Uuringud

Käesoleval lehel asuvad uuringud, mis on lisatud enne 22. septembrit 2021. a.
Uuemad uuringud asuvad Transpordiameti kodulehel siin.

Valdkond Kirjeldus Aasta Failid
Teedeala
Aastaringse järelevalve eelised ja puudused

Eesmärk oli välja uurida riigiteede korrashoiu sisseostatava aastaringse järelevalve eelised ja puudused.

2021
Ühistransport
Tasuta sõiduõiguse ja 2017-2019 a maakonnaliinide ümberkorralduste mõju analüüs

Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata 2018. a maakonna avalike bussiliinide rahastamise ja korraldamise ümberkorralduste ning tasuta ja soodsama maakonnaliinide mõjusid sõitjate arvule, riigieelarvele, teenuse kättesaadavusele ning erinevate elanikkonna gruppide liikuvusele ja leibkondade kulutustele.

2021
Liiklusohutus
Sõidukijuhi väsimus ja tähelepanematus liikluses

Uuringu teemad 

SÕIDUKIJUHTIDE TAUST (küsimused T1-T6)

KÕRVALISED TEGEVUSED SÕIDUKI JUHTIMISE AJAL

  • Liiklusreeglite rikkumise ohtlikkus sõiduki juhtimise ajal (küsimus 12)
  • Kõrvaliste tegevuste ohtlikkus sõiduki juhtimise ajal (küsimus 13)
  • Suhtumine mobiiltelefoni kasutamisesse sõiduki juhtimise ajal (küsimus 14)
  • Kõrvaliste tegevuste tõttu liiklusohtlikesse olukordadesse sattumine sõiduki juhtimise ajal (küsimus 1)

MOBIILTELEFONI KASUTAMINE SÕIDUKI JUHTIMISE AJAL

  • Mobiiltelefoni kasutamine (küsimused 2-4)
  • Hoiakud mobiiltelefoni kasutamise osas sõiduki juhtimise ajal (küsimus 5)
  • Liiklusohtlikesse olukordadesse sattumine sõidukit juhtides mobiiltelefoni kasutamise tõttu (küsimused 6, 7)
  • Liiklusohtlikesse olukordadesse sattumine kaassõitjana sõidukijuhi mobiiltelefoni kasutamise tõttu (küsimus 15)

SÕIDUKI JUHTIMINE VÄSIMUSSEISUNDIS

  • Sõiduki juhtimine väsimusseisundis (küsimus 8, 9)
  • Väsimusseisundis liiklusohtlikkusse olukorda sattumine (küsimus 10, 11)

TÄHELEPANUU HAJUTAMISE ENNETAMISELE SUUNATUD LIIKLUSOHUTUSKAMPAANIA

  • Kampaania spontaanne märkamine (küsimused 16, 17)
  • Kampaania aidatud märkamine (küsimused 18-20)
2021
Liikluskorraldus
Riigitee nr 2 uue Kose-Võõbu teelõigu piirkiiruse mõju kiiruskäitumisele

Riigitee nr 2 uue Kose-Võõbu teelõigu piirkiiruse mõju kiiruskäitumisele

2021
Liiklusohutus
Sõidukijuhtide rahulolu riigiteede talvise hooldusega

Uuringu eesmärk on välja selgitada sõidukijuhtide rahulolu riigiteede hoolduse kvaliteediga 2021. aasta talvehooajal, et rakendada saadud tagasisidet teenuste arendamiseks nii maakondlikult kui ka üle Eesti.

2021
Liikluskorraldus
Autonoomsel toitel ilmajaamad ja teekaamerad

Teeilmajaamade võrk vajab kaasajastamist, nii olemasolevate seadmete uuendamise kui ka uute mõõtepunktide rajamise näol. Uute mõõtepunktide rajamine on vajalik riigiteedel valitsevate teeolude kohta kvaliteetsema info saamiseks. Autonoomsed seadmed on kiirem ja majanduslikult soodsam lahendus antud eesmärkide saavutamiseks. Projekti raames komplekteeriti teeilmajaamad mõõtmis-, toite-, ja sideseadmetega ning kaameratega, loodi seadmete juhtimistarkvara ja andmekogumise süsteem. Kogutud andmed ja pildid suunati teeilmastikku kajastatavatele veebilehtedele. Käesolev aruanne annab ülevaate kasutatud tehnilistes lahendustes ja nende toimimisest ning soovitusi seadmete tehniliste parameetrite kohta.

2021
Teedeala
Erinevate haardetegurit ja teekatte olekut mõõtvate seadmete võrdlus

Käesolev töö keskendus sõidutee katte pinna talvisetele mõõtmistele erivnevate seadmetega ja nende seadmete omavahelisele võrdlemisele.

2021
Sõidukid
Droonide kasutamise võimalikkusest korrashoiutööde järelevalvel

Aruanne kajastab arendusprojekti „Droonide kasutamise võimalikkusest korrashoiutööde järelevalvel“ vältel teostatud tegevusi ja saadud tulemust.

2021
Teedeala
Talvise teekatte seisukord ja ilmaolud sõiduki pardakompuutrist

Antud töö eesmärk on leida optimaalne lahendus kuidas saada tõepärast tee- ja ilmaolusid iseloomustavat infot kogu Eesti teede võrgule sõiduautodest, kasutades selleks sõiduki pardasüsteemidest saadavaid andmeid nagu näiteks tulede kasutamine, klaasipuhastite töö kiirus, pidurisüsteemi ja stabiilsuskontrolli süsteemide rakendamine.

 

2021
Teedeala
Kloriidide katsetamine

Käesolevas uuringus on võrdlemisel Saksamaalt ja Valgevenest tarnitud kloriidid. Katsetuste käigus lisandus veel Egiptusest pärit kloriid. Katsetused teostati katselõikudel perioodil 15. jaanuar kuni 11. märts 2021 aastal. Lisaks teostas AS Teede Tehnokeskus paralleelselt haardeteguri mõõtmisi erinevate seadmetega kahel katsepäeval, 2. ja 16. veebruaril.

2021
Teedeala
Raskeveokite mõju sildadele. Nende koormuste valideerimine reaalsetel koormustel ning mõju analüüs.

Uurimistöö eesmärgiks on olemasolevatel nõukogudeaegsetel enamlevinud tüüpsildadel teostada reaalsed koormuskatsetused raskeveokitega, mille käigus kontrollitakse ja valideeritakse vastavaid arvutusmudeleid. Saadud andmete põhjal on võimalik hinnata suuremat osa Eesti riigiteedel asuvatest sildadest, mis on ehitatud analoogsete tüüpprojektide alusel. Tulemused on rakendatavad ka kohalikel teedel paiknevatele sildadele, kuna sildade olem on üle Eesti suhteliselt sarnane.

2021
Teedeala
Sõidukijuhtide rahulolu suvise teehooldega

Sõidukijuhtide rahulolu suvise teehooldega

2021
Liikluskorraldus
Saaremaa ja Hiiumaa praamide ootejärjekorra kujunemise ja liiklusloendusandmete seoste väljaselgitamine ning prototüübi koostamine

Praamid on Eesti transpordisüsteemi lahutamatu osa. Tegu on kahe maakonna – Saare ja Hiiu – peamise ühendusega nii omavahel kui ülejäänud Eestiga. Ainsateks alternatiivideks on tavaolukorras õhutransport või väikelaevad. Jääteed on kasutatavad ainult külmadel talvedel ja selliseid on jäänud järjest vähemaks. Seega on praamiühenduse puhul tegu eluliselt olulise ühendusega, kuna just sealt kaudu liiguvad kaubad, tööjõud ja turistid.

