Uuringud

Valdkond Kirjeldus Aasta Failid
Liikluskorraldus
E67 Via Baltica Estonian-Latvian cross-border Traffic Management Plan
In the scope of the SMART E67 project there was the intention to develop a traffic management plan (TMP) for the cross-border section of the Via Baltica road between Estonia and Latvia. There are two main operators that manage the traffic on state roads in normal road conditions: the Estonian Road Administration in Estonia and Latvian State Roads in Latvia. Strengthening cooperation and coordination of work, especially in border areas, is a serious interest of both parties.
 
This work is based on the EasyWay deployment guideline “Traffic Management Services. TRAFFIC MANAGEMENT PLAN FOR CORRIDORS AND NETWORKS.” The vision of the European Core Service “Traffic Management Plan for Corridors and Networks” is the effective delivery of traffic control, route guidance and information measures to the road user in a consistent manner, thus increasing the performance of transport infrastructure by adding the potential of cross-border, network or multi-stakeholder co-operation, when needed.1 Traffic management services have been provided by national road authorities in Estonia since 1997 and in Latvia since 2004, but harmonized cooperation on the border has only recently been planned. This is the first endeavour to agree on certain activities and coordinate these activities through a common TMP.
 
Harmonization of variable-message sign (VMS) management principles is another target of the initiative. One hundred and sixteen ITS units have recently been introduced along the Via Baltica road, including new road weather stations and weather-controlled VMSs. The initial working principles for sign management were developed in both countries separately under the SMART E67 project and one year of practical operations has already taken place, so the next logical step was to use the experience gained so far and harmonize the working principles of the VMSs to give road users transparent information about the conditions and potential risks.
2019
Teedeala
Põikiebatasasuste arengu analüüs valitud 2012, 2017 ja 2018 aasta katete põhjal
Käesolev töö sisaldab teekatete põikiebatasasuste arengu analüüsi valitud 2012, 2017 ja 2018 aasta katete põhjal. Töö on koostatud Maanteeameti tellimusel AS Teede Tehnokeskuse poolt.
2019
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse korraldamine koolides aastal 2019: kaardistav kordusuuring

Uuringu eesmärgiks oli hinnata liikluskasvatusalast tegevust põhiharidust pakkuvates õppeasutustes, kaardistada hetkeolukord ning saadud tulemusi võrrelda 2012. ja 2015.aastal läbi viidud uuringute tulemustega. Selleks selgitati muuhulgas välja, kuidas laste liikluskasvatust põhikoolides ja gümnaasiumites läbi viiakse, milliseid õppematerjale kasutatakse, kes õpetamise protsessis osalevad, kuidas ja milliseid liiklusteemasid käsitletakse ning millist abi koolid liikluskasvatuse läbiviimisega seoses vajavad. Saadud tulemusi võrreldi varasema uuringu tulemustega.

Uuring põhines küsitlusel, mis viidi läbi Eesti põhiharidust pakkuvate õppeasutuste seas. Küsitlus oli veebipõhine ning küsitluse ankeet saadeti kõikidele koolidele, kus pakutakse põhiharidust ning mille veebiaadress oli leitav EHIS-e andmebaasist või internetist. Kokku moodustasid valimi 538 kooli, küsitlusele vastas 335 kooli (62%). Igast koolist vastas üks inimene (direktor, õppedirektor või õppealajuhataja) ning vastata oli võimalik nii eesti kui ka vene keele. Küsitlus toimus ajavahemikul 04.02.2019-29.03.2019. Käesolev aruanne annab ülevaate koolides läbi viidud küsitluse tulemustest.

2019
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse korraldamine lasteaedades aastal 2018: kaardistav kordusuuring

Uuringu eesmärk oli hinnata koolieelsetes lasteasutustes liikluskasvatusalast tegevust, kaardistada hetkeolukord ning saadud tulemusi võrrelda 2012. ja 2015. aastal läbi viidud uuringu tulemustega. Selleks selgitati muuhulgas välja, kuidas laste liikluskasvatust lasteasutustes läbi viiakse, milliseid õppematerjale kasutatakse, kes õpetamise protsessis osalevad, kuidas ja milliseid liiklusteemasid käsitletakse ning millist abi lasteaiad liikluskasvatuse läbiviimisega seoses vajavad. Saadud tulemusi võrreldi varasemate uuringu tulemustega. Iga alateema all analüüsiti vastuseid vastavalt vajadusele lasteaedade paiknemise, õppekeele jms osas. Vastavad võrdlused on välja toodud vaid siis, kui võis täheldada märkimisväärseid erisusi.

Uuring põhines küsitlusel, mis viidi läbi Eesti koolieelsete lasteasutuste seas. Küsitlus oli veebipõhine ning küsitluse ankeet saadeti kõikidele lasteasutustele, mille veebiaadress oli leitav EHIS-e andmebaasist või internetist. Kokku saadeti ankeet 629-le lasteasutusele, millest täidetult laekus 404 (64%). Igast lasteasutusest vastas üks inimene (direktor, õppedirektor või õppealajuhataja) ning vastata oli võimalik nii eesti kui ka vene keele. Küsitlus toimus ajavahemikul 21.09.2018-02.11.2018.

Käesolev aruanne annab ülevaate koolieelsetes lasteasutustes läbi viidud küsitluse tulemustest.

2019
Liiklusohutus
Sõiduki turvavarustus 04/09

Teemad

 

  • SIHTGRUPID (küsimused T1, T2)
  • TURVAVÖÖ KINNITAMINE SÕIDUKIS
    Turvavöö kinnitamine erinevates sihtgruppides (küsimused 1, 6, 9, 12, 15)
    Kaasreisijate turvavöö kinnitamise kontrollimine sõidukijuhi poolt (küsimus 3)
    Teadlikkus bussis turvavöö kinnitamise kohustuslikkusest (küsimus 23)
    Bussijuhi turvavöö kinnitamise meelde tuletamine (küsimus 13)
  • PEATOE REGULEERIMINE SÕIDUKIS
    Teadlikkus sõiduki peatoe õigest asendist (küsimus 21)
    Kaasreisijate peatoe reguleerimise kontrollimine sõidukijuhi poolt (küsimus 5)
    Peatoe reguleerimine (küsimused 4, 8, 11 ja 22)
  • ALLA 15-AASTASTE LASTE SÕIDUTAMINE
    Teadlikkus laste sõidutamisest süles sõiduki tagaistmel (küsimus 24)
    Laste sõidutamise istekoht sõidukis ja turvapadja välja lülitamine (küsimused 16, 17 ja 18)
    Lapse ohutu sõidutamise kampaania märgatavus (küsimus 25)
  • MOTOALASEL KOOLITUSEL OSALEMINE (küsimus 19)
  • KOKKUPUUDE POLITSEIGA
    Politsei piisavus (küsimus 29)
    Joobes sõidukijuhtimise kontrollimine politsei poolt (küsimus 30)
  • TEADLIKKUS LIIKLUSREEGLITEST
    Jalgratturile, robotliikurile tee andmine, lähitulede põlemine (küsimused 26, 27 ja 28)
2019
Teedeala
Madala liiklussagedusega teedele katendi projekteerimise juhendi loomine lähtuvalt tee tegelikust olukorrast III osa. Metoodika täiendamine ja testimine teeobjektidel. Lõpparuanne.

Esimese  etapina  valmis  aastal  2016  teadustöö  „Madala  liiklussagedusega  teedele  katendi projekteerimise  juhendi  loomine  lähtuvalt  tee kandevõimest  (tee  tegelikust  olukorrast)“ tulemusel  juhendmaterjali  kavand  „Kruusateed.  Seisukorra  uurimine  enne  remont-  ja rekonstrueerimistöid“.  Juhendi  kavand    kirjeldab,  mis  meetodeid  ja  vahendeid  kasutada saamaks   uuritavatest   teedest   vajalikku   infot võimaldamaks   nendele   projekteerida majanduslikult optimaalseima katendi, arvestades nii ehitus- kui ekspluatatsioonikulusid.

Teise  etapina testiti  koostatud  juhendit  aastal  2017  reaalsete  teeobjektide  peal  koostades teetööde tehnilised kirjeldused ja kalkuleerides välja nii mahud kui eelarved. Lisaks võimaldas see juhendit korrigeerida leides üles kitsaskohad. Kokkuvõtteks koostati „Kruusateede remondi projekteerimise juhis“.

Testobjektide analüüsimisel aastal 2017 leiti, et metoodika rakendamisega kaasneb märgatav kvaliteedi  tõus  projekteerimise  protsessis,  langevad  eeldatavad  ehituskulud  (kuni  20%)  ning koostatavad  lahendused  vastavad  täpsemini  teede  tegelikele  olukordadele,  mis  võimaldab pikendada ehituse eluiga.

Teise  etapi  töödega  leiti  valdkondi,  mis  vajavad  täiendavat  edasiarendust  ja  seeläbi  juhendi uuendamist (nt reaalsete pinnaseparameetrite kontroll laboris võrrelduna üldistatud arvutuslike keskmistega, tehnoloogilise kihi katsetus laboris, vee eemale juhtimiseks kruusalustest, muldest jms). Lisaks leiti, et katseobjektide (teede) valimit on vaja suurendada, et esimesed teeobjektid saaks  valmis  ehitatud  võimalikult  kiiresti  säästmaks  seeläbi  nii  ehitus-  kui  hilisematelt hoolduskuludelt.  Aastal  2017  vaadeldud  demoobjektid  on  plaanis  valmis  ehitada  aastatel 2019...2021, kuid majanduslikult oluliselt otstarbekam oleks ühiskonnale, kui esimesed, uue ning  oluliselt  täiustatud  metoodikaga,  objektid  ehitataks  valmis  juba  aastal  2018  ning järgnevate aastate objektide remondiplaanid oleks samuti koostatud arvestades käsitletavat uut metoodikat. Nii saadakse kiiresti vajalikku tagasisidet ehitatavatelt objektidelt.

