel (alates 2010) läbiviidud samalaadsete uuringute tulemustega.


Uuring viidi läbi perioodil 19.05-20.06.2016 telefoniintervjuudena (CATI meetodil).

2016
Keskkond
Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli analüüsida püsiloenduspunktidest saadavate andmete põhjal liiklussageduse ja –koosseisu andmeid aasta keskmisena ööpäeva lõikes ning tuua välja V85 kiirus. Analüüsis kasutati perioodi 01.01.-31.12.2015 andmeid.

2016
Liiklusohutus
Tähelepanematus kui turvarisk liikluses

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tähelepanu hajumist põhjustava käitumise tavapärasust liiklussituatsioonis ning võrrelda tulemusi 2015. aasta sügisel läbiviidud samalaadse uuringu tulemustega.

Uuring viidi läbi veebipaneeli küsitlusena perioodil 25. aprill – 04. mai 2016.
 

2016
Liiklusohutus
Laste liiklusohutus 04/2016

Uuringu teemad

  • Helkuri kandmine pimedal ajal
  • Turvaöö kinnitamine autoga sõites
  • Ohutust käitumisest rääkimine lasteaedades ja koolides
2016
Liiklusohutus
Turvavöö kinnitamine 04/2016

Uuringu teemad

I Turvavöö kinnitamine

  • Liiklemise viisid
  • Turvavöö kinnitamine
  • Turvavöö kinnitamise põhjused
  • Turvavöö mitte-kinnitamise põhjused
  • Teadlikkus turvavöö kinnitamise kohustuslikkusest
  • Laste sõidutamine autos

II Turvavööde ja turvavarustuse kontrollimine ja vastavate kampaaniate mõju

  • Turvavööde ja turvavarustuse kontrollimine
  • Kampaaniate mõju turvavööde kasutamisele 
2016
Liiklusohutus
Jalakäijahelkuri kasutamine 02/2016

Uuringu teemad:

I Helkuri kandmise vajalikkus

  • Peamine liikumise viis
  • Helkuri kandmise vajalikkus enda puhul
  • Helkuri kandmise vajalikkus laste puhul
  • Teadlikkus helkuri kandmise kohustuslikkusest
  • Helkuri kandmise kampaania vajalikkus

II Helkuri kandmine

  • Helkuri ja muude nähtavaks tegevate vahendite kasutamine
  • Helkuri tüüp
  • Helkuri soetamine ja ostukohad
  • Helkuri mittekandmise põhjused ja meetmed, mis paneks seda kandma
  • Põhjused, miks ei ole muretsenud siiani helkurit ja kavatsus see muretseda
2016
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse korraldamine koolides aastal 2015: kaardistav kordusuuring

Uuringu eesmärgiks oli hinnata liikluskasvatusalast tegevust põhiharidust pakkuvates õppeasutustes, kaardistada hetkeolukord ning saadud tulemusi võrrelda 2012. aastal läbi viidud uuringu „Liikluskasvatuse korraldus koolides 2012“ (edaspidi ’varasem uuring’) tulemustega. Selleks selgitati muuhulgas välja, kuidas laste liikluskasvatust põhikoolides ja gümnaasiumites läbi viiakse, milliseid õppematerjale kasutatakse, kes õpetamise protsessis osalevad, kuidas ja milliseid liiklusteemasid käsitletakse ning millist abi koolid liikluskasvatuse läbiviimisega seoses vajavad. Saadud tulemusi võrreldi varasema uuringu tulemustega.

Uuring põhines küsitlusel, mis viidi läbi Eesti põhiharidust pakkuvate õppeasutuste seas. Küsitlus oli veebipõhine ning küsitluse ankeet saadeti kõikidele koolidele, kus pakutakse põhiharidust ning mille veebiaadress oli leitav EHIS-e andmebaasist või internetist. Kokku moodustasid valimi 518 kooli, küsitlusele vastas 369 kooli (71,2%). Erinevalt 2012. aastal läbi viidud uuringust, ei olnud kordusuuring anonüümne. Igast koolist vastas üks inimene (direktor, õppedirektor või õppealajuhataja) ning vastata oli võimalik nii eesti kui ka vene keele. Küsitlus toimus ajavahemikul jaanuar – märts 2016. Vastamise tähtaega pikendati mitme nädala võrra, kuna tähtajaks laekunud vastajate osakaal ei olnud piisav. Tähtaegselt täitis ankeedi 286 kooli. Vastajatele, kes esialgseks tähtajaks ankeeti ei täitnud, saadeti meeldetuletus ning helistati üle.