Iga transpordiühenduse puhul tekivad erinevad probleemid, kui nõudlus ja pakkumus ei ole tasakaalus. Igapäevaselt ei ole mõtet transpordivõimekust üle dimensioneerida, samas selle hoidmine tavalisel nõudluse tasemel ei välista olukordi, kus kõiki soovijaid ei jõuta teenindada. Nii juhtubki, et suurürituste või suurte pühade eel tekivad sadamatesse järjekorrad.

Käesoleva töö sisuks on praamijärjekordade ennustamine liiklusloendusandmete põhjal. Eesti riigiteedele on rajatud püsiloenduspunktid, mis loevad liiklust 24/7. Sellised punktid on ka teedel, mis viivad Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas loendusandmete pealt on võimalik järjekorra tekkimist ette ennustada ja koostada selleks arvutusmudeli prototüüp.

2021
Teedeala
ITS baastaristu valmiduse teostatavus-ja tasuvusanalüüsikoostamine

Maanteeameti missiooniks on kujundada turvalist, toimivat ja säästlikku liikluskeskkonda. Sellekspakutakse avalikke teenuseid, mis võimaldavad liiklejatel ohutult ja efektiivselt kasutada liikluskeskkonda. Teenuste kõrge taseme tagamiseks rakendataksemaailmas kasutuses olevaid parimaid praktikaid ja luuakse ka ise innovatiivseid lahendusi.

Paljude riikide kogemused näitavad et teetaristu ohutuse ja efektiivsuse tõstmiseks ei ole alati otstarbekas ehitada teid laiemaks ja kiiremaks vaid sageli on neid eesmärke võimalik saavutada läbi info-ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste parema rakendamise taristu haldamisel ja liikluse korraldamisel. Maanteeameti strateegias aastateks 2019-2023 on võetud üheks eesmärgiks välja selgitada omavahel suhtlevate ja isejuhtivate sõidukite laieneva kasutuse mõju ning nõuded taristule, Maanteeameti pakutavatele teenustele ja liikluskeskonnale laiemalt ning alustada muutuse sujuvaks juhtimiseks ettevalmistavate tegevuste elluviimist. Hiljuti valminud strateegias aastateks 2021-2024 on eesmärgiks seatud kasutusele võtta uusi tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas arendada intelligentseid transpordisüsteeme (ITS).Mitmesugused testid on tõestanud, et ITSlahenduste rakendamise teel saab vähendada liiklusõnnetustest tekkivat kahju kuni kolmandiku võrra.

Teedetaristu haldajana on Maanteeametil huvi käesolvas töös välja selgitada, millal ja kuidas on kõige mõistlikum hakata teede taristut ette valmistama tuleviku ITS lahendusteks. Kas on otstarbekas juba kohe uute teedeehitamise ja olemasolevate rekonstrueerimise käigus näha ette valmidus teeäärsetele ITS lahendustelevõi ei nõua kasutajate vajadused lähemate aastakümnetejooksul sellist valmisolekut.

Samuti soovib Maanteeameti käesolevatöögavälja selgitada ITS baastaristuga seotud teenusepakkujad ning nende ootused ja nägemused koostööle Maanteeametiga, eeskätt leidmaks sünergiat ja kokkuhoidu teedetaristu ja ITS baastaristu ühisel planeerimisel ja rajamisel. Uuring võiksanda suuniseid ja sisendit Maanteeamaeti normdokumentidesse, et selle tulemusel ühtlustuks ITS lahenduste arendamine ning paraneks infovahetus seotud osapoolte vahel.

2021
Liikluskorraldus
Maantee nr 15 Tallinn – Rapla – Türi keskpiirde lõigu liiklustehniline- ja vaatlusuuring

Käesoleva uuringu eesmärk on tugimaantee nr 15 Tallinn – Rapla – Türi, Kirdalu-Tagadi keskpiirdega katselõigu liikluse tehnilise ja liiklejate käitumise uuringu läbiviimine, mille tulemusel saab Hankija anda hinnangu katsetatava lahenduse mõjust liiklustehnilistele parameetritele ja liikluskäitumise võimalikele muutustele.

2020
Liikluskorraldus
Tee kohal paiknevate juhatusmärkide loetavuse uuring

Käesoleva uuringu eesmärk on uurida riigiteedele tee kohale paigaldatud juhatusmärkide loetavust pimedal ajal kasutades selleks eri liiki sõidukeid ja ka eri liiki sõiduki tulesid. Maanteeametile teadaolevalt on uute tulede liikide kasutusulevõtust tulenevalt jäänud vähemaks sõidukite tulede puhul hajusvalgust, mis võib põhjustada olukorra kus tee kohal paiknevad juhatusmärgid ei peegelda piisavalt valgus tagasi.

2020
Teedeala
Trassipõhise hoolduse plussid ja miinused, riik või erasektor, analüüs

Maanteeameti hooldevaldkonna tegevusprogrammis on aastateks 2019-2021 püstitatud eesmärgiks välja selgitada riigiteede korrashoiu ülesehituse võimalused tulevikus, sealhulgas hangete korraldamise ja korrashoiu eest tasustamise põhimõtted, seisundinõuete rakendamise põhimõtete täpsustamine, järelevalve tegemise võimalikud viisid, teehoolde ITrakenduste võimalikud arendused, liiklejatele sõiduoludest teavitamine jne. Ühe tegevusena
on kavas selgitada välja trassipõhise hoolduse plussid ja miinused võrreldes praeguse, hooldepiirkondadel põhineva teehoiuga.

Praegune riigimaanteede hooldesüsteem Eestis on piirkondlik. See tähendab, et ühe piirkonna, milleks enamasti on maakond, riigiteede hoolduseks on Maanteeamet sõlminud hooldelepingu. Piirkonna/maakonna riigiteede hoole hõlmab kõigi piirkonnas asuvate riigiteede (põhi, tugi- ja kõrvalteede) hooldust.

Peamiseks eesmärgiks trassipõhise hoolduse teostatavuse analüüsil on hinnata tee seisundi erisuste kaotamise võimalikust maakonna/hooldepiirkonna piiridel ning võimalikku talihoolde kvaliteedi tõstmist. Võib eeldada, et seisunditasemete erisus ilmneb peamiselt või ainult talihoolduse puhul. Seega keskendub käesolev analüüs eelkõige talihooldele. 

Samuti püütakse välja selgitada ka trassipõhise hoolduse majanduslik põhjendatus ning kas trassipõhist hooldust peaks tegema riigi- või eraettevõtted.

Vajadus uurida ja analüüsida trassipõhise hoolduse teostatavust, selle majanduslikku ja kvalitatiivset tasuvust tuleneb ka eelnevast Maanteeameti poolt läbi viidud uuringust „Erinevate riikide teede korrashoiutööde võrdlus ja analüüs“.

Teedeks, millel trassipõhise hoolduse teostatavust käesolevas töös analüüsitakse, on Eesti TEN-T teede võrgustik. TEN-T tee on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1315/2013 nimetatud Eesti territooriumil asuv tee ehk üleeuroopalise teedevõrgu tee.