Kruusateede  peamiseks  liiklejat  häirivaks  teguriks  peale  tolmamise  on  ebatasasus  (augud, „trepp“,  roopad),  mida  saab  hooldetööde  käigus  korrigeerida.  Täna  toimub  hooldetööde vajaduse otsustamine visuaalse vaatluse põhjal. Objektiivsema hinnangu saamiseks oleks vaja ebatasasust mõõta, mida täiendava ülesandena käesolevas projektis tehakse.

Teadustöö III etapi peamiseks eesmärgiks on täiendada juhendit valdkondadega, mis kerkisid üles 2017. a töös, kuid mida ei olnud võimalik siis lahendada.

Väga  tihti  leidub  kruusateede  katendites  orgaanilist  ainet  sisaldav  kiht  (muld),  millega katendiarvutuses ei ole võimalik otseselt arvestada (kuna seda ei tohiks arvutusreeglite järgi üldse olemas olla). Vajalik on uurida nende omadusi ja leida viise, kas ja kuidas saaks lisada nt mulda  rekonstrueerimisobjektide  katendiarvutusse  (keskmised  E,  φ  ja  c  väärtused)  ning  ka savikate materjalide tegelikke tugevusparameetreid (ning võrrelda arvutuslike keskmistega).

Suurem osa kruusateede katendeid ei vasta teede projekteerimisnormide katendi mõistele ega Elastsete  teekatendite  projekteerimise  juhendis  toodud  teekatendi  nõuetele  koosnedes  suure peenosisesisaldusega  niiskustundlikust  materjalist,  mis  peaks  kuuluma  ainult  kulumis-,  kuid mitte aluskihti (täiendavalt on tihti selle all ka eelmises punktis mainitud mullakiht). Seetõttu ei saa katendi toimivust katendiarvutuslikult ka korrektselt kontrollida. Vajalik on uurida taolise materjali  omadusi  eri  (niiskus)tingimustes  (keskmised  E,  φ  ja  c  väärtused),  mis  võimaldaks leida kõige optimaalsemaid katendilahendusi taolistele teedele. 


Vajalikud andmed ja materjalid kogutakse katseobjektidelt, mille puhul koostatakse ka teetööde tehnilised  kirjeldused  ja näidiseelarved.  Teede  valim  on,  võrreldes  2017  aastaga,  laiem,  mis võimaldab  kokkuvõtteks  saada  suuremat  majanduslikku  efekti  kruusateede  remontimisel. Ühtlasi saab teadus-ja arendustööde näidisobjekte kasutada tavapärasel viisil ning eelduslikult peavad katseobjektid paremini vastu, kui nö klassikalise vana metoodikaga projekteerides, kus kasutatakse mittepidevat alusandmete hulka. Seega on mõistlik võtta teadustöö lõpparuandeks suurem kasteobjektide valik, mis kiirendab ning suurendab tunduvalt saadavate vaatlusandmete objektiivust.

Andmaks  objektiivsemat  hinnangut  kruusateede  sõidetavusele,  katsetatakse  tasasuse  (IRI) mõõtmist  ja  selle  alusel  vajalike  kriteeriumite  väljatöötamist,  mille  alusel  otsustada,  kas  tee vajab  hööveldamist.  Lisaks  tasasuse  mõõtmisele  katsetatakse  samaaegselt  ka  tee  põikkalde mõõtmist, mis on vajalik pinnavete efektiivseks äravooluks.

Täiendavalt tuli käesolevas aruandes käsitleda ka võimalikku EVS-EN 16907 rahvusliku lisa sisaldust  (nt  põlevkiviaheraine,  geopolümeer  vms)  ja  lisatöödena  tutvuda  geopolümeeri  kui materjaliga  ning  käsitleda  selle  kasutusvõimalusi  teedeehituses  (näiteks  tehnoloogiline  kiht, stabiliseerimise sideaine jms).

2019
Teedeala
Boonussüsteemi analüüs 2018 riigiteede pilootprojektidel

Termograafia kasutamine asfaltkatte paigaldustemperatuuride ühtluse hindamiseks on olnud aastaid laialdaselt kasutuses Rootsis. Töövõtjat motiveeriva boonussüsteemi osana on termograafilisi andmeid viimastel aastatel lisaks Rootsile pilootobjektide raames kogutud ka Soomes. Eestis on varasemalt Asfaldiliidu ja Maanteeameti tellimusel viidud läbi uuringuid selgitamaks välja termograafia kasutusvõimalusi asfaldi paigalduskvaliteedi tõstmiseks, kuid termograafiat ei ole siiani kasutatud boonussüsteemi komponendina.

Maanteeameti tellimusel salvestati 2018. aastal kolmel erineval asfalteerimistööde objektil paigaldatava katte temperatuuriandmed spetsiaalsete termograafiliste seadmetega, mille tulemusena koguti ülevaatlik info katte paigaldustemperatuuride ühtluse hindamiseks. Mõõtmisandmed analüüsiti lähtuvalt Eesti Asfaldiliit MTÜ poolt välja pakutud arvutusmetoodikale, mis seab ühtsed reeglid katte paigaldustemperatuuri mõõtmiste teostamiseks. Lisaks teostati analüüsitud tulemuste alusel lepingus toodud valemitel baseeruvad arvutused boonuse väljamaksmiseks. Nimetatud regulatsioon on koostatud piloteerimiseks 2018. aastal ning käesoleva uurimistöö üks eesmärkidest on hinnata selle asjakohasust ja teha ettepanekuid metoodika täpsustamiseks ja katseliseks rakendamiseks 2019 aastal.

Töö üheks eesmärgiks on hinnata erinevate, asfaltkatte temperatuuriühtluse mõõtmiseks konstrueeritud termograafiliste seadmete kasutatavust boonussüsteemis. Uuring näitas, et kõik sellised seadmed annavad kasulikku tagasisidet asfaldi kvaliteedi hindamisel kuid erinevad seadmed annavad mõnevõrra erinevaid tulemusi, mis mõjutavad muuhulgas väljamakstavate boonuste suurust. Suurimad erinevuste põhjustajad on üldjuhul mõõtmiste parameetrid: üksiku mõõtetulemusega hinnatav pindala, asukoha määramise täpsus, mõõtmiste kaugus laoturi tagaservast. Hindamaks piloteerimiseks välja töötatud metoodika asjakohasust, teostati ühel pilootobjektil (riigimaantee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme) paralleelsed termograafilised välitööd kahe erineva teekatte paigaldustemperatuuride mõõtmiseks ette nähtud termograafilise seadmega – RoadScan (Vögele, Saksa) ja TGS (Teede Tehnokeskus, Eesti).

Käesolevas töös uuriti nimetatud seadmete erinevusi tööpõhimõtetes ning erinevuste mõju analüüsitud lõpptulemusele. Ühtlasi on kirjanduse põhjal uuritud teisi analoogilisi seadmeid ning uuritud nende tehnilist sobivust kasutamiseks boonussüsteemi komponendina.

Pilootobjektide valikukriteeriumiks oli võimalikult erinevate paigaldustingimuste ja kasutatavate meetmete käsitlemine. Pilootobjektidel valitsesid väga erinevad ilmastikuolud ning rakendati väga erinevaid meetmeid segu temperatuuri ühtluse tagamiseks – segu veokaugus, asfaldisegu söötja ja termokastide kasutamine. Selline lähenemine andis võimaluse hinnata termograafiliste andmete kogumise tähtsust ja täpsust erinevatest lähteülesannetest sõltuvalt ning pakkuda välja soovitused nii mõõtmiste kui boonuste arvutuse metoodika täpsustamiseks.

2019
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit 2018

Maanteeamet hindab iga-aastaselt läbisõitude mahtu. Aastast 2014 on analüüsi ning vajaliku metoodika välja töötamine toimunud Maanteeametis.

Analüüsi aluseks on võetud liiklusloenduse ja liiklusregistri andmestikud. Liiklusloenduse andmed kujutavad endast nii püsiloenduspunktides, kui perioodilistes loenduspunktides kogutud infot. Loendustulemustest on võimalik eristada sõiduautod-pakiautod (SAPA), veoautod-autobussid (VAAB) ja autorongid (AR). Loenduspunktidest saadud andmete põhjal leiti aastane läbisõit riigi teedel ning sõidukiliikide jagunemine teedel.

Kohalike teede puhul on andmete analüüs keerulisem. Süsteemseid ning üldistusteks vajalikus ulatuses loendusi kohalikel teedel ei tehta, mistõttu nende arvestus on hinnanguline ning lähtub enne 2014 aastat tehtud uuringutes toodud proportsioonidest. 2018 aasta läbisõit kohalikel teedel tuletati lähtudes eelnevate loendusperioodide läbisõitude jagunemisest kohalikel teedel. Sarnaselt leiti ka läbisõit linnatänavatel. Sellise metoodika kasutamine võib tulemusi pikas perspektiivis märgatavalt mõjutada.

Tulemuse kontrollimiseks võrreldi saadud loenduse tulemust tehnonõuete vastavuse kontrolli käigus fikseeritud hodomeetrinäitude alusel leitud läbisõiduga. Lähtuti viimase kuue aasta tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus fikseeritud andmetest.

2019
Liikluskorraldus
Riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve mõju liiklusõnnetustele

Statsionaarne automaatne liiklusjärelevalve süsteem on mõõtekabiini paigaldatud tehnoloogiliste seadmete kogum, mis koosneb järelevalvekaamerast või -kaameratest, sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõtevahendist, dokumenteerimisseadmest ja muudest vajalikest lisaseadmetest, mis on ette nähtud liiklusalase õigusrikkumise fikseerimiseks ning mille salvestist on õigus kasutada mootorsõiduki ja selle juhi, mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks.