Käesolev aruanne annab ülevaate koolides läbi viidud küsitluse tulemustest.

2016
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse korraldamine koolieelsetes lasteasutustes aastal 2015: kaardistav kordusuuring

Uuringu eesmärk oli hinnata koolieelsetes lasteasutustes liikluskasvatusalast tegevust, kaardistada hetkeolukord ning saadud tulemusi võrrelda 2012. aastal läbi viidud uuringu (edaspidi ’varasem uuring’) tulemustega. Selleks selgitati muuhulgas välja, kuidas laste liikluskasvatust lasteasutustes läbi viiakse, milliseid õppematerjale kasutatakse, kes õpetamise protsessis osalevad, kuidas ja milliseid liiklusteemasid käsitletakse ning millist abi lasteaiad liikluskasvatuse läbiviimisega seoses vajavad. Saadud tulemusi võrreldi varasema uuringu tulemustega. Iga alateema all analüüsiti vastuseid vastavalt vajadusele lasteaedade paiknemise, õppekeele jms Vastavad võrdlused on välja toodud vaid siis, kui võis täheldada märkimisväärseid erisusi.

Uuring põhines küsitlusel, mis viidi läbi Eesti koolieelsete lasteasutuste seas. Küsitlus oli veebipõhine ning küsitluse ankeet saadeti kõikidele lasteasutustele, mille veebiaadress oli leitav EHIS-e andmebaasist või internetist. Kokku saadeti ankeet 525-le lasteasutusele, millest täidetult laekus 400 (76%). Erinevalt 2012. aastal läbi viidud uuringust, ei olnud kordusuuring anonüümne. Igast lasteasutusest vastas üks inimene (direktor, õppedirektor või õppealajuhataja) ning vastata oli võimalik nii eesti kui ka vene keele. Küsitlus toimus ajavahemikul 10.11.2015-25.01.2016. Vastamise tähtaega pikendati mitmel korral, kuna tähtajaks laekunud vastajate osakaal ei olnud piisav. Tähtaegselt vastavas uuringule 125 koolieelset lasteasutust. Vastajatele, kes esialgseks tähtajaks ankeeti ei täitnud, saadeti e-posti teel meeldetuletus ning vajadusel helistati üle.

Käesolev aruanne annab ülevaate koolieelsetes lasteasutustes läbi viidud küsitluse tulemustest.

2016
Liiklusohutus
Erinevate teeületusvõimaluste rakendamise võimalikkuse uuring

Antud uurimus teostati kahe etapina: esiteks keskendusime olemasoleva kirjanduse (varasemad erialased uurimused) läbitöötamisele. Töö teises etapis töötasime välja metoodika sobiva ülekäigulahenduse valikuks.

Samas tuleb silmas pidada, et välja töötatud juhend on vaid üldine soovitus jalakäijate ülekäikude lahenduse koostamiseks nii reguleeritud kui reguleerimata asukohtades. Igal üksikjuhtumil peab planeerija ja liikluskorraldaja lähtuma ka isiklikust kogemusest, teadmistest ja arvamusest konkreetse otsuse langetamisel. 

2016
Autojuhtide riskiv liikluskäitumine: psühholoogilise sekkumise kaugmõju sõltuvalt sotsio-demograafilistest, bioloogilistest ja isiksuslikest teguritest

Käesolev projekt on jätkuks Maanteeameti ja Tartu Ülikooli vahelise lepingu järgi 2005-2008 toimud projektile „Autojuhtide riskiva liikluskäitumise vähendamise võimalused psühholoogilise sekkumisega“. Psühholoogilise sekkumise  otsest kaugmõju oli käesoleva projekti esimeses etapis võimalik hinnata vaid liiklusõnnetuste andmete alusel, mis saadi liikluskindlustusfondist (LKF). Käesolevas etapis on võimalus analüüsida psühholoogilise sekkumise kaugmõju liikluses toimepandud õigusrikkumiste järgi, mille kohta saadi andmed Politseiametilt.