Eesti TEN-T teed on erineva klassi, asukoha ja liiklussagedusega. Ka on erinevad TEN-T teedele kehtestatud seisunditasemed. Seetõttu käsitleb analüüs ka TEN-T teede erinevaid osi trassipõhise hoolduse tegemiseks.

Analüüsi teostamise käigus uuriti eesti hooldeettevõtete seisukohti ja arvamusi trassipõhise hoolduse kohta. Samuti uuriti ka teiste riikide (Põhjamaade) kogemusi trassipõhise hoolduse valdkonnas.

Kokkuvõttes on esitatud mõned soovitused Maanteeametile trassipõhise hoolduse osas.

2020
Teedeala
Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine

Käesolev uurimistöö on koostatud Maanteeameti tellimusel ja sellel on kaks omavahel seotud eesmärki. Esmalt on selleks riigimaanteede liiklussageduse  baasprognoosi koostamine ja teiseks liiklusuuringute juhendi koostamine. Liiklusuuringud saavad olla vägagi eripalgelised, kuid antud juhul on silmas peetud just neid, mis on vahetult seotud liiklusvoogude prognoosiga ja siit omakorda teede projekteerimisega.

Analoogilisi töid, mille lõpptulemuseks on olnud pikemaks perioodiks baasprognoosi koostamine, on koostatud korduvalt varemgi. Kui 2001. aastal  koostatud baasprognoos oli mõeldud abiks pigem projekteerijatele, siis 2007. aastal koostatud töö puhul oli põhirõhk suunatud eelkõige regioonide teehooldetööde mahtude hindamisele eelseisvateks perioodideks. Samas leidsid töös esitatud kasvutegurid endiselt aktiivset kasutamist projekteerimispraktikas, ja seda vaatamata sellele, et kohe pärast töö valmimist leidis aset majanduslangus, mis perioodi 2007 kuni 2010 liikluse prognoosi lühiajalises vaates pööras pea peale. Kui silmas pidada perioodi 2010(9)-2019, siis suures plaanis osutusid liiklusvoogude muutused küllaltki ligilähedasteks prognoositutega, kuigi lõpptulemustes kajastub ka tagasilöögi mõju.

Viimase baasprognoosi (2007) üheks vaheetapiks oli 2020. aasta, mis tänu ülemaailmsele COVID 19 pandeemiale saab olema eriilmeline. Võib eeldada, et  see toob endaga kaasa mõju aasta keskmisele ööpäevasele liiklussagedusele, kuid liiklusvoogude seire andmete jälgimise tulemusena võib väita, et mõju on ka ööpäevasele liiklusvoogude jagunemisele ja tipptundide liiklusvoogudele, kuid need ei ole ilmselt sugugi sünkroonis AKÖL-i muutustega. Seetõttu on 
oluline jälgida 2020 ja järgnevate aastate liiklusseire tulemusi detailsemalt ning vajadusel teha korrektiivid ka käesolevas töös esitatud kasvutegurite osas.

2020
Liikluskorraldus
Teekattemärgistuse valguspeegeldavuse mobiilne mõõtmine riigi tugimaanteedel

Teede Tehnokeskus viis Maanteeameti tellimusel 2020. aastal läbi teekatte valguspeegeldavuse mõõtmised. Mõõtmised teostati 1666 km ulatuses tugimaanteede pikimärgistel. Mõõtmised teostati mobiilse seadmega Delta LTL-M, mis võimaldas mõõta valguspeegeldavust liikluskiirusel. Välitööd teostati ajavahemikus 16. august kuni 15. september, mõõtmised lõpetati oktoobri alguses, andmete analüüs toimus oktoobris.

2020
Liiklusohutus
Liiklemine pimeda ajal, liikluskasvatus, tee ületamine 12/2020

HELKURI KANDMINE

  • Peamine liikumise viis (küsimus T2)
  • Helkuri kandmise vajalikkus (küsimus 6)
  • Helkuri kandmine (küsimused 7 ja 1)
  • Helkuri tüüp (küsimus 8)
  • Helkuri soetamine ja CE märgistus (küsimused 9 ja 10)
  • Helkuri mittekandmise põhjused (küsimus 11)
  • Meetmed, mis paneks helkurit kandma (küsimus 12)

LIIKLUSKASVATUS (küsimused 2-5)

TEE ÜLETAMINE

  • Tee ületamine punase fooritulega (küsimused 13 ja 14)
  • Tee ületamine selleks mitte-ettenähtud kohas (küsimused 15 ja 16)
  • Reguleerimata ülekäiguraja ületamine (küsimused 17-19)
  • Liiklusteadlikkus (küsimused 20 ja 21)

LIIKLUSOHUTUSKAMPAANIA

  • Kampaania spontaanne märkamine (küsimus 22-23)
  • Kampaania aidatud märkamine (küsimused 24-27)
2020
Liiklusohutus
Teavitused teeoludest liiklejatele ja liiklejatelt

Maanteeameti hooldevaldkonna tegevusprogrammis aastateks 2019-2021 on üheks eesmärgiks selgitada välja, kuidas võimalikult hästi teavitada liiklejaid  teeseisundist ja sõiduoludest ja saada liiklejatelt infot sõiduolude kohta.

Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa käesolev töö, mis:
• analüüsib praegu liiklusinfo jagamiseks kasutatavate kanalite populaarsust ja
eripärasid
• toob esile naaberriikide kogemusi liiklusinfo jagamisel
• tutvustab Eesti inimeste harjumusi ja ootusi seoses liiklusinfo jagamisega
• pakub välja soovitusi olukorra parandamiseks

Vaatluse all on info jagamine teeolude kohta asulavälistel Maanteeameti haldusalasse jäävatel teedel. Seega ei analüüsi aruanne näiteks seda, kuidas saavad teeoludest teada need, kes liiklevad Tallinna või muu kohaliku omavalitsuse hallatavatel teedel. Mitmed välja toodud uuringutulemused ja soovitused on siiski universaalsed ja ilmselt laiemalt kasutatavad. 

Töö käigus on intervjueeritud Maanteeameti töötajaid ja tutvutud asjakohaste uuringutega ning statistikaga praegu kasutatavate infokanalite kohta. Vesteldud on liiklejatega ja läbi on viidud sotsioloogiline küsitlus, mille tulemusi saab laiendada kogu Eesti elanikkonnale.

Teede Tehnokeskuse ASi partneriks selle projekti juures oli kommunikatsioonibüroo KPMS.

2020
Liikluskorraldus
Sõidukijuhtide ja kohalike elanike rahulolu esimese 1+1 keskpiirdega testlõiguga aasta pärast selle paigaldamist

Uuringu ülesanne:

* Viia väljatöötatud metoodikaga läbi kordusuuring Tallinn- Rapla mnt Kirdalu-Tagadi teelõigul pärast seal tehtud  ümberehitusi.

*Kuna teelõigu ohutuse kohta viidi läbi eeluuring enne ümberehituste algust, on kordusuuringu ülesandeks võrrelda sihtrühma (kohalikud elanikud ja autojuhid) hinnanguid eeluuringu tulemustega kõigis põhilistes liiklusohutuse aspektides.

2020
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2020

Käesolev aruanne annab ülevaate 2020. aastal teostatud liikluskäitumise monitooringust. Liikluskäitumise monitooringut korraldab Maanteeamet regulaarselt alates 2001. aastast, eesmärgiga välja selgitada liiklejate käitumine ning võrrelda välivaatluste käigus saadud andmed varasemate aastate uuringute tulemustega.