Käesolevas töös käsitletakse riigiteedel rakendatud statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve süsteemi mõju inimkannatanuga liiklusõnnetustele. Statsionaarne automaatne kiirusjärelevalve on kehtestatud kiirusrežiimi järgimise kontrolli meetod, kus sõidukiiruste mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalseid tehnilisi seadmeid e kiiruskaameraid. Kiiruskaamera on sõidukite kiiruse mõõtmiseks ja lubatud sõidukiiruse ületajate automaatseks fikseerimiseks mõeldud süsteem, mis koosneb kiiruskaamera mõõtepunktist ning mõõtepunkti paigaldatud kiirusmõõtesüsteemist. Lihtsustamaks kokkuvõtte lugemist ja arusaamist, kasutatakse edaspidi „statsionaarse automaatse kiirusjärelevalve süsteemi“ asemel mõistet „kiiruskaamera“, millega seotakse üheks tervikuks mõõtepunkt ja sellesse paigaldatud kiirusmõõtesüsteem.

Töö eesmärgiks on uurida, kuidas mõjutas kiiruskaamerate rakendamine riigiteedel toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetusi. Tööd puudutavates küsimustes võib pöörduda Maanteeameti liiklusohutuse osakonna poole mntloo@mnt.ee või uuringu kokkuvõtte autori liiklusohutuse osakonna peaspetsialisti Maria Pashkevichi Maria.Pashkevich@mnt.ee poole.

Analüüsi valmimisse on panustanud Suurbritaania analüüsiettevõtte Agilysis2 esindajad Richard Owen ja George Ursachi ning Newcastle ülikooli esindajad PhD Lee Fawcett ja PhD Neil Thrope.

2019
Liikluskorraldus
Märgutuledega varustatud liiklusmärkide liikluskäitumusliku mõju uuring

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli viia läbi uuring märgutuledega varustatud liiklusmärkide liikluskäitumusliku mõju hindamiseks. Uuringu üheks eesmärgiks oli toetada Liiklusohutusprogrammi lõppeesmärkide saavutamist, mille hulgas on programmis nimetatud ka uudsete liikluskorraldusvahendite kasutusevõtu vajaduse ja mõju väljaselgitamist.

Uuringu läbiviimiseks oli tellija poolt sätestatud ka konkreetne metoodika. Uuring tuli läbi viia enne ja pärast märgutuledega varustatud liiklusmärkide paigaldamist kahel objektil:

  1. Riigiteel nr.52 Viljandi-Rõngu, 0,85 km
  2. Riigiteel nr.49 Imavere-Viljandi- Karksi-Nuia, 31,6 km.

Uuringu läbiviimisel tuli vajalikud lähteandmed koguda kahel viisil:

  1. Eye Tracking-tüüpi silmajälgimise seadmega (Tobii Eye Tracking või analoogne)
  2. Katses osalenud sõidukijuhtide küsitluse tulemusel.

Tellija poolt esitatud lähteülesandes eeldati, et p.1 nimetatud silmajälgimise seadmega on võimalik jälgida inimese tähelepanu liikluses juhtides sõidukit. Andmeid oli vajalik koguda pimeda ajal, kusjuures nende kogumisel pidi osalema vähemalt 6 erineva juhtimiskogemusega sõidukijuhti, kes sõidavad autoga igapäevaselt, kord nädalas või kord kuus.

Märgutuledega varustatud liiklusmärgid paigaldati ülalnimetatud objektile Tellija poolt, samuti oli selleks kasutatud (VMS- tüüpi) seade valitud ja paigaldatud tellija poolt.

Katsete läbiviimise täpsem kirjeldus on toodud käesolevas aruandes.

2019
Liiklusohutus
Maantee ääres paikneva bussipeatuse asukoha muutmise mõjude hindamine

Käesoleva projekti eesmärgiks on analüüsida erinevaid mõjusid, mis kaasnevad suure liiklussagedusega maantee ääres paikneva bussipeatuse asukoha muutmisega ning valitud peatuste alusel hinnata nende mõjude suurust. Täpsemalt:

  • Tuvastada ja kirjeldada kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed mõjud, mis kaasnevad bussipeatuste asukohtade muutmisega suure liiklusintensiivsusega maanteede äärest liiklusohutuse seisukohalt ohutumasse kohta.
  • Valida välja analüüsitavad bussipeatused, töötada välja lahendusvariandid nende peatuste kasutamise ohutustamiseks ja selle põhjal arvutada kvantitatiivsete mõjude suurus ning hinnata kvalitatiivseid mõjusid.
  • Tuua välja üldised järeldused peatuse asukohtade muutmisega seonduvate mõjude kohta ja valitud peatuste analüüsi alusel hinnata mõjude suurust.
2018
Liiklusohutus
Kiiruskäitumise eksperiment Tallinn-Tartu maanteel

2018. aasta augustis viidi läbi kiiruskäitumise eksperiment Tallinn-Tartu maanteel. Projekti eesmärk oli välja selgitada, milline mõju on liiklusjärelevalvel kiiruskäitumisele ja milline on erinevate kiiruse mõõtmisvahenditega kogutud andmete üldistatavus.

Projekti raames viidi läbi enne-pärast uuring, milles võrreldakse n-ö tavapärast kiiruskäitumist mõjutatud kiiruskäitumisega. Kiiruskäitumist mõõdeti nelja erineva vahendiga, milleks olid püsiloenduspunktid, teisaldatavad loenduspunktid, kiiruskaamerad ja Waze andmed. Politsei teostas suurendatud mahus liiklusjärelevalvet 9.—10. augustil. Kiirusi hakati mõõtma üks nädal enne samadel nädalapäevadel, neljapäeval ja reedel, seega kiiruse  andmeid võrreldakse 2.—3. augustil kogutud andmetega. Analüüsitakse eelkõige V85 kiiruse muutusi. Kiirusi mõõdeti alatest esimesest püsiloenduspunktist (Tallinn-Tartu 7 km) kuni viimase püsiloenduspunktini (Tallinn-Tartu 182 km).

Liiklusjärelevalve mõju kiirustele ei ole varasemalt teadaolevat Eestis eksperimendina uuritud. Ei ole teada, millisel määral liiklusjärelevalve sõidukite kiirusi mõjutab. Kiirusi on omakorda võimalik mõõta erinevate vahenditega, kuid igal mõõtevahendil on omad plussi ja miinused. Eksperimendi kaudu saab koguda olulisi andmeid, mille põhjal saab teemat sügavamalt analüüsida. Käesolevaks ajaks on see teema ka kahel üliõpilasel lõputööna analüüsimisel. Antud ülevaates keskendutakse politsei kohalolu mõjule kiiruskäitumisele ajutistest ja püsiloenduspunktidest kogutud andmetel. Ressursi puuduse tõttu ei ole veel jõutud kiiruskaamerate ega Waze andmeid töödelda.

2018
Teedeala
Raskeveokite mõju teekatendile

Käesoleva teadustöö peamiseks eesmärgiks oli mõõta erinevate veokitüüpide ja täismasside mõju teekatenditele ehk püsivate deformatsioonide teket, avaldumist ja arengut katendis. 

Teadustöö teiseks eesmärgiks oli analüüsida 52 ja ja 60t täismassiga veoki mõju teedevõrgu säilimisele ja vastupidamisele.

Teadustöö kolmandaks eesmärgiks oli töötada välja mõõtmis- või jälgimismetoodika teede konstruktsioonide deformatsioonide monitoorimiseks, mida saaksid kolmandad osapooled kasutada sarnaste katsetuste korraldamiseks ja teedevõrgu eluea pikendamise meetmete rakendamiseks.

Teadustöö raames rajati 2 uut testimispunkti 15 erineva anduriga (6 erinevat liiki) ja lisati 2 uut andurit oleval percojaamale. Nii rohkete ja erinevate anduritega teede testimispunkte pole varem Eestis rajatud ning vastav kogemus puudus. Lähim eeskuju on Soome, kus sarnased jaamad on välja töötatud aastate jooksul etappide kaupa.

2018
Teedeala
Sõidukite masside ja teljekoormuste seire

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015-2019 on püstitatud eesmärgiks suurendada investeeringuid riigimaanteedesse, et tõsta veoautode massipiiranguid ja seeläbi parandada Eesti maanteetranspordi- ja kaubavedude konkurentsivõimet. Samuti kavatsetakse diferentseerida massipiiranguid lähtudes sõidukite tegelikust mõjust teedele ja uurida ümarpuiduveol katseliselt rakendatud 52 t täismassipiirangu laiendamise võimalusi teistele veoliikidele. Selleks, et teha kaalutletud otsuseid teedesse investeerimise vajaduste ja massipiirangute leevendamise võimaluste kohta, on vajalik saada suhteliselt kiiresti hea ülevaade riigiteedel liikuvate veovahendite tegelikest massidest ja mõjust teedele ning selleks koguda suurel hulgal tegelike masside ja teljekoormuste alusandmeid riigimaanteid kasutavate sõidukite kohta. Täna kasutusel olevad sõidukite seire seadmed ei võimalda vajalikus mahus ja iseloomuga andmete kogumist, mistõttu on tarvis leida ja kasutusele võtta uuenduslikke sõidukite seirelahendusi.

Käesoleva Maanteeameti tellimusel valmiva uurimistöö eesmärgiks on koguda riigimaanteedelt informatsiooni sõidukite tegelike masside ja teljekoormuste kohta, kasutades selleks teisaldatavaid, sildadele ja viaduktidele paigaldatavaid mõõteseadmeid. Kahe aasta jooksul teostada kokku vähemalt 31 mõõtmist (2017. aastal 1 proovimõõtmine ning 2017. ja 2018. aastal 15 mõõtmist aastas). Mõõtmisi tehakse valitud sildadel kahel järjestikusel aastal, et saada ülevaade tegelikest koormustest ja muutustest aastate lõikes. Ühe mõõtmise kestvus igas mõõtmispunktis on vähemalt 7 ööpäeva.