2016
Liikluskäitumise monitooring 2010

Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2010) 2010.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks. Liikluskäitumise monitooringu projekti algatas Maanteeamet 2001. aastal ja see oli tollal esimeseks katseks saada usalduslik ja põhjendatud ülevaade liikluskäitumise aspektidest Eestis. 2001.a projekti käigus töötati välja monitooringu läbiviimise metoodika, viidi läbi pilootuuring ning esitati täiemahulise uuringu- küsitluse ja vaatlustetulemused. 2002. ja 2003. aastal viidi läbi täiemahuline, väga paljus eelnevale sarnanenud uuring. Edaspidi on läbi viidud vaatlusuuringutel põhinev liikluskäitumise monitooring. Ka käesolev uuring järgib võimalikult maksimaalsel määral varasemate uuringute metoodikat ja teostamise põhimõtteid, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks on anda usaldusväärne võrdlus eelmise aasta uuringuga, määramaks trende

2016
Teedeala
Erinevate sideainetega pinnatud katselõikude jälgimine koos tasuvusarvutusega

Pindamistöödeks on Eesti Vabariigis kasutatud põlevkivibituumenit, naftabituumenit ja bituumenemulsiooni. Põlevkivibituumenist on reeglina loobutud nii toote kvaliteediprobleemide kui ka keskkonnamõju tõttu.

Eesti klimaatilistes tingimustes (katete temperatuurid vahemikus +50°C kuni -30°C) on probleemsemaks kujunenud talveperiood, eriti üleminekuaeg, kus temperatuurid vahelduvad kiiresti +5°C..-5°C vahemikus. Sellistel temperatuuridel on osutunud meil kasutatava sideaine ja kivimaterjali nake kõige nõrgemaks, kuid kahtlemata kiirendavad katendite lagunemist ka naastrehvid.

Et tagada ka tulevikus kvaliteetsed pindamistööd, vähendada ebaõnnestumise riske ning anda pindamistöödele pikem eluiga, tuleb muuta bituumensideained tugevamaks ja elastsemaks just madalamatel temperatuuridel ning ühtlasi suurendada pehmenemistäppi, muutes pinnatud katted suvekuumusele vastupidavamaks.

Polümeersete sideainetega on pindamistöödel seni tehtud üksikuid proovilõike. Nende eeliseid ega ka puudusi pole täpsemalt selgitatud. Viimasel aastakümnel levinud uue põlvkonna SBS-lisandiga bituumenid on Eestis praktiliselt katsetamata. Seega on vajalikud võrdluskatsed. 

2016
Teedeala
Ristmikel nihkekindlate katendite väljatöötamine

Teadus- ja arendustöö eesmärgiks on välja töötada teaduslikele analüüsitulemustele tuginedes tehniliselt-majanduslikult tasuvamad lahendused ristmike staatikaaladel esinevate probleemide oluliseks leevendamiseks. Ristmikel, kus on teeandmise- või peatumise kohustus, esineb staatiline koormus. '

Suveperioodi soojade ilmadega on asfaltkate pehme ning raskeliiklus põhjustab ristmike piirkonnas sügavate roobaste tekke. Suuremates linnades on see probleem aktuaalne juba aastaid, maanteedel on probleemid süvenenud viimase viie aastaga. Tegemist on komplitseeritud olukorraga, kus põhjused ei ole alati ühesed. Roobaste teke on katendi valmimise järel kiire ja järeltihenemise tulemusena roopa areng aeglustub. Raskematel juhtudel ületatakse lubatud roopasügavus esimese paari aastaga, tihti juba garantiiajal.