2020. aasta liikluskäitumise monitooringus vaadeldi järgmisi liikluskäitumise aspekte:
• fooritulede nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt;
• fooritulede nõuetest kinnipidamine jalakäijate poolt;
• jalakäijatele tee andmine reguleerimata ülekäiguradadel;
• turvavöö kasutamine autos;
• sõidukijuhtide käitumine raudteeülesõidukohal.

Võrreldes varasemate aastatega on metooodika 2017. aastal oluliselt muutunud, eelkõige osas, mis puudutab valimite koostamist. Seoses sellega on varasemad muutused toodud graafikutel punktiirjoonega.

Andmete kogumise eesmärgil teostati 55 välivaatlust Eesti eri piirkondades, s.h. suuremates linnades, väikelinnades ja asulavälistel maanteelõikudel.

2020
Keskkond
Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid

Käesolev töö annab ülevaate Eesti teeservade võimalikest hooldusvõtetest, mis aitavad toetada nii Eesti looduse elurikkust kui tagada kuluefektiivsus ja teeohutus.

Töö eesmärk on:

  1. anda ülevaade millal ja kui tihti võiks Eestis niita teepeenraid ja tee ääres olevaid teemaa-alasid, et samaaegselt oleks tagatud liiklusohutus ja teeservade elurikkus (sh putukate elupaigad), hinnata erinevate hoolduspraktikate (niitmissagedus, niitmisaeg, herbitsiidi kasutamine) mõju elurikkusele ning analüüsida kuluefektiivsust;
  2. anda ülevaade teeäärsete hekkide seisundist ja hekkide rajamis- ja hooldusvõtetest, mis tagaks nende toimimise tuisu- ja ulukitõkkena, ilusa väljanägemise, vastupidavuse erinevatele stressiteguritele ning soodustaks elurikkust;
  3. anda ülevaade glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamise mõjust teeservades;
  4. anda soovitusi taimestiku valikul haljastuseks, mis tagaks teeservade elurikkuse hea seisundi ja majanduslikult soodsa hoolduse.
2020
Liiklusohutus
Sõidukijuhi väsimus ja tähelepanematus liikluses

SÕIDUKIJUHTIDE TAUST (küsimused T1-T6)

KÕRVALISED TEGEVUSED SÕIDUKI JUHTIMISE AJAL

  • Liiklusreeglite rikkumise ohtlikkus sõiduki juhtimise ajal (küsimus 12)
  • Kõrvaliste tegevuste ohtlikkus sõiduki juhtimise ajal (küsimus 13)
  • Suhtumine mobiiltelefoni kasutamisesse sõiduki juhtimise ajal (küsimus 14)
  • Kõrvaliste tegevuste tõttu liiklusohtlikesse olukordadesse sattumine sõiduki juhtimise ajal (küsimus 1)

MOBIILTELEFONI KASUTAMINE SÕIDUKI JUHTIMISE AJAL

  • Mobiiltelefoni kasutamine (küsimused 2-4)
  • Hoiakud mobiiltelefoni kasutamise osas sõiduki juhtimise ajal (küsimus 5)
  • Liiklusohtlikesse olukordadesse sattumine sõidukit juhtides mobiiltelefoni kasutamise tõttu (küsimused 6, 7)
  • Liiklusohtlikesse olukordadesse sattumine kaassõitjana sõidukijuhi mobiiltelefoni kasutamise tõttu (küsimus 15)

SÕIDUKI JUHTIMINE VÄSIMUSSEISUNDIS

  • Sõiduki juhtimine väsimusseisundis (küsimus 8, 9)
    • Väsimusseisundis liiklusohtlikkusse olukorda sattumine (küsimus 10, 11)

TÄHELEPANUU HAJUTAMISE ENNETAMISELE SUUNATUD LIIKLUSOHUTUSKAMPAANIA

  • Kampaania spontaanne märkamine (küsimused 16, 17)
  • Kampaania aidatud märkamine (küsimused 18-21)
2020
Liiklusohutus
Laste liiklusohutus

TURVAVÖÖ KINNITAMINE SÕIDUKIS (küsimused 1-4)

HELKURI KANDMINE PIMEDAL AJAL (küsimused 5-7)

JALGRATTAGA SÕITMINE

  • Jalgrattaga sõitmine (küsimused 8-11, 15)
  • Jalgratta ohutusvarustus (küsimused 12-16)
  • Kõrvalised tegevused jalgratturina (küsimused 17-18) *
  • Teadlikkus – ülekäiguraja ja raudtee ületamine (küsimused 19-20) *
  • Jalgratturi koolituse läbimine ja jalgratturi juhiluba (küsimused 21-22) *

JALAKÄIJANA LIIKLEMINE

  • Kõrvalised tegevused jalakäijana (küsimused 31-32) *
  • Teeületus (küsimused 27-30) *

OHUTU LIIKLEMISE ÕPETUS

  • “Peatu, vaata, veendu“ sõnumi märkamine kõnniteel (küsimus 25)
  • Liiklusaabitsa kasutamine (küsimus 26)
  • Kuidas oleks huvitav liiklust õppida (küsimus 33) *
  • Kes on õpetanud, kuidas liikluses käituda? (küsimus 23)
  • Mida on sõidutee ületamise kohta õpetatud? (küsimus 24)
2020
Liiklusohutus
Jalgratta ja elektritõukerattaga liiklemine

JALGRATTAGA LIIKLEMINE LASTE SEAS

  • Jalgrattaga sõitmine (küsimus F1)
  • Ohutusvarustuse kasutamine
    • Kiiver – vajalikkus, kandmine (küsimused 15, 1)
    • Ohutusvest – kandmine (küsimus 2)

JALGRATTAGA LIIKLEMINE TÄISKASVANUTE SEAS

  • Jalgrattaga sõitmine (küsimused F2, 3-7)
    • Liiklusõnnetusse sattumine (küsimused 8-9)
    • Kõrvalised tegevused (küsimus 21)
  • Ohutusvarustuse kasutamine
    • Kiiver – vajalikkus, teadlikkus kohustuslikkusest ja kandmine (küsimused 14, 16 ja 13)
    • Ohutusvest – kandmine (küsimus 12)
    • Jalgratta ohutusvarustus – teadlikkus kohustuslikkusest, olemasolu (küsimused 10, 11 ja 19-20)
  • Jalgratturiga arvestamine liikluses (küsimused 18)
  • Jalgrattaga liiklemise teadlikkus
    • Teadlik käitumine (küsimused 17 ja 22-23)
    • Teadlikkus (küsimused 24-25)

ELEKTRITÕUKERATTAGA LIIKLEMINE

  • Elektritõukerattaga sõitmine (küsimused F3, 26-28, 31, 33)
  • Liiklusõnnetusse sattumine (küsimused 29-30)
  • Kiiver – vajalikkus, kandmine (küsimused 35, 32)

OHTLIKUD OLUKORRAD KERGLIIKLUSTEEL (küsimus 34)

KAMPAANIA MÄRKAMINE (küsimused 36-38)

2020
Teedeala
Teelõikude tehniline järelmonitooring II 2020

2010. aastal algatati OSAMAT projekt, mille eesmärk oli katsetada põlevkivituhka teede ehitusmaterjaline looduslikes tingimustes kahes pilootlõigus kaasaegsete teedeehitustehnoloogiate abil. Projekti tulemused on sisendandmed taaskasutatavate materjalide turgudel tuha edendamiseks ning standardiseerimiseks kohalikul ja Euroopa tasemel. OSAMAT projekti koordinaatoriks oli Eesti Energia AS. Partneritena osalesid projektis Eesti Energia tütarettevõte EE Narva Elektrijaamad ja ehitusfirma Nordecon AS. Projekti kaasfinantseerijaks oli Eesti Maanteeamet. Põlevkivituhka katsetati kahe pilootlõigu ehitamisel kahe erineva ehitustehnoloogia järgi: tee ülemise kihi stabiliseerimisel (Narva-Mustajõe pilootlõik) ja turba mass-stabiliseerimisel Simuna-Vaiatu pilootlõigul.1

Projekti tehnilises lõpparuandes fikseeriti kahe katselõigu (Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu) tehnilised parameetrid ning seisukord jms detailid.
2018a. teostatas ERC Konsultatsiooni OÜ kahel katselõigul järelmonitooringu katsetused, mille tulemused on koondatud vastavasse aruandesse.