2018
Liiklusohutus
Liiklemine pimeda ajal, liikluskasvatus, tee ületamine

HELKURI KANDMINE

  • Peamine liikumise viis (küsimus T2)
  • Helkuri kandmise vajalikkus (küsimus 1)
  • Helkuri kandmine (küsimused 2 ja 8)
  • Helkuri tüüp (küsimus 3)
  • Helkuri soetamine ja CE märgistus (küsimused 4 ja 5)
  • Helkuri mittekandmise põhjused (küsimus 6)
  • Meetmed, mis paneks helkurit kandma (küsimus 7)

LIIKLUSKASVATUS (küsimused 10-13)

LIIKLUSOHUTUSKAMPAANIA

  • Kampaania spontaanne märkamine (küsimus 23)
  • Kampaania aidatud märkamine (küsimused 24-27)

TEE ÜLETAMINE

  • Tee ületamine punase fooritulega (küsimused 15 ja 16)
  • Tee ületamine selleks mitte-ettenähtud kohas (küsimused 17 ja 18)
  • Reguleerimata ülekäiguraja ületamine (küsimused 14, 19 ja 20)
  • Liiklusteadlikkus (küsimused 21 ja 22)
2018
Teedeala
LIFE + OSAMAT projekti teelõikude tehnilise järelmonitooringu aruanne

2010. aastal algatati OSAMAT projekt, mille eesmärk oli katsetada põlevkivituhka teede ehitusmaterjaline looduslikes tingimustes kahes pilootlõigus kaasaegsete teedeehitustehnoloogiate abil. Projekti tulemused on sisendandmed taaskasutatavate materjalide turgudel tuha edendamiseks ning standardiseerimiseks kohalikul ja Euroopa tasemel. OSAMAT projekti koordinaatoriks oli Eesti Energia AS. Partneritena osalesid projektis Eesti Energia tütarettevõte EE Narva Elektrijaamad ja ehitusfirma Nordecon AS. Projekti kaasfinantseerijaks oli Eesti Maanteeamet. Põlevkivituhka katsetati kahe pilootlõigu ehitamisel kahe erineva ehitustehnoloogia järgi: tee ülemise kihi stabiliseerimisel (Narva-Mustajõe pilootlõik) ja turba mass-stabiliseerimisel Simuna-Vaiatu pilootlõigul.

Projekti tehnilises lõpparuandes fikseeriti kahe katselõigu (Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu) tehnilised parameetrid ning seisukord jms detailid.

Käesoleva uuringu eesmärk oli võrrelda 2 katselõigu tehniliste näitajate ja seisukorra muutust ning teha ettepanekud 2020. aastaks kavandatud lõpliku järelmonitooringu katsetuste ja analüüside osas. Eesmärk on selgitada kas katsetatud tehnoloogiad on tehnilismajanduslikult optimaalsed Eesti teedeehituses kasutamiseks.

Uuringu raames viidi läbi erinevad teekatte seisukorra mõõtmised (FWD, IRI, RBS, DEF) ja puurkehade katsetamised (survetugevus, penetratsioon) ning tehti pildid teekatte defektidest vastavalt töö tehnilisele kirjeldusele. Mõõtmis- ja laboratoorsete katsete tulemusi on võrreldud objekti valmimise järgsete tulemustega selgitamaks olukorra muutust.

2018
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2018

Käesolev aruanne annab ülevaate 2018. aastal teostatud liikluskäitumise monitooringust. Liikluskäitumise monitooringut korraldab Maanteeamet regulaarselt alates 2001. aastast, eesmärgiga välja selgitada liiklejate käitumine ning võrrelda välivaatluste käigus saadud andmed varasemate aastate uuringute tulemustega.


2018. aasta liikluskäitumise monitooringus vaadeldi järgmisi liikluskäitumise aspekte:
• fooritulede nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt;
• fooritulede nõuetest kinnipidamine jalakäijate poolt;
• jalakäijatele tee andmine reguleerimata ülekäiguradadel;
• turvavööde ja laste turvavarustuse kasutamine;
• raudteeülesõidukoha foori ja tõkkepuu nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt.


Võrreldes varasemate aastatega on metooodika 2017. aastal oluliselt muutunud, eelkõige osas, mis puudutab valimite koostamist. Seoses sellega 2016/2017 ja 2017/2018 muutused on toodud graafikutel punktiirjoonega.


Andmete kogumise eesmärgil teostati 55 välivaatlust Eesti eri piirkondades, s.h. suuremates linnades, väikelinnades ja asulavälistel maanteelõikudel.

2018
Liikluskorraldus
Kiiruspiirangute analüüs Tallinnas lähtuvalt tänavate funktsioonist

Uuringu läbiviimise eesmärgiks on tuua välja Tallinnas sõidukiiruste määramise põhimõtted ning võrrelda neid teiste linnade, sealhulgas Helsingi sõidukiiruste põhimõtetega. Selgitada välja, milliste liikluskeskkonna elementidega on võimalik kõige tõhusamalt mõjutada sõidukijuhte kohandama enda kiiruskäitumist asulas kehtestatud kiirusrežiimile vastavaks. Uuring peab määratlema linnale iseloomulikud liiklusohutuse probleemid, välja tooma iseloomulikud kohad, mis vajavad paremat lahendust ja pakkuma igale situatsioonile erineva kuluastmega lahendusi. Pakkuma välja ja põhjendama, millistest parameetritest on Tallinnas ja ka teistes Eesti linnades sõidukiiruste piirväärtuste määramisel otstarbekas lähtuda.

Uuringu käigus anda ülevaade suurima lubatud sõidukiiruse määramise põhimõtetest ja teha kindlaks piiratud kiirusega alade põhilised tüübid. Mõõta tegelikke sõidukiirusi erinevatel piiratud kiirusega aladel, selgitamaks kehtestatud kiiruste järgimist. Kirjeldada, millised on lubatud suurima sõidukiiruse määramise põhimõtted teiste Euroopa riikide hea liiklusohutuse tasemega linnades. Anda hinnang, kas kiirusrežiimid ja nende kehtestamine meie asulates vastavad parimale praktikale.

2018
Teedeala
Ohutumad ja takistusteta riigimaanteede ääred

Käesoleva töö eesmärk anda võimalikku sisendit olemasolevate juhendmaterjalide ja projekteerimisnormide täiendamisel ning olla abiks liiklusohutuse parandamiseks mõeldud ehituslike ja liikluskorralduslike meetmete valikul. Projektlahenduse liiklusohutuse meetme valikul lähtutakse tee omaniku finantsvõimalustest. Käesolev aruanne ei muuda Maanteeameti juhendeid ja tee projekteerimise norme. Aruande toodud meetmete vastuolude korral tee projekteerimise normidega lähtutakse normidest. Analüüs on tehtud Eesti riigiteede võrgu ja seda ümbritseva maastiku värskemate ruumiandmete põhjal, mida on täiendatud välivaatlustel kogutud teabega, lähtudes parimast kättesaadavast teadmisest. Toodud meetmete allikaks on mõnede teiste riikide projekteerimisnormid ja juhised. See valik ei ole kindlasti ammendav ja lõplik ning tugineb koostajate arvamustel ja kokkulepetel Tellijaga.

Eestis teeäärte seisukord on õiguslikult reguleeritud Ehitusseadustikuga, selle alusel välja antud määrustega ning teede omanike poolt kehtestatud määrustega ja käskkirjadega. Ehitusseadustiku järgi: Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tee liikide ja tee koosseisu kuuluvate rajatiste loetelu, tee ehitamise ja korrashoiu termineid ning riigiteede nimekirja.

2018
Teedeala
Ringristmike konstruktsioonilised tüüplahendused

Viimastel aastatel on Eesti riigimaanteedel ja ka kohalikel teedel ehitatud mitmeid ringristmikke. Ringristmikud parandavad liiklusohutust ning jaotavad hästi erinevatelt suundadelt tulevaid liiklusvoogusid, muutes liikluse sujuvamaks. Tulenevalt ringristmike eripärast tekivad mõningad tehnoloogilised probleemid:

  • vahetult ristmiku ees tekib staatilise koormuse kontsentratsioon;
  • kitsaste olude tõttu ei sobi ehitamiseks igasugune tehnoloogia;
  • raskeveokite laiendustele paigaldatud klompkivid ei püsi kattes;
  • ringi negatiivne kalle võib põhjustada talvise libeduse tõttu ringilt väljasõite;
  • ringi laiendused keerulised – pragude risk.

Käesoleva uuring peamine eesmärk on esitada ettepanekud ringristmike konstruktsiooniliste lahendusvariantide kohta. Variandid tuleb koostada erinevate teeklasside kohta sõltuvalt koormussagedusest.

Uuringu raames tehtavad tööd on järgmised: 

  • ülevaade teemaga seotud kehtivatest normidest ja juhenditest;
  • ülevaade teistes riikides kasutatavatest lahendustest;
  • ülevaade kümne Eesti ringristmiku seisundist;
    • defektid, erinevad mõõtmised (roobas, haardetegur, FWD, GPR), puurkeha;
    • liiklusloendus, koormussagedus;
    • katendiarvutus, võrdlus geoloogilise puuraugu infoga;
  • majanduslik võrdlus koos ehituslike maksumustega.
2018
Teedeala
Maanteeameti teetööde ühikhindade prognoos aastani 2027

Töö eesmärgiks on uuendada TTÜ Logistikainstituudi 2013. a aruanne „Teetööde ühikhinnad ja nende prognoos aastani 2022“ ning koostada ühikhindade prognoos aastani 2027. 

Ühikhindade prognoos aastani 2027 on koostatud „parima saadaoleva teabe“ meetodil. Arvestatud on võimalikke majanduslikke muutustega, ehitusmaterjalide võimaliku kallinemisega, ressursside piisavuse (ebapiisavuse) ja kallinemisega ning uuendatud Teehoiukavas toodud asjaoludega.