Nihkekindlama konstruktsiooni ehitamine võimaldab tagada nõutud sõidutingimused normaalse perioodi jooksul ja vähendada vajadust ristmikuala tihedaks remondiks.

Teadus- ja arendustöö tellijaks on Maanteeamet ning see on teostatud koostööprojektina ERC Konsultatsiooni OÜ ja Toner-Projekt OÜ poolt.  

2016
Teedeala
A/b ülekatte alla paigaldatavate asfaldivõrkude mõju hindamine olemasolevas kattes esinevate pragude vähendamisele

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (põhimaantee nr 2) km 46,5…51,0 oli 2009.a. teeregistri andmetel palju erinevaid defekte ning 2009/2010a. külm talv tõi märgatavalt juurde külmakergetele viitavaid vuugipragusid ning laiu pikipragusid. Maanteeamet tellis 2010.a. juunis antud lõigule ülekatte. Remondilõik paikneb Harju maakonnas, Kose ja Kõue valdades, algab km 46,513 ja lõpeb km 50,970. Kogu remondilõigu kogupikkus on 4457m. 

Teadaolevalt „peegelduvad“ suuremad praod ülekatte pinnale juba mõne aastaga. Seetõttu telliti ülekattele (AC surf 3,5cm ja tasanduskiht ca 3cm) lisaks kõige suuremate defektidega lõigule km 49,600-50,050 (3x150m) 3 erineva asfaldivõrgu paigaldus eesmärgiga uurida erinevate asfaldivõrkude  toimivust ja leida neist analoogsete olukordade jaoks kõige efektiivsem ning teha järeldused ja anda soovitusi asfaldivõrkude edaspidiseks kasutamiseks. Asfaldivõrkude lõikudel lisati vahetult asfaldivõrgu peale ka täiendav ülekatte kiht.

 

2016
Liiklusohutus
2011. a. liiklusseaduses jõustunud uute või muutunud liiklusreeglite mõju analüüs

Käesolev analüüs on Rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakendusplaanis 2003-2015 ette nähtud tegevus.

Selle raames hinnatakse Liiklusseaduses 01.07.2011 kehtima hakanud, uute või muutunud, liiklusohutust hinnanguliselt enim mõjutavate liiklusreeglite tundmist  ning nende mõju liiklejate käitumisele läbi viidud küsitlusuuringute ning liiklusõnnetuste statistika põhjal.

Valikus on 16 liiklusreeglit, mille tundmine või mittetundmine võib hinnanguliselt olulisel määral mõjutada liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, ning liiklusturvavarustuse kasutamisest või mittekasutamisest lähtuvalt ka liiklusõnnetuse tagajärgede raskust saadud vigastuste osas.

2016
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit 2015

Maanteeamet on iga-aastaselt hinnanud autopargi läbisõidu mahtu. Andmeid on varasematel aastatel analüüsitud väljaspool Maanteeametit. Aastast 2014 on analüüs ning vajalik metoodika välja töötamine toimunud Maanteeametis.
Alusena kasutati liiklusloenduse ja liiklusregistri andmeid. Analüüsis kasutatakse nii püsiloenduspunktides kui perioodilistes loenduspunktides kogutud andmeid. Loendustulemustest on võimalik eristada sõiduautod-pakiautod (SAPA), veoautod-autobussid (VAAB) ja autorongid (AR). Loenduspunktidest saadud andmete põhjal leiti aastane läbisõit riigi teedel ning sõidukiliikide jagunemine teedel.
Kohalike teede puhul on andmete analüüs keerulisem, sest süsteemseid loendusi kohalikel teedel ei tehta, mistõttu nende arvestus on hinnanguline. 2015. aasta läbisõit kohalikel teedel tuletati lähtudes eelnevate aastate läbisõitude jagunemisest kohalikel teedel. Sarnaselt leiti ka läbisõit linnatänavatel. Tulemuse kontrollimiseks võrreldi saadud tulemusi tehnonõuete vastavuse kontrolli käigus fikseeritud hodomeetrinäitude alusel leitud läbisõiduga. Lähtuti viimase viie aasta tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus fikseeritud andmetest.