Käesoleva uuringu eesmärk oli võrrelda 2 katselõigu tehniliste näitajate ja seisukorra muutust võrreldes varasemate uuringute tulemustega, tuua välja kokkuvõttes selgelt parimaks osutunud tehnoloogiad mõlemalt katselõigult ning teha ettepanekud millistes teekonstruktsiooni kihtides ja millise liiklus- ning koormussagedusega teelõikudel võiks parimaks osutunud tehnoloogiate kasutust edaspidi kaaluda. Eesmärk on selgitada kas katsetatud tehnoloogiad on tehnilis-majanduslikult optimaalsed Eesti teedeehituses kasutamiseks.

Uuringu raames viidi läbi erinevad teekatte seisukorra mõõtmised (FWD, IRI, RBS, DEF) ja puurkehade katsetamised (survetugevus, penetratsioon, tiivikkatse, veesisalduse määramine) ning tehti pildid teekatte defektidest vastavalt töö tehnilisele kirjeldusele. Mõõtmis- ja laboratoorsete katsete tulemusi on võrreldud objekti valmimise järgsete tulemustega ning 2018 aasta järelmonitooringu tulemustega selgitamaks vahepeal toimunud olukorra muutust.

2020
Liiklusohutus
Jalgratta külgvahe märkide mõjuanalüüs

Aastal 2019 paigaldas Maanteeamet kolmele Harjumaa kõrvalmaanteele kuus liiklusmärki, mille ülesandeks on tuletada liiklejatele meelde ohutu külgvahe hoidmise olulisust.

Käesoleva töö eesmärk on hinnata külgvahe märkide mõju mootorsõidukijuhi käitumisele jalgratturist möödumisel. Selleks mõõdeti tegelikke mootorsõidukite möödumise kaugusi jalgratturist nii märkidega tähistatud lõikudel kui nendega muus osas sarnastel referentslõikudel.

2020
Keskkond
Kukruse-Jõhvi I settebasseini reostusallika uuring

Aruande tulemused annavad alust väita, et enne Kukruse-Jõhvi teelõigu ehitamist aastatel 2009-2010, on toimunud AS Autokütus (praegune omanik Circle K) bensiinijaamas ulatuslik kütuste leke sademevee immutamise immutusmahutisse, mis tõi omakorda kaasa pinnase reostuse. Tee-ehituse käigus reostunud pinnasekihid segati ja praeguseks on pinnase ülemistest kihtidest naftasaadused sademetega jõudnud Kukruse-Jõhvi I settebasseini.

2020
Keskkond
Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal

Aruande eesmärk on anda ülevaade õhusaasteainetest mõõtepunktis, hinnata õhusaaste võimalikku päritolu, keemilist koostist ning fraktsioonilist jaotust ning eelnimetatud saasteallikate osakaalu õhusaaste põhjustajana. Liiklusest pärineva õhusaaste hindamiseks teostati valitud mõõtepunktis õhukvaliteedi pidevmõõtmised, kus lisaks gaasiliste saasteainete (NO, NO2, SO2, CO) ja tahkete osakeste (PM2.5) automaatmõõtmistele koguti õhust peenosakeste (PM10) ööpäevakeskmised proovid, millelt analüüsiti raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb, Cr, Cu, Zn, V) ja süsiniku (EC/OC) sisaldust ning ioonilist (SO42-, Cl-, Na+, K+, Mg2+, NH4+, Ca2+) koostist. Lisaks saasteainetele toimusid mõõtepunktis pidevmõõtmised meteoroloogiliste andmete (tuule suud, tuule kiirus, välisõhu temperatuur) osas.

2020
Liikluskorraldus
Piirkiiruste määramise metoodika kasutuselevõtmine

Katseprojekti eesmärk oli kontrollida piirkiiruste määramise metoodika ja arvutusmudeli parameetrite sobivust Eesti tingimustes, jälgides liiklejate käitumist vastavalt muudetud liikluskorraldusele. Seega taheti projektiga kontrollida metoodika usaldusväärsust ning selle sobivust erinevates olukordades. Projekti käigus mõõdeti liiklejate tegelikke sõidukiiruseid enne ja pärast piirkiiruste muutmist, et saada aimu, kas kehtestatud piirang oli põhjendatud, liiklejatele arusaadav ja usutav. Põhjendatud ja usutav on kiiruspiirang, mida toetab liikluskeskkond ja seeläbi tunnetab enamus sõidukijuhtidest seda loogilisena ning järgivad seda.

Katseprojekti raames taheti vastata järgmistele küsimustele:
1. Kas arvutusmudeli leitud kiirus sobib olemasolevasse liikluskeskkonda?
2. Kas arvutusmudeli leitud kiirus on antud liikluskeskkonnas ohutu?
3. Kuidas arvutusmudelil tugineva piirkiiruse kehtestamine muudab liiklejate kiiruskäitumist?
4. Kas arvutusmudelil tuginev piirkiirus on liiklejate jaoks põhjendatud ja usutav?

2020
Teedeala
Erinevate korrashoiulepingute võrdlus ja analüüs Tšehhi ning Soome näitel

Maanteeameti hooldevaldkonna tegevusprogrammis on aastateks 2019-2021 püstitatud eesmärgiks välja selgitada riigiteede korrashoiu ülesehituse võimalused tulevikus, sealhulgas hangete korraldamise ja korrashoiu eest tasustamise põhimõtted, seisundinõuete rakendamise põhimõtete täpsustamine, järelevalve tegemise võimalikud viisid, teehoolde IT-rakenduste võimalikud arendused, liiklejatele sõiduoludest teavitamine jne.

Ühe tegevusena on kavas ka erinevate ülesehitustega „hübriid“ ja „allianss“ korrashoiulepingute võrdluse ja analüüsi teostamine ning analüüsi põhjal sobivaima lepingutüübi leidmine kasutamiseks Eestis.

Käesolev töö käsitleb erinevate korrashoiulepingute võrdlust ja analüüsi Tšehhis ja Soomes rakendatud näidete varal ning täpsemad püstitatud ülesanded on järgmised:

  • Lisainfo hankimine hübriid- ja allianss-korrashoiulepingute ülesehituse kohta (vastavalt Tšehhi ja Soome lepingute näitel) selgitamaks välja, miks on kasutusele võetud just sellist tüüpi lepingud ning millist tüüpi lepingud olid kasutusel varem. Lisaks tuua välja kummagi lepingutüübi plussid ja miinused.
  • Teostada analüüs korrashoiulepingute pikkuste ja lisa-aastate rakendamise kohta, tuues välja plussid ja miinused erinevate lepingu pikkuste korral ning põhjendades, milline oleks neist sobivaim kasutamiseks Eestis.
  • Küsida andmeid Soome korrashoiuhangete hindamiskriteeriumite kohta, tuues välja, millised kriteeriumid on lisaks hinnale Töövõtja valimiseks kasutusele võetud ning mis on olnud kriteeriumite loomise põhjuseks. Analüüsida kriteeriumeid Eestis kasutatavuse seisukohalt ja teha järeldusettepanekud.