Töö koostamise käigus toimus Asfaldiliidu esindajaga nõupidamine ning hiljem konsulteeriti mitme suurema tee-ehitusettevõtte esindajaga saamaks ülevaadet teetööde ühikhindadest. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et maksumuste kujundamine ja hinnapoliitika on väga tundlik teema ning seetõttu jäävad konsulteerinud ettevõtted anonüümseteks. Sellegipoolest avaldavad käesoleva töö autorid neile suurt tänu.

2018
Liikluskorraldus
Hoiatuslampide süsteemiga varustatud ülekäiguraja liikluskäitumusliku mõju uuring

Tallinna Tehnikakõrgkooli Logistikainstituudi uuringurühm on koostanud käesoleva uuringu Maanteeameti tellimusel. Uuringu sisuks on hinnata  hoiatuslampide süsteemiga varustatud ülekäiguraja liikluskäitumuslikku mõju.

Uuringu läbiviimise eesmärgiks on teostada liiklejate käitumise uuring enne ja pärast ülekäiguraja uudse lahenduse paigaldamist. Eelpool nimetatud reguleerimata ülekäigurada ehk uurimisobjekt asub riigiteel nr. 11250 km 8,8; Randvere küla, Viimsi vald, Harju maakond (XY: 6596777.65, 551267.94). 

 

2018
Liiklusohutus
Sõiduki turvavarustus 11/2018

SIHTGRUPID (küsimused T1, T2)

TURVAÖÖ KINNITAMINE SÕIDUKIS

  • Turvavöö kinnitamine erinevates sihtgruppides (küsimused 1, 6, 9, 12, 15)
  • Turvavöö mitte-kinnitamise põhjused erinevates sihtgruppides (küsimused 10, 13)
  • Kaasreisijate turvavöö kinnitamise kontrollimine sõidukijuhi poolt (küsimus 3)
  • Teadlikkus bussis turvavöö kinnitamise kohustuslikkusest (küsimus 23)
  • Valmisolek kinnitada turvavöö bussijuhi meeldetuletusel bussiga liiklejate seas (küsimus 14)
 

PEATOE REGULEERIMINE SÕIDUKIS

  • Teadlikkus sõiduki peatoe õigest asendist (küsimus 21)
  • Kaasreisijate peatoe reguleerimise kontrollimine sõidukijuhi poolt (küsimus 5)
  • Peatoe reguleerimine (küsimused 4, 8, 11 ja 22)
 

ALLA 15-AASTASTE LASTE SÕIDUTAMINE

  • Teadlikkus laste sõidutamisest süles sõiduki tagaistmel (küsimus 24)
  • Laste sõidutamise istekoht sõidukis ja turvapadja välja lülitamine (küsimused 16, 17 ja 18)

TURVAVARUSTUSE KASUTAMINE MOOTORRATTAGA SÕITES (küsimus 19)

POLITSEI PIISAVUS, KARTUS SAADA KARISTATUD JA LIIKLSÕNENTUSSE SATTUMISE KARTUS

  • Politsei piisavus ja kartus saada karistatud (küsimused 25 ja 26)
  • Liiklusõnnetusse sattumise kartus (küsimus 27)
2018
Keskkond
Maanteeameti tegevuskava üleujutusalade ja võimalike kliimamuutuste tuvastamiseks

Teede ja nendega seotud veejuhtmete kohandamine muutuva kliima mõjudele vastavaks aitab võimalikke kahjusid ennetada ja leevendada. Töö eesmärk on tagada, et kliimamuutustega kohanemise tegevused toimuvad läbimõeldult ja koordineeritult. Töö tulemuseks on ülevaade kliimamuutuste mõjudest ja sobilikest kohanemismeetmetest ning selle ülevaate põhjal koostatud Eesti riigiteede alane sisend Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegiasse ja selle rakenduskavasse, mis on ühtlasi ka Maanteeameti tegevuskava.

2018
Liiklusohutus
Jalgrattaga liiklemine 10/2018

JALGRATTAGA LIIKLEMINE LASTE SEAS

  • Jalgrattaga sõitmine (küsimus F1)
  • Ohutusvarustuse kasutamine
  • Kiiver – vajalikkus, kandmine ja mittekandmise põhjused (küsimused 15, 16, 1 ja 2)
  • Ohutusvest – kandmine ja mittekandmise põhjused (küsimused 3, 4)

JALGRATTAGA LIIKLEMINE TÄISKASVANUTE SEAS

  • Jalgrattaga sõitmine (küsimused F2, 0, 5-7)
  • Liiklusõnnetusse sattumine (küsimused 8-9)
  • Ohutusvarustuse kasutamine
  • Kiiver – vajalikkus, teadlikkus kohustuslikkusest ja kandmine (küsimused 14, 16, 17 ja 13)
  • Ohutusvest – kandmine (küsimus 12)
  • Jalgratta ohutusvarustus – teadlikkus kohustuslikkusest, olemasolu (küsimused 10, 11 ja 21-22)
  • Jalgratturiga arvestamine liikluses (küsimused 19-20)
  • Jalgrattaga liiklemise teadlikkus (küsimused 32-38)
  • Jalgrattaga raudtee ületamine ülekäigu kohal (küsimus 18)
  • Jalgrattaga mitte-sõitmise põhjused ja eeldused sõitmiseks (küsimused 39 ja 40)
2018
Keskkond
Põtrade liikuvusuuring GPS/GSM kaelustega riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-Mäo (km 40,0-85,0) lõigu piirkonnas

Teadus- ja arendustöö „Põtrade raadiokaelustamine liikumisuuringu eesmärgil E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee Kose-Mäo (km 40,0-85,0) lõigu piirkonnas“ läbiviimiseks sõlmiti Maanteeameti ja Tartu Ülikooli vahel 15.02.2015 töövõtuleping nr 15-00242/001.

Tööülesandeks oli katseliselt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Mäo lõigus varustada 10 põtra telemeetriliste jälgimisseadmetega ning fikseerida loomade liikumine kahe aasta vältel.

Töö eesmärk on uurida maantee-ehituse ja liikluse mõju põtrade liikumisele:

  1. hinnata uude trassikoridori planeeritava maantee ehitus- ja kasutusaegset mõju loomade liikumisteedele;
  2. kindlaks teha uuritavate loomade (Kose-Mäo lõigu ulatuses kokku 10 isendit) võimalikud eelistatud teeületuskohad ning teeületuste sagedus olemasoleval maanteetrassil;
  3. hankida teavet isendite kodupiirkonna suuruse, eelistatud peatuskohtade, suviste/talviste elupaikade, sesoonsete rännete ulatuse jm kohta.

Töö tulemuste põhjal analüüsitakse Kose-Mäo suurulukimeetmete asukohtade ja lahenduste sobivust ning antakse soovitusi leevendusmeetmete tehnilisele projekteerimisele Ardu-Mäo lõigul.

Uurimisprojekt koosnes üldjoontes kolmest etapist – I etapp: ettevalmistavad tööd; II etapp – põtrade varustamine GPS seadmetega ning esmaste andmete kogumine; III etapp – andmete kogumine, töötlemine ja aruandlus. Iga etapi kohta on esitatud detailne vahearuanne, seetõttu kirjeldatakse käesolevas lõpparuandes tegevusi ülevaatlikult.

2018
Teedeala
Sõidukijuhtide rahulolu riigiteede hooldusega 09/2018

MAANTEEDE HOOLDUS

  • Hinnangud maanteede hooldusele (küsimused 1, 4)
  • Maanteede suvine hooldus - rahulolu ja puudujäägid (küsimused 2, 3)
  • Maanteede talvine hooldus - rahulolu ja puudujäägid (küsimused 5, 6)
  • Eesti riigiteedele kehtivad talvise hoolde nõuded
  • Teadlikkus ja mitte-teadlikkuse põhjused (küsimused 7 ja 10)
  • Rahulolu ja puudused (küsimused 8 ja 9)

INFO SÕIDUOLUDE KOHTA

  • Rahulolu sõiduolude info edastusega (küsimus 16)
  • Sõiduteabe otsimine ja teabekanalid (küsimused 17 ja 18)
  • Sõiduolude teabekanalite olulisus (küsimus 19)

KAMPAANIA

  • Kampaania „Tee on libe, vali vastav sõidustiil!“ märkamine ja märkamise kanalid (küsimused  11 ja 12)
  • Kampaania mõju käitumisele ja vajalikkus (küsimused 13 ja 14)
  • Maanteeametilt oodatavad kampaaniad (küsimus 15)
2018
Liiklusohutus
Laste liiklusohutus 09/2018

Uuringu teemad

Turvavöö kinnitamine sõidukis (küsimused 1-3)

Helkuri kandmine pimeda ajal (küsimused 4-6)

Jalgrattaga sõitmine 

  • Jalgrattaga sõitmine (küsimused 7-9, 12)
  • Jalgratta ohutusvarustus (küsimused 10-11, 13-14)
  • Kõrvalised tegevused jalgratturina liigeldes (küsimused 15-16)
  • Jalgratturi koolituse läbimine ja jalgratturi juhiluba (küsimused 17-18)

Jalakäijana liiklemine (10-14-aastaste seas)

  • Kõrvalised tegevused jalakäijana liigeldes (küsimused 26-28)
  • Teeületus (küsimused 23-25)

Liiklusohutus

  • Ohutu liiklemise õpetus (küsimused 19-20)
  • “Peatu, vaata, veendu“ ja liiklusaabitsa märkamine (küsimused 22 ja 21)
2018
Keskkond
Eesti tingimustesse sobivaima autoliiklusmüra arvutamise meetodi selgitamine Maanteeameti teeprojektides kasutamiseks