2015
Teedeala
Hüdroisoleerivate betoonide ja betoon-pinna hüdrofoobsete pinnakaitsevahendite teaduslik uuring

Töö eesmärk: Eestis kasutatud hüdroisoleerimise ja pinnakaitsevahendite materjalide vastupidavuse teadusanalüüsi eesmärk on välja selgitada viimasel ajal kasutatud erinevate silla hüdroisolatsiooni ja materjalide ja pinnakaitsevahendite sobivust ning tuua välja nende kasutamisettepanekud. Katsetada ja võrrelda hüdrofoobseid vettpidavaid ja nii öelda tavalisi betoone. Tulemused on vajalikud nii tellijatele (Maanteeamet, kohalikud omavalitsused jt), projekteerijatele, ehitajatele kui ka järelevalve teostajatele.

2015
Teedeala
Vana Särevere silla koormuskatsetused ja teaduslikud analüüsid

Katsetööde eesmärk: Pärnu–Rakvere–Sõmeru mnt. asuva Särevere silla katsekoormamisel oli kaks eesmärki:
1) uurida kas ligi 50 aastaste lihttala sildade korral, rakendades projektseid koormusmudeleid (reaalse sillaplaadi koormamise teel), tekib koormuse all projektsest suuremat läbivajumist ning ilmneb projektsest suuremat kandevõimekadu silla vananedes. Selle töö tegemiseks koormatakse Särevere silla Türi poolset kaldaava;
2) määrata Särevere silla keskmise ava purustav koormus. Purustava koormuse määramiseks koormatakse silda HK-80 koormusmudeli skeemi kohaselt.

2015
Ühistransport
Ühistranspordi kasutajate uuring

Liiklemisvahendid

  • Maakonna bussiliinide kasutamine
  • Erinevate ühistranspordi liikide ja sõiduauto kasutamise sagedus
  • Tööl või koolis käimise peamine vahend ja ajakulu

Maakonna bussiliinid

  • Peatuse kaugus elukohast või alguspunktist, kust maakonna bussiliinile suundutakse
  • Ümberistumisvõimaluste tingimuste olulisus ja eeldatav ajavõit
  • Sõiduinfo otsimine
  • Eelistatud makseviisid sõidu eest tasumisel
  • Rahulolu ja olulised tegurid

Kommentaarid ja ettepanekud ühistranspordi korralduse osas           

2015 - 2017
Keskkond
Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele

Käesolev töö on uuringu „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele“ II etapi aruanne. Uuringu tellija on Maanteeamet.

Maanteede ehitamisel on ehitusmaterjalidena kasutusel liiv, kruus, lubjakivikillustik ning mõningal määral ka aherainekillustik, mida kaevandatakse ja toodetakse Eestis. Tardkivikillustikku tuuakse teedeehituse tarbeks sisse. Viimastel aastatel on maavara kaevandamise õiguse tasu pidevalt kasvanud ning see avaldab järjest enam mõju ka teedeehituse ja –remondiga seotud tööde maksumustele.

Uuringu peamiseks eesmärgiks on prognoosida ehitusmaavara kaevandamise õiguse tasust tulenevat üldist hinnatõusu teedeehituses ja anda väljundina riiklik ehitusmaavara indeks Statistikaametilt, mida saab tulevikus kasutada nii Maanteeameti hankelepingutes, kui tegevuste planeerimisel. Lisaks tuleb korrigeerida teetööde ühikhindu ja esitada metoodika, kuidas võrrelda erinevate tööde kallinemist (sh ka ehitusmaavara kallinemist) ning sellest tulenevat hinnatõusu.

Uuringu koostamisel on osalenud erinevad konsultandid ja eksperdid ning töö teostamisel on intervjueeritud ja erinevaid lähteandmeid küsitud erinevatelt riigiametitelt ja –asutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ning suurematelt teedeehituse- ja taristuettevõtetelt. Tulenevalt kogutud informatsiooni tundlikkusest ja osalisest konfidentsiaalsusest (näiteks teetööde ühikhinnad) ei saa uurimistöö koostamiseks vajalike lähteandmete esitajaid eraldi esile tuua. Küll aga soovivad uurimistöö koostajad tänada kõiki osapooli, kes oma panusega aitasid uurimistöö koostamisele kaasa ning esitasid vajalikke andmeid ja jagasid väärtuslikku informatsiooni. 