Töö käigus on läbi töötatud Tšehhi Vabariigi ja Soome Vabariigi teede korrashoidu puudutavad avalikult kättesaadavad materjalid – seadusandlikud aktid, riikide juhendmaterjalid, lepingud ja nende lisadokumendid ning mitmed muud seotud andmed. Neist kõigu olulisem on töö koostaja seisukohalt koondatud aruandesse. Tellija esindajale on tehtud kättesaadavaks aruande koostamisel aluseks olnud läbitöötatud materjalid, mida on kordades rohkem võrreldes aruandes tooduga. Huvi korral on võimalik sellest materjalist lihtsasti otsida täpsustavat ja täiendavat infot.

Uurimistöö osana on esitatud ettekanded läbitud teemade kaupa Maanteeameti korrashoiu tulevikukontseptsiooni töögrupi igakuisetel koosolekutel, kokku viiel korral. Sellele lisaks toimus materjali mahukuse tõttu 2 täiendavat ärakuulamist, mille käigus lisandus, tänu töögrupi liikmete küsimustele ja mõtetele, aruandesse täiendusi ja täpsustusi.

Töö osana olid ette nähtud Tšehhi ja Soome riigiteede korrashoiu eest vastutavate ametkondade külastused, kaasates Maanteeameti esindajad. Terviseriske arvesse võttes on need ettevõtmised määramata ajaks edasi lükatud.

Aruanne on struktureeritud sel moel, et püstitatud ülesannete kaupa avatakse teemad. Iga teema juures on ära toodud ülevaade olulisemast ning teema lõppeb kokkuvõttega, mis sisaldab muuhulgas töö autori soovitusi. Analüüsi sisaldavates osades on lisaks toodud välja tugevused ja nõrkused ning poolt- ja vastuargumendid.

Järgnevat aruannet on kergem lugeda ja lihtsam mõista, kui lugejal on erialased teadmised teede korrashoiust.

2020
Liiklusohutus
Liiklusõnnetuste prognoosmudel

Liiklusohutusalaste ennetustegevuste teadmuspõhiseks suunamiseks on vaja teada, millised tegurid millises ulatuses mõjutavad liiklusõnnetuse toimumise aega ja kohta ning võimaldavad võimalikult täpselt prognoosida liiklusõnnetuse toimumisriski. Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengufondist kaasrahastatud Maanteeameti projekti eesmärk on luua tehisintellekti mudelid, mis peaksid võimaldama hinnata, milliseid tegureid saab kõige tõhusamalt mõjutada selleks, et õnnetuste esinemisriski vähendada.

Käesoleva projekti käigus analüüsiti liiklusõnnetuste esinemisriski ennustava ja liiklusõnnetuste juurpõhjuste masinõppemudelite loomise võimalikkust ja loodi prognoosimudeli rakenduse prototüüp. Tehisintellekti mudeli loomiseks kasutati erinevaid andmestikke, nt liiklusrikkumised, liiklusõnnetused, ilmaolud, politsei sõidukite väljapaneku kohad ja aeg, liiklusloendusandmed, teeregistri andmed jms. Nende andmete alusel loodi ja testiti kahte mudelit: liiklusõnnetuste toimumise tõenäosusriski ja nende raskusastme prognoosimudelit ja juurpõhjuste ehk õnnetuste põhjuste ennustusmudelit.

Tegu on tehisintellekti võimaluste kasutamise ning andmeanalüüsi ja rakenduse prototüübi loomise tõestusprojektiga, seega ei ole projekti raportis toodud liiklusõnnetuste esinemisriski ennustused lõplikud. Tegu on pigem esimese olulise sammuga andme- ja teadmuspõhise otsustusprotsessi suunal. Kasutades projekti käigus loodud mudeleid ja prototüüpi, kavatseb Maanteeamet määrata kasutuslugusid ja teha rakendusele ärianalüüsi, et kavandada saadud teadmiste põhjal jätkuprojekt.

2020
Liiklusohutus
Sõiduki juhtimine (sõidukiiruse valik ja joobes juhtimine) Sõiduki juhtimine (sõidukiiruse valik ja joobes juhtimine)

SÕIDUKIJUHTIDE TAUST

  • Mootorsõiduki juhtimisõigus (küsimus T1 ja T2)
    • Kilometraaž viimase 12 kuu jooksul (küsimus T3)
    • Sõidukijuhi staaž (T4)
  • Töösõidud ja nende kilometraaž viimase 12 kuu jooksul (küsimus T5 ja T6)

SÕIDUKIIRUSE VALIK

  • Piirkiiruse ületamine
    • Piirkiiruse ületamine (küsimus 4)
    • Piirkiiruse jälgimise seade (küsimus 3)
    • Piirkiiruse ületamise põhjused (küsimus 5)
    • Piirkiiruse ületamise tõttu liiklusohtlikesse olukordadesse sattumine (küsimus 6)
  • Ohutu sõidukiiruse kampaania
    • Spontaanne kampaania märkamine (küsimus 8-9)
    • Aidatud kampaania märkamine (küsimus 10-12)
  • Sõidukijuhtide käitumine ja teadlikkus
    • Peatumine reguleerimata ülekäigurajal, kui jalakäija ootab kõnniteel sõidutee ületamise võimalust (küsimus 7)
    • Teadlikkus peatumisteekonnast kuival ja märjal teekattel (küsimus 1 ja 2)

SÕIDUKI JOOBES JUHTIMINE

  • Teadlikkus alkoholi mõjust (küsimus 18-19)
    • Alkomeetri kasutamine (küsimus 20)
  • Alko- ja narkojoobes sõiduki juhtimine
    • Alko- ja narkojoobes juhiga sõidukis viibimine (küsimus 14)
    • Alko- ja narkojoobes jalgratta ja sõiduki juhtimine (küsimus 13 ja 21)
      • Alko- ja narkojoobes liiklusohtlikku olukorda sattumine (küsimus 22)
      • Politsei poolt joobes sõidukijuhtimise kontrollimine (küsimus 23)
  • Alko- ja narkojoobes sõidukijuhtide takistamine
    • Joobes juhist teavitamine politseile (küsimus 15)
    • Joobes juhi takistamine (küsimus 16 ja 17)
  • Joobes juhtimise kampaania
    • Spontaanne kampaania märkamine (küsimus 24-25)
    • Aidatud kampaania märkamine (küsimus 26-28)

 

2020
Liikluskorraldus
Põhimaanteede ülekäikude tähistamine

Käesoleva töö eesmärk on kaardistada, grupeerida ja analüüsida põhimaanteid ületavate ülekäigukohtade ja ülekäiguradade teekeskkonda ja tähistust. Analüüsi tulemusel tuli välja töötada rakendusettepanekud riigimaanteede teeületuste ühetaoliseks tähistamiseks. 