Eestis sätestab nõuded välisõhu müratasemetele ja välisõhu müra hindamisele atmosfääriõhu kaitse seadus. Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratasemete mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on sätestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 ja § 61 lõike 1 kohases määruses. Selle määruse kohaselt on mürataseme hindamine mürataseme energeetilise keskmise või maksimaalse mürataseme iseloomustamine arvulise väärtusega või müratasemega seotud kahjulike mõjude arvutamine, prognoosimine või mõõtmine. Määruse kohaselt liiklusmüra taseme mõõtmiseks kasutatakse asjakohastes EVS-EN ISO standardites või Põhjamaade meetodites (Nordtest NT ACOU039 ja NT ACOU 056, mille koostamise aluseks on olnud ka Temanord 1996:525 meetod) esitatud regulaarse liiklusega sõiduteede mürataseme mõõtmise meetodeid.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lõike 10 ja § 64 lõike 10 kohane määrus sätestab, et välisõhu strateegilisel mürakaardil kasutatavad müra kontrollnäitajad määratakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ lisades 1 ja 2 esitatud meetoditega. Antud direktiivi lisas 2 on toodud müra arvutamiseks soovitatud meetodid juhtudeks, kui liikmesriik ei kasuta siseriiklikke arvutusmeetodeid. Maanteeliikluse müra arvutuste soovituslikuks meetodiks on toodud Prantsusmaa siseriiklik arvutusmeetod: „NMPB-Routes-96 (SETRA-CERTU-LCPC-CSTB)“, mis on avaldatud Prantsusmaa Teatajas (Journal Officiel) 10. mail 1995 pealkirja all „Arrêté du 5 mai 1995 relatif au bruit des infrastructures routières, Article 6“ ja Prantsusmaa standardis „XPS 31-133“ (edaspidi Prantsuse meetod).

Eelnevast on näha, et Euroopa Komisjoni soovituslik meetod liiklusmüra arvutuste teostamiseks ja Eesti seadusandluse soovitused liiklusmüra mõõtmisteks erinevad. Liiklusmüra mõõtmisi kasutatakse tihtipeale arvutustulemuste kontrollimiseks, või olemasoleva liiklusmüra olukorra hindamiseks. Erinevate meetoditega liiklusmüra hindamisel võib tekkida olukordi, kus mõõdetud ja arvutatud tulemused ei ole omavahel võrreldavad, kuna hindamisel on kasutatud erinevaid meetodeid.

Käesoleva töö eesmärk on anda soovitused, kumb eelmainitud meetoditest sobib rohkem Eesti liiklusmüra arvutuste teostamiseks. Töö eesmärgi saavutamiseks teostati liiklusmüra modelleerimised mõlema meetodiga, kasutades lähteandmeteks samu, liiklusmüra mõõtmise protokollides toodud andmeid.

2018
Liiklusohutus
Sõiduki juhtimine

SÕIDUKIJUHTIDE TAUST

  • Mootorsõiduki juhtimisõigus
  • Töösõidud ja nende kilometraaž viimase 12 kuu jooksul 

SÕIDUKI JUHTIMINE JOOBES

  • Teadlikkus alkoholi mõjust
  • Alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimine
  • Alko- ja narkojoobes sõidukijuhtide takistamine
  • Joobes juhtimise kampaania

SÕIDUKI JUHTIMINE VÄSIMUSSEISUNDIS

  • Väsimusseisundis sõiduki juhtimise ohtlikkus
  • Sõiduki juhtimine väsimusseisundis 
  • Väsimusseisundis liiklusohtlikkusse olukorda sattumine 

SÕIDUKIIRUS

  • Piirkiiruse ületamine
  • Ohutu sõidukiiruse kampaania

SÕIDUKIJUHTIDE KÄITUMINE JA TEADLIKKUS

 

 

 

 

2018
Liikluskorraldus
Lääne-Viru maakonna riigimaanteede teekattemärgistuse mahu määramine, märgiste seisukorra hindamine ja märgistuse jooniste koostamine

Maanteeameti tellimusel teostas ERC Konsultatsiooni OÜ koostöös firmadega Reflective Measurement Systems Ltd. ja Stricto Projekt OÜ töö "Lääne-Viru maakonna riigimaanteede teekattemärgistuse mahu määramine, märgiste seisukorra hindamine ja märgistuse jooniste koostamine".

Töö koosnes kolmest põhimõttelisest osast:

  • Teekattemärgistuse valguspeegelduvuse mõõtmine loetletud maanteedel ja teelõikudel, ehk nende seisukorra määramine.
  • Teekattemärgistuse inventeerimine, sisaldades märgistuse mahu ja arvu määramise;
  • Teekattemärgistuse jooniste koostamine tööga hõlmatud põhi- ja tugimaanteedel.
2018
Liikluskorraldus
Möödasõidu keeldude kontrollimine põhimaanteedel

Käesoleva töö eesmärk on põhimaanteedel kehtestatud möödasõidu keeldude tähistamise vastavuse kontrollimine Maanteeameti juhendi eelnõu „Möödasõidu keeldude tähistamine riigimaanteedel“ projektile. Selle tarbeks kaardistati möödasõitu keelavad liikluskorraldusvahendid ja leiti nähtavuskaugused.

Töös on arvestatud möödasõidu keelamist ainult nähtavuse aspektist. Muid põhjuseid möödasõidu piiramiseks ei ole käsitletud.

2018
Liikluskorraldus
Tähispostide nõuetele vastavuse kontrollimine riigi tugimaanteede ääres

Käesoleva töö eesmärk on tähispostide nõuetele vastavuse kontrollimine riigi tugimaanteede ääres võttes aluseks Maanteeameti juhendi eelnõu "Tähispostide kasutamine. Juhend tähispostide kavandamiseks ja paigaldamiseks riigiteedel.".

2018
Liikluskorraldus
Teekattemärgistuse valguspeegelduvuse mobiilne mõõtmine riigi tugimaanteedel

Maanteeameti tellimusel teostas ERC Konsultatsiooni OÜ koostöös firmaga Reflective Measurement Systems Ltd. riigi tugimaanteede teekattemärgistuse  valguspeegelduvuse RL mobiilse mõõtmise. Mõõtmistööde teostamiseks kasutati mõõteseadet RetroTek-MTM ja mõõtmiste käigus registreeriti järgmised andmed:

  • Mõõtmise aeg;
  • Mõõtmiskoha GPS koordinaadid;
  • Valguspeegeldavus RL [mcd/m2/lx]
  • Temperatuur;
  • Õhuniiskus;
  • Mõõtmiskiirus;
  • Mõõtmisest video (resolutsiooniga vähemalt 1920x1080).

Teekattemärgistuse valguspeegelduvuse mõõtmine hõlmas kõiki riigi tugimaanteid.

2018
Ühistransport
Ühistranspordiga rahulolu uuring

Välja on toodud 1000 inimese arvamus, kes on viimase kuu aja jooksul sõitnud maakondliku bussiliiniga.

2018
Liiklusohutus
Tähelepanematus liikluses 06/2018
  • SÕIDUKIJUHTIDE TAUST (küsimused 1-5)
  • KÕRVALISED TEGEVUSED SÕIDUKI JUHTIMISE AJAL

- Liiklusreeglite rikkumise ohtlikkus sõiduki juhtimise ajal (küsimus 13)

- Kõrvaliste tegevuste ohtlikkus sõiduki juhtimise ajal (küsimus 14)

- Suhtumine mobiiltelefoni kasutamisesse sõiduki juhtimise ajal (küsimus 15)

- Kõrvaliste tegevuste tõttu liiklusohtlikesse olukordadesse sattumine sõiduki juhtimise ajal (küsimus 6)

  • MOBIILTELEFONI KASUTAMINE SÕIDUKI JUHTIMISE AJAL

- Mobiiltelefoni kasutamine (küsimused 7-9)

- Hoiakud mobiiltelefoni kasutamise osas sõiduki juhtimise ajal (küsimus 10)

- Liiklusohtlikesse olukordadesse sattumine sõidukit juhtides mobiiltelefoni kasutamise tõttu (küsimused 11, 12)

- Liiklusohtlikesse olukordadesse sattumine kaassõitjana sõidukijuhi mobiiltelefoni kasutamise tõttu (küsimus 16)

  • TÄHELEPANUU HAJUTAMISE ENNETAMISELE SUUNATUD LIIKLUSOHUTUSKAMPAANIA

- Kampaania vajalikkus (küsimus 19)

- Kampaania spontaanne märkamine (küsimused 17, 18)

- Kampaania aidatud märkamine (küsimused 20, 21)

2018
Liiklusohutus
Alkoluku kasutamine vähendamaks sõiduki juhtimist alkoholi mõju all

Käesolev ülevaade tutvustab lähemalt alkolukku ja selle rakendamise võimalusi. Lisaks käsitletakse teiste riikide kogemusi ja alkoluku senist kasutamist Eestis.

2018
Liiklusohutus
Piirkiiruse suurendamise 90-lt km/h 100-le km/h mõju hindamine liiklusõnnetustele

Igaaastaselt on arutluse all, kas kehtestada eraldusribata 1+1 teedel piirkiirus 100 km/h. Käesolev arvutus näitab eraldusribata 1+1 teedel suurema piirkiiruse kehtestamisel tekkivat potentsiaalset negatiivset mõju liiklusohutusele.

2018
Sõidukijuhtide rahulolu Maanteeameti avalike teenustega

Uringu teemad

I MAANTEEDE HOOLDUS

- Hinnangud maanteede hooldusele

- Maanteede suvine hooldus - rahulolu ja puudujäägid

- Maanteede talvine hooldus - rahulolu ja puudujäägid

II INFO SÕIDUOLUDE KOHTA

- Rahulolu sõiduolude info edastusega

- Teabe saamine ja teabekanalid sõiduolude kohta

- Sõiduolusid puudutavate teabekanalite olulisus

III WC-DE RAJAMINE AVALIKESSE PARKLATESSE

- WC-de vajalikkus avalikes parklates

- WC-de kasutuskavatsus

- Olulised tingimused WC-de puhul

2018
Teedeala
Optimaalse tee konstruktsiooni koostamise metoodika väljatöötamise II etapp

Käesoleva töö eesmärgiks on optimaalse tee konstruktsiooni koostamise metoodika väljatöötamine. Selleks koostati kohalikele materjalidele baseeruvad tee konstruktsiooni lahendused plaanitava uue Are möödasõidutee ehitamiseks Pärnumaal. Tee konstruktsiooni lahenduse valiku üheks põhimõtteks oli leida vastupidav, kohalikel materjalidel põhinev ja majanduslikult ökonoomne lahendus. Optimaalseks tee konstruktsiooniks on valitud lahendused, mis on oma eluea jooksul optimaalseimate kuludega ja ei nõua erilisi teehoolde ja remondi meetodeid ning on võimalik 2+1 sõidurajaga tee laiendamist optimaalsete kuludega 2+2 ristlõikega 1 klassi maanteeks.