2015
Keskkond
Maardu järve ja Maardu liiklussõlme vahelise ala veekaitse meetmete väljaselgitamine

Käesoleva töö eesmärgiks on Maardu järve ja Maardu liiklussõlme vahelise ala veekaitse meetmete väljaselgitamine.


Peale tee-ehituse lõppemist on täheldatud piimja ja ebameeldiva lõhnaga vee imbumist Looväljatee äärsesse kraavi ning selle voolu Kroodi settebasseini. Eelnevate uuringute põhjal on täheldatud mitmekordselt suuremat hägusust, BHT7 ja tugevamat lõhna kraavivoolu alguspunktides võrreldes lõpupunktidega õli-liivapüüduri juures. Samuti on voolu alguspunktidega võrreldes lõpupunktides olnud suurem ammooniumi, hapniku ja heljuvaine sisaldus. Ühtegi Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“ sätestatud piirväärtust analüüsitud ühendite osas ületatud ei ole.

2015
Keskkond
Maanteeameti poolt rajatud Tallinna ringtee äärsete settebasseinide seire ja projektile vastavuse kontroll

Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti poolt tellitud (riigihanke viitenumber 159300) „Maanteeameti poolt rajatud Tallinna ringtee äärsete settebasseinide seire ja tee-ehituse projektile vastavuse kontroll“ raames.

Töö tehti AS Kobras juhtimisel, kes kontrollis settebasseinidesse suubuva sademevee kogumise süsteemi (torustik, kraavid) projektile vastavust, võimalikke ehitusaegseid vigu, settebasseinide tööd ja andis settebasseinide ning rajatud sademeesüsteemi elementide asjakohasuse hinnangu.

Seire viis läbi AS Maves, kes koostas ka aruande seire osa. Seire eesmärgiks oli reostuse võimaliku esinemise tuvastamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a. määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1 (RT I, 04.12.2012,1) sätestatule.

Kitsamaks ülesandeks oli ühel korral kevadise suurvee ajal määrata Loo-Maardu objekti Pirita jõe äärse ning Tallinna ringtee Kurna liiklussõlme, Kurna-Luige ja Luige liiklussõlme settebasseinide väljuvast veest naftasaaduste, hõljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning kloriidide sisaldus. Samade settebasseinide settest määrati tööde perioodil samuti naftasaaduste ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning kloriidide sisaldus.

Kõik võetud sette- ja veeproovid analüüsiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laborites. Sette ja sademeveeproovid võeti järgides keskkonnaministri määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ nõudeid. Sademevee- ja setteproovid võeti AS Maves töötaja Mati Salu poolt.

Käesoleva uuringuaruande koostasid AS Maves spetsialist Mati Salu ja AS Kobras spetsialist Erki Kõnd.  

2015
Liiklusohutus
Käitumine teel

I Autojuhtide käitumine teel

II Jalakäijate käitumine teel

III Autojuhtide ja jalakäijate käitumist tutvustavate kampaaniate vajalikkus

2015
Liiklusohutus
Jalgrattaga liiklemise ohutus elanikkonnas

Üldine suhtumine jalgrattaga liiklemisse
Jalgrattaga liiklemise ohutus täiskasvanute seas
Jalgrattaga liiklemise ohutus laste seas

2015
Liiklusohutus
Sõidukiirus 10/2015

Maanteeameti tellimisel viidi 2015. aasta septembe-oktoober läbi sõidukiiruse teemaline küsitlusuuring, mille eesmärgiks on teada saada sõidukijuhtide suhtumist ja hoiakuid sõidukiiruse ületamise ja liikluskäitumise kohta. Käesolevas aruandes on toodud küsitlusuuringu peamised tulemused.

Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS. 

2015

Lehed