Vastavalt töö tehnilisele kirjeldusele on analüüsist välja jäetud 2+2 ja 2+1 sõidurajaga teedel olevad ülekäigud.

Töö tellija on Maanteeameti taristu arendamise osakonna projekteerimisnõuete ja liikluskorralduse arendustalitus.

2020
Liiklusohutus
Liiklusõnnetuste arvu muutuse prognoosimine

Käesoleva töö eesmärgiks oli prognoosida põhimaanteede kahe sõiduteega lõikudel (2+2 maanteed) toimuvate inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu muutust, juhul kui teelõikudele kehtestatakse sõidukite piirkiirus 120 km/h ning rakendatakse täiendavaid liiklusohutusalaseid meetmeid.

Liiklusõnnetuste muutumise prognoos on vastavalt töö tehnilisele kirjeldusele koostatud järgmistele teelõikudele:

  • Mnt nr 1 Tallinn-Narva km 10,4-80,9;
  • Mnt nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 9,6-39,8;
  • Mnt nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 13,5-27,2;
  • Mnt nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-29,5

Maantee nr 11 Tallinna ringtee analüüsitavat teelõigu aadressi on muudetud ja liiklusõnnetuste prognoos on koostatud teelõigule km 11,5-20,0. Põhjuseks on see, et antud maanteel on lähiaastatel toimunud või on hetkel käimas laiaulatuslikud remondi- ja ehitustööd (1+1 maantee muudetakse 2+2 maanteeks), mistõttu olemasolevat andmestikku ei saa liiklusõnnetuste muutumise prognoosi koostamiseks kasutada (olukorra muutus 2+2 teel).

Liiklusõnnetuste arvu muutuse prognoosimise töö on tellitud Maanteeameti poolt ja töö teostas ning antud aruande koostas ERC Konsultatsiooni OÜ.

2020
Teedeala
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0-30 dünaamilise liiklusjuhtimise ja veoautode parkla ITS uuring

Tallinna ringtee E265 ITS on dünaamilise liiklusjuhtimise ja nutika veoautode parkla rajamise projekt. Projekti käigus paigaldatakse TEN-T võrgus olevale Tallinna ringtee kilomeetritele 0-30 targa tehnoloogia (ITS, Intelligent Transport Systems) lahendused liikluse juhtimiseks, seireks ja liiklejate teavitamiseks ning rajatakse nutikas (tark ja turvaline) veoautode parkimisala. Tallinna ringteele tulevad juba liiklejatele tuttavad infotablood, muutteabega kiirusmärgid ja hoiatusmärgid. Lisaks paigaldatakse liiklusloenduspunkte, õnnetuste tuvastamise süsteem, teeilmajaamasid, liikluskaameraid. Uudsete lahenduste hulgast tuleb kasutusele liikluse ümbersuunamise süsteem ja V2I/I2V (vehicle to infrastructure/infrastructure to vehicle) seadmed, mille kaudu toimub sõiduki ja taristu vaheline suhtlus. V2I/I2V sidesüsteemid parandavad juhi teadlikkust võimalikest ohtudest ja aitavad vähendada liiklusõnnetuse toimumise tõenäosust, mille tulemuseks on ohutum liikluskeskkond. Lisaks suurendab see tehnoloogia liikluse tõhusust, pakkudes hoiatusi eelseisvate liiklusummikute kohta, võimaldades alternatiivseid marsruute ja tagades keskkonnasõbralikumat sõitu. Kuigi täna on sarnasteks abivahenditeks Waze'i, Google'i jt rakendused, siis selle tehnoloogiaga jääb inimlüli vahelt ära ning sõiduk hangib ise informatsiooni otsuste tegemiseks. Samuti rajatakse Tallinna ringteele Tallinn linna ja Veneküla piirile (km 1,5) nutikas 100-kohaline veoautode parkimisala.

Käesoleva uuringu eesmärgiks on koostada detailne ülevaade, et välja selgitada Tallinna ringtee kilomeetritele 0-30 dünaamilise liiklusjuhtimise ning veoautode parkla parkimissüsteemi tarbeks vajalike seadmete/lahenduste valik. Iga seadmetüübi osas pakutakse välja optimaalseim lahendus, mis oleks integreeritud Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskusega.

2020
Ühistransport
Rahulolu maakondlike bussiliinidega

Maakondliku bussiliiniga sõitnute rahulolu uuring

2020
Liiklusohutus
Isejuhtivate sõidukite tehnoloogia teekaart

Isejuhtivate sõidukite teekaardi koostamise aluseks oli Maanteeameti strateegias 2019–2023 kavandatud tegevus: "selgitame välja omavahel suhtlevate ja isejuhtivate sõidukite laieneva kasutuse mõju ning nõuded taristule, Maanteeameti pakutavatele teenustele ja liikluskeskkonnale laiemalt ning alustame muutuse sujuvaks juhtimiseks ettevalmistavate tegevuste elluviimist".

Ülevaates on välja toodud isejuhtivate sõidukite teekaardi sisendiks olnud materjal.  

Teoreetiline ülevaade annab ettekujutuse isejuhtivate sõidukite vajadusest teede taristu ja liikluskorralduse muutmiseks. Välja on toodud digitaalse infrastruktuuri arendamise vajadus seoses omavahel ja infrastruktuuriga suhtlevate sõidukitega. Eraldi on käsitletud nii sõidukite liiklusesse lubamise ja tehnoülevaatuse kui ka liiklushariduse teemat.

Prognoosi osas tuuakse erinevate allikatele tuginedes välja SAE 4. ja 5. taseme isejuhtivate sõidukite liiklusesse tuleku tõenäoline aeg. Käsitletud on sidusate-intelligentsete transpordisüsteemide juurutamist ning isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtule kuluvat võimalikku aega Eestis.

2020
Liiklusohutus
Sõiduki turvavarustus 05/2020

SIHTGRUPID (küsimused T1, T2)

TURVAVÖÖ KINNITAMINE SÕIDUKIS

  • Turvavöö kinnitamine (küsimused 1, 8, 10, 13, 17)
  • Turvavöö mitte-kinnitamise põhjused (küsimused 12, 15)
  • Kaasreisijate turvavöö kinnitamise kontrollimine sõidukijuhi poolt (küsimus 2)
  • Teadlikkus bussis turvavöö kinnitamise kohustuslikkusest (küsimus 28)
    • Bussijuhi turvavöö kinnitamise meelde tuletamine (küsimus 14)
    • Valmisolek kinnitada turvavöö bussijuhi meeldetuletusel bussiga liiklejate seas (küsimus 16)

PEATOE REGULEERIMINE SÕIDUKIS

Teadlikkus sõiduki peatoe õigest asendist (küsimus 26)

Kaasreisijate peatoe reguleerimise kontrollimine sõidukijuhi poolt (küsimus 4)

Peatoe reguleerimine (küsimused 3, 9, 11 ja 27)

ALLA 15-AASTASTE LASTE SÕIDUTAMINE

  • Teadlikkus laste sõidutamisest süles sõiduki tagaistmel (küsimus 29)
  • Laste sõidutamise istekoht sõidukis ja turvapadja välja lülitamine (küsimused 18, 19 ja 20)

SÕIDUKI REHVIDE VANUS JA TÜÜP (küsimused 5 ja 6)