Optimaalse tee konstruktsiooni väljatöötamisel on erilist tähelepanu pööratud muldkeha stabiilsusele, tagamaks nõutud teekatte kandevõime ja vastupidavuse nõrkadel aluspinnastel (savi). Teostatud on tee konstruktsiooni vajumi- ja stabiilsusarvutused ning kaalutud erinevaid meetmeid muldkeha stabiilsuse tagamiseks.

Koostatud on tee konstruktsioonide katendiarvutused ja võrreldud konstruktsioonide maksumusi. Optimaalse tee konstruktsiooni maksumuse vähendamine võrreldes projekteerimisnormidest lähtuva lahendusega on saavutatud kohalike materjali kasutamisega katendis ja muldkehas.

Arvestades võrreldud tee konstruktsioonide 30 aasta ehitus- ja taastamiskulude diskonteeritud maksumusi võib järeldada, et optimaalseks 2+1 sõidurajaga tee konstruktsiooniks on kohalikel materjalidel baseeruv tee konstruktsioon, kus tardkivikillustikust katendikiht on asendatud uutest materjalidest tee peal segatud stabiliseeritud katendikihiga ja muldkeha nõlvusteks on ühe sõidurajaga poolel 1:6 ja kahe sõidurajaga poolel 1:5, mis tagab tulevikus optimaalsete kulude ja ressurssidega 2+2 ristlõikega tee ehituse valmiduse.

Metoodika väljatöötamisel on põhiliselt kasutatud Eestis kehtivaid seadusandlike akte ning Maanteeameti poolt heakskiidetud/kinnitatud juhendeid ja uuringuid.

2018
Liikluskorraldus
Uuring kiiruspiirangute kohta asulastes ja asulate ohutuse parandamise võimalused sissesõitude liikluskeskkonna muutmisega

Käesolev aruanne on koostatud uurimistöö "Uuring kiiruspiirangute kohta asulates ja asulate ohutuse parandamise võimalused sissesõitude liikluskeskkonna muutmisega" kohta. Uurimistöö eesmärkideks on:

  • tuua välja asulates sõidukiiruste määramise parim praktika teiste riikide näidetel,
  • välja selgitada, milliste liikluskeskkonna elementidega on võimalik kõige tõhusamalt mõjutada sõidukijuhte (eelkõige asula keskkonna alguses) kohandama enda kiiruskäitumist asula keskkonnale vastavaks,
  • määratleda asulakeskkonna algusele iseloomulikud liiklusohutuse probleemid,
  • välja tuua etteantud objektidest need iseloomulikud kohad, mis vajavad paremat lahendust ja pakkuda igale probleemile tüüplahenduste hulgast sobivat lahendust.

Uurimistöö koosnes kahest osast ja sai läbiviidud perioodil mai – oktoober 2017.a. Esimeses osas käsitleti välisriikide praktikat, asulakeskkonna kujundamist ning etteantud objektide analüüsi. Teiste riikide praktikat uuriti kirjanduse analüüsi meetodil, seejuures uuriti nelja riigi, Soome, Rootsi, Suurbritannia ja USA parimaid praktikaid. Töö käigus külastati, kirjeldati ja analüüsiti 102 objekti üle Eesti. Objektid rühmitati ning jaotati tüüpolukordade kaupa. Iga tüüpolukorra jaoks sõnastati liikluskeskkonna kujundamise probleemid, kui neid oli. Uuringu esimese osa kohta koostati eraldi aruanne, mis kooskõlastati 19.07.2017.

Uurimistöö teises osas selgitati välja, milline on erinevate asula sissesõidu tüüpolukordade mõju juhi käitumisele ning käsitleti parima liikluskeskkonna kujundamise võimalusi asula sissesõitudel. Seejuures pakuti liiklusohutuse parandamist vajavatele tüüpolukordadele tüüplahendused, mille kohta koostati vastavad eskiisjoonised.

Käesolev aruanne on lõpparuanne ning on koostatud mõlema uurimistöö osa kohta. Koos antud aruandega anti Tellijale üle ka teises etapis valminud eskiisjoonised.

2017
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit 2017

Maanteeamet hindab iga-aastaselt läbisõitude mahtu. Aastast 2014 on analüüsi ning vajaliku metoodika välja töötamine toimunud Maanteeametis.

Analüüsi aluseks on võetud liiklusloenduse ja liiklusregistri andmestikud. Liiklusloenduse andmed kujutavad endast nii püsiloenduspunktides, kui perioodilistes loenduspunktides kogutud infot. Loendustulemustest on võimalik eristada sõiduautod-pakiautod (SAPA), veoautod-autobussid (VAAB) ja autorongid (AR). Loenduspunktidest saadud andmete põhjal leiti aastane läbisõit riigi teedel ning sõidukiliikide jagunemine teedel.

Kohalike teede puhul on andmete analüüs keerulisem. Süsteemseid ning üldistusteks vajalikus ulatuses loendusi kohalikel teedel ei tehta, mistõttu nende arvestus on hinnanguline ning lähtub enne 2014 aastat tehtud uuringutes toodud proportsioonidest. 2017 aasta läbisõit kohalikel teedel tuletati lähtudes eelnevate loendusperioodide läbisõitude jagunemisest kohalikel teedel. Sarnaselt leiti ka läbisõit linnatänavatel. Sellise metoodika kasutamine võib tulemusi pikas perspektiivis märgatavalt mõjutada, aga 2017. aasta kohta antava hinnangu täpsus on siiski piisav, et läbisõitu ning selle jaotust Eesti teedel hinnata.

Tulemuse kontrollimiseks võrreldi saadud loenduse tulemust tehnonõuete vastavuse kontrolli käigus fikseeritud hodomeetrinäitude alusel leitud läbisõiduga. Lähtuti viimase viie aasta tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus fikseeritud andmetest.

2017
Liikluskorraldus
Pilootprojekti "Teekattemärgistuse valguspeegelduvuse mobiilne mõõtmine riigi põhimaanteedel" aruanne

Maanteeameti tellimusel teostas ERC Konsultatsiooni OÜ koostöös firmaga Reflective Measurement Systems Ltd. pilootprojekti raames riigi põhimaanteede  teekattemärgistuse valguspeegelduvuse RL mobiilse mõõtmise. Mõõtmistööde teostamiseks kasutati mõõteseadet RetroTek-MTM ja mõõtmiste käigus registreeriti järgmised andmed:

  • Mõõtmise aeg;
  • Mõõtmiskoha GPS koordinaadid;
  • Valguspeegeldavus RL [mcd/m2/lx]
  • Temperatuur;
  • Õhuniiskus;
  • Mõõtmiskiirus;
  • Mõõtmisest video (resulutsiooniga vähemalt 1920x1080).

Teekattemärgistuse valguspeegelduvuse mõõtmine hõlmas kõiki riigi põhimaanteid.

2017
Liiklusohutus
Liiklemine pimedal ajal, liikusharidus, tee ületamine

I  HELKURI KANDMINE

Peamine liikumise viis (küsimus T2)

Helkuri kandmise vajalikkus (küsimus 1)

Helkuri kasutamine (küsimused 2 ja 8)

Helkuri tüüp (küsimus 3)

Helkuri soetamine ja CE märgistus (küsimused 4 ja 5)

Helkuri mittekandmise põhjused (küsimused 6 ja 9)

Meetmed, mis paneks helkurit kandma (küsimus 7)

II  LIIKLUSOHUTUSKAMPAANIA

Kampaania spontaanne märkamine (küsimus 23)

Kampaania aidatud märkamine (küsimused 24-27)

III  OHUTU LIIKLUSKÄITUMISE ÕPETAMINE LASTELE VANEMATE POOLT (küsimused 10-13)

IV  TEE ÜLETAMINE

Tee ületamine punase fooritulega (küsimused 15 ja 16)

Tee ületamine selleks mitte-ettenähtud kohas (küsimused 17 ja 18)

Reguleerimata ülekäiguraja ületamine (küsimused 14, 19 ja 20)

Liiklusteadlikkus (küsimused 21 ja 22)

2017
Uuring mnt nr 11 Tallinna ringtee liiklusjuhtimise lahenduse väljatöötamiseks

Käesoleva uuringu eesmärk on riigi põhimaantee nr 11 (E265) Tallinna ringtee liiklusjuhtimise lahenduse väljatöötamine. Ulatuslikud ümberehitustööd muudavad Tallinna ringtee lähiaastatel kahe sõiduteega maanteeks ning uuringu põhjal on Maanteeametil võimalik planeerida ning arendada erinevaid ITS lahendusi, mis muudavad liikluse ringteel sujuvamaks ja ohutumaks ning võimaldab paremini hallata erinevaid liiklustakistusi põhjustavaid intsidente.

Käesolev uuring on ühtlasi ka üks tööpakettidest, mis kuulub FinEst Smart Mobility (FESM) rahvusvahelisse projekti. FESM on Euroopa Liidu  regionaalarengu programmi Central Baltic poolt 85% ulatuses rahastatud projekt Helsingi Läänesadama ja Tallinna Vanasadama vahelise liikuvuse parendamiseks nutikate lahenduste abil.

Uuring on jaotatud kolmeks etapiks, mille kohta koostatakse üks ühine aruanne. Teemad, mida antud uuringuga käsitletakse on:
• I etapp – Olemasoleva olukorra analüüs ning ettepanekud;
o ülevaade ja hinnang toimepidavusplaanidele;
o ringtee ning linna sissesõiduteede arenduskavad;
o mõjud 15 a perspektiivis;
• II etapp – Intsidentide modelleerimine ja ümbersõitude marsruudid
o tõenäoliste õnnetusstsenaariumite modelleerimine;
o ummikute tekkimise võimalikkus ja asukohad;
o ümbersõidu marsruutide koostamine;
• III etapp – Dünaamilise liiklusjuhtimise teostatavus;
o ITS lahenduste kirjeldus ja tüüpmaksumus;
o tasuvusanalüüs kolme stsenaariumi jaoks;
o optimaalsete ITS süsteemide ja seadmete valik;
o optimaalne ITS lahenduste etapiviisiline realiseerimiskava.

2017
Teedeala
Riigimaanteedel 2017 teostatud plaatkoormuskatsetuste praktika analüüs ja teiste riikide kogemused plaatkoormuskatse rakendamisel

Tegemist on uuringu "Mulde kandevõime ja tihendusnõuete kontrollimetoodikate arendamine kasutamiseks riigimaanteede rekonstrueerimisel ja ehitamisel" I osa  "Riigimaanteedel 2017 teostatud plaatkoormuskatsetuste praktika analüüs ja teiste riikide kogemused plaatkoormuskatse rakendamisel" aruandega. 

Uuringu I osa eesmärgiks oli saada ülevaade Eestis 2017 ehitatavate rekonstrueerimisobjektide kandevõime ja tihendustegurite mõõtmiste tulemustest, kõrvutada neid teiste riikide kogemustel tuginevate nõuetega ning teha ettepanekud (koostada tegevuskava) muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhise nõuete väljatöötamiseks, eesmärgiga tagada muldkeha kihtide piisav tihendatus ja kandevõime, vältimaks katendi hilisemaid deformatsioone ja puudulikust kandevõimest tingitud defekte.

 

2017
Liiklusohutus
Jalgrattaga liiklemine 11/2017

I    JALGRATTAGA LIIKLEMINE LASTE SEAS

  • Jalgrattaga sõitmine (küsimus F1)
  • Ohutusvarustuse kasutamine
    • Kiiver – vajalikkus, kandmine ja mittekandmise põhjused
    • Ohutusvest – kandmine ja mittekandmise põhjused

II   JALGRATTAGA LIIKLEMINE TÄISKASVANUTE SEAS

  • Jalgrattaga sõitmine
    • Liiklusõnnetusse sattumine
  • Ohutusvarustuse kasutamine
    • Kiiver – vajalikkus, teadlikkus kohustuslikkusest ja kandmine 
    • Ohutusvest – kandmine 
    • Jalgratta ohutusvarustus – teadlikkus kohustuslikkusest, olemasolu
  • Jalgratturiga arvestamine liikluses (küsimused 19-20)
  • Kergliiklusteed
    • Teedevõrgustiku olemasolu mõju jalgratta kasutamisele 
    • Rahulolu sõidutingimustega – maanteede äärde ja asulatesse rajatud kergliiklusteedel 

III    JALGRATTAGA LIIKLEMISE TEADLIKKUS 

IV    JALGRATTAGA MITTESÕITJAD

2017
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2017

Käesolev aruanne annab ülevaate 2017. aastal teostatud liikluskäitumise monitooringust (edaspidi LIMO). Liikluskäitumise monitooringut korraldab Maanteeamet regulaarselt alates 2001. aastast, eesmärgiga koguda usaldusväärseid andmeid liiklejate käitumise kohta ning võrrelda neid varasematel aastatel saadud tulemustega ja hinnata trende.

2017. aasta liikluskäitumise monitooringus vaadeldi järgmisi liikluskäitumise aspekte:

  • fooritulede nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt;
  • fooritulede nõuetest kinnipidamine jalakäijate poolt;
  • jalakäijatele tee andmine reguleerimata ülekäiguradadel;
  • turvavööde ja laste turvavarustuse kasutamine;
  • raudtee foori ja tõkkepuu nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt.

Võrreldes varasemate aastatega on 2017. aasta metoodika oluliselt muutunud, eeskätt valimite koostamise osas. Seoses sellega on joonistel toodud muutused 2016-2017 punktiirjoonega. Andmete kogumise eesmärgil teostati 55 välivaatlust Eesti eri piirkondades, s.h. suuremates linnades, väikelinnades ja asulavälistel maanteelõikudel.

2017
Liikluskorraldus
Tähispostide nõuetele vastavuse hindamine

Tähispostide asukohad fikseeriti põhimaanteedel, kasutades GPS seadet ja ülesande tarbeks loodud spetsiaaltarkvara. Peegelduvuse mõõtmiseks kasutati mõõteseadet RetroSign 4000 S/N:144. Fikseeritud asukohad seoti andmetöötluse käigus Teeregistri andmetega ja tuvastati vastavus lähteülesandes toodud nõuetele. Tähispostide asukohti ei fikseeritud kohtades, kus toimus ehitustegevus või tähispostide olemasolu polnud nõutud.

Töötluse käigus ei märgitud probleemseks neid kohti, kus normist kõrvalekalle esines ühe posti või postivahe juures. Ristmike asukohad võeti Teeregistrist. Plaani- ja püstkõverike raadiuste osas lähtuti Tanel Jairuse 2015. aasta magistritööst "Maanteede parameetrite mõju liiklusohutusele". Iga ristmiku ja lõigu kohta arvutati tähispostide arv, millest tuletati normeeritud samm kindlate astmetega. Juhul kui samm ületas oluliselt 100 meetrit, märgiti tunnuseks 999.

Mõõdetud peegeldusväärtusi võrreldi standardis EVS-EN 12899-3:2007 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Osa 3: Tähispostid ja helkurid antud piirväärtustega.

2017
Ühistransport
Tallinna lähipiirkonna - Harjumaa ning Kohila ja Rapla valdade elanike liikumisviiside uuring

Maanteeameti tellimusel on valminud AS Kantar Emori küsitlusuuring Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike igapäevaste liikumiste ja liikumisviiside eelistuste kohta. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada Tallinna lähipiirkonna elanike liikumisviiside valikud: kui palju, millise transpordiliigiga, mis eesmärgil ning millistesse sihtkohtadesse liigutakse ning mis on liikumisviiside valiku peamised tegurid. 

Igapäevaselt autoga Tallinnasse liikujaid meelitaks auto asemel ühistransporti valima sobivamad ühistranspordi liinid (48%), ühtne piletisüsteem (42%), kiirem ühistransport (44%) ja paremad pargi ja reisi tingimused (38%). Ühistranspordi soodsam hind, autokasutuse maksustamine parkimistasude või ummikumaksu kaudu, laste iseseisev liikumine ning paremad jalgsi- ja rattasõidutingimused mõjutaks 28-33% praegustest autokasutajatest.

„Kuna kodu-töö vahemaad on Tallinna lähipiirkonnas võrdlemisi pikad, on Maanteeamet arendamas oma võimekust analüüsida ja arendada liikuvust tervikuna, et selgitada välja kus ja milliste sihtgruppide lõikes annaks liikuvusteenuste arendamine kõige suuremat mõju,“ selgitab Maanteeameti peadirektori asetäitja liiklusohutuse ja ühistranspordi alal Meelis Telliskivi. Telliskivi sõnul on oluline, et uued inimeste liikumist eeldavad arendused kerkiksid juba olemasoleva hea ühistranspordi, nagu näiteks rongipeatuste, lähedusse ning piirkonna ühistranspordi- ja piletisüsteemi arendataks ühtse tervikuna – olenemata linnapiirist või transpordiliigist.

Veel fakte liikuvusuuringust:

• Harjumaa, Kohila ja Rapla elanikud liiguvad enim sõiduautoga – 63%, ühistransporti kasutajaid on 8%. Jalgsi liikujaid on 21% ning jalgrattaga 4%. Argipäeviti tehakse Harjumaalt Tallinnasse 63000 liikumist, neist autoga ligi 80% ja ühistranspordiga 18%

• Tallinna lähipiirkonna kooliõpilaste igapäevased kooli liikumise mustrid on märkimisväärselt vähem autokesksed - 31% 7-16-aastastest lastest liigub kooli jalgsi, 22% ühistranspordi või koolibussiga, 11% jalgrattaga ning 37% autoga. 

• Harjumaa, Rapla ja Kohila valdade kaheksal leibkonnal kümnest on peres vähemalt üks auto ning 44% on kasutusel vähemalt kaks autot. Nii suurima auto kasutuse kui ka omamise poolest torkavad silma - Harku, Kiili, Saku, Viimsi ja Rae valla elanikud.

• Keskmiselt kulutab Tallinna lähipiirkonna elanik autokütusele ühes kuus ca 172 eurot, ühistranspordile 26 eurot. 26% töötavatest autokasutajatest ütleb, et tööandja kompenseerib autoga seotud kulutusi kas osaliselt või täies ulatuses. Samas ühistranspordiga seotud kulusid kompenseeritakse 7% ühistranspordiga tööle liikujatele.

Uuringuga koguti ühtlasi andmed 2133 elaniku ühe päeva kõikidest liikumistest 2017. a sügisel. Koos mobiilpositsioneerimise jt liikuvust puudutavate andmetega võimaldab liikumisviiside ja hoiakute kaardistamine paremini kavandada tegevusi, mis vähendavad sundliikumist ning soodustavad ühistranspordiga, jalgsi ja jalgrattaga liikumist.

Uuringu läbiviimist rahastati Interreg Kesk-Läänemere projekti FinEstSmartMobility eelarvest.

2017 - 2018

Lehed