LIIKLUSOHTLIKKU OLUKORDA SATTUMINE

  • Pimedal ajal valgustamata asulavälisel teel helkurita jalakäija ootamatu sattumine sõiduki vaatevälja (küsimus 7)
  • Liiklusohtlikku olukorda sattumine metsloomade tõttu (küsimused 23 ja 24)
  • Arvestamine metsloomade eest hoiatava liiklusmärgiga (küsimus 25)
  • Metsloomadega õnnetuste ennetamisele suunatud kampaania märkamine (küsimus 31)

MOOTORRATTAGA LIIKLEMINE

  • Mootorratturite turvavarustuse kasutamine  (küsimus 21)
  • Mootorrattaga liiklusohtlikku olukorda sattumise põhjused (küsimus 22)
  • Kaherattaliste sõidukitega liiklejate ohutusele suunatud kampaania märkamine (küsimus 30)
2020
Teedeala
Riigitee 4 (E67) Tallinna-Pärnu- Ikla maantee Libatse-Nurme teelõigu (km-d 99–120,6) neljarealiseks ehitamine avaliku ja erasektori koostöö raames
Ernst & Young Baltic AS tegi ajavahemikul 15. märtsist kuni 15. maini 2020 analüüsid, mida on vaja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Libatse–Nurme teelõigu neljarealiseks ehitamise riigihanke ettevalmistamiseks avaliku ja erasektori koostöö (ingl public-private partnership – PPP) raames.
 
Tegemist on projekteeri-ehita-rahasta-hoolda-tüüpi katseprojektiga, millel on järgmised omadused:
  • Teelõigu pikkus on 21,6 km (km-d 99–120,6).
  • DBFM-tüüpi (ingl design-build-finance-maintain) projektis on eeldatud, et erapartner ehitab tee valmis perioodil 07.2023–06.2026 ja haldab seda järgnevad 20 aastat ning avalik sektor maksab erapartnerile tee kättesaadavuse makseid järgneva 20 aasta jooksul (07.2026–06.2046).
  • Sõidukid saavad teelõiku kasutada tasuta (v.a teekasutustasu veokitele).
  • PPP tehingust tulenevad põhiriskid kannab erapartner ulatuses ja mahus, mis tagab tehingu kajastamise väljaspool valitsussektori bilanssi.
  • Projekti hinnanguline ehitusmaksumus koos käibemaksuga on 105 miljonit eurot.
  • Valminud liiklusprognoosi järgi kasvab liiklus kavandatud teelõigul perioodil 2018–2038 kokku 68% võrra.
Analüüside raames tegi Ernst ja Young Baltic AS (edaspidi: konsultant) riskianalüüsid, projekti kulu-tulu analüüsi ning PPP võimalike partnerite esmase kaardistuse. Ühtlasi teeb konsultant avaliku ja erasektori võrdlusuuringu ning projekti finantssuutlikkuse ja pangakõlblikkuse analüüsid.
2020
Teedeala
Sõidukijuhtide rahulolu riigiteede hooldusega: talv 2019/2020

Uuringu eesmärk on välja selgitada sõidukijuhtide rahulolu riigiteede hoolduse kvaliteediga.

2020
Ühistransport
Ühistranspordi planeerimise ja korraldamisehead praktikad Euroopas

Käesolev ülevaade on koostatud Maanteeameti Strateegilise planeerimise osakonnas Ühistranspordi arenguprogrammi ettevalmistava taustadokumendina.

2020
Ühistransport
Eesti ühistranspordi arenguperspektiivid

Personaalsete intervjuude läbiviimise eesmärk oli koguda ühistranspordi valdkonna asjatundjate arvamusi ja tähelepanekuid viimase 10-15 a ühistranspordi arengutest, nii postitiivsete kui ka negatiivsete arenguaspektide lõikes kui ka järgmise ca 10 a arenguvajadustest ning ühistranspordi arengut toetavatest tegevustest. Intervjuude läbiviimine on üks sisend Maanteeameti poolt ettevalmistatava ühistranspordi arenguprogrammi koostamise protsessis.

2020
Liiklusohutus
Liiklusõnnetused Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu, Tallinn–Pärnu maantee ja Tallinna ringtee 2+2, 2+1 ja 1+1 sõidurajaga lõikudel

2020 jaanuaris toimunud VV liikluskomisjonis esitati küsimus, kui palju toimub 2+1 sõidurajaga lõikudeks ümber ehitatud teedel liiklusõnnetusi ja kas seda on rohkem või vähem kui varasemal perioodil ja milline on olukord 2+2 sõidurajaga teedel.

2020
Liikluskorraldus
Aeglaste sõidukite riigiteedel liiklemise keelamise ja veoautode möödasõidu keelamise uuring

Käesoleva töö eesmärk on uurida erinevaid võimalusi erinevate aeglaste sõidukite liiklemise keelamisest maanteedel ning veoautode möödasõidu keelamisest 2+1 ja 2+2 sõiduradadega maanteedel. Aeglaste sõidukite all on mõeldud sõidukeid, mis ei ole tehniliselt võimelised või neil pole lubatud sõita kiiremini kui 50 km/h (nt põllumajandustehnika, mopeedautod jms).

Töö on jagatud kolmeks etapiks. Esimese etapi raames tuleb koguda vähemalt viie riigi parimad praktikad ning analüüsida nende toimivust ja mõju. Teises etapis tuleb analüüsida olemasolevat (ja lähiajal valmivat) 2+2 ja 2+1 teedevõrku Eestis ning hinnata teistes riikides rakendatu võimalikkust ja mõjusid Eesti teedevõrgule.

Kolmandas etapis tuleb välja töötada Eesti riigiteedele sobilikud rakenduspõhimõtted, mida oleks võimalik integreerida Riigiteede liikluskorralduse juhisesse ning koostada rakendusplaan ja liikluskorraldusvahendite tehnilised lahendused koos tasuvusarvutustega.

Aeglaste sõidukite riigiteedel liiklemise keelamise ja veoautode möödasõidu keelamise uuring on teostatud Maanteeameti tellimusel ERC Konsultatsiooni OÜ ja SirWay Ltd koostööna.

2020
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit 2019

Maanteeamet hindab iga-aastaselt läbisõitude mahtu. Aastast 2014 on analüüsi ning vajaliku metoodika välja töötamine toimunud Maanteeametis.
Analüüsi aluseks on võetud liiklusloenduse ja liiklusregistri andmestikud. Liiklusloenduse andmed kujutavad endast nii püsiloenduspunktides, kui perioodilistes loenduspunktides kogutud infot. Loendustulemustest on võimalik eristada sõiduautod-pakiautod (SAPA), veoautod-autobussid (VAAB) ja autorongid (AR). Loenduspunktidest saadud andmete põhjal leiti aastane läbisõit riigi teedel ning sõidukiliikide jagunemine teedel.

Kohalike teede puhul on andmete analüüs keerulisem. Süsteemseid ning üldistusteks vajalikus ulatuses loendusi kohalikel teedel ei tehta, mistõttu nende arvestus on hinnanguline ning lähtub enne 2014 aastat tehtud uuringutes toodud proportsioonidest. 2019 aasta läbisõit kohalikel teedel tuletati lähtudes eelnevate loendusperioodide läbisõitude jagunemisest kohalikel teedel. Sarnaselt leiti ka läbisõit linnatänavatel. Sellise metoodika kasutamine mõjutab tulemusi pikas perspektiivis märgatavalt. Viimase 6 aasta andmed on saadud kasutades tuletamise metoodikat.

Tulemuse kontrollimiseks võrreldi saadud loenduse tulemust tehnonõuete vastavuse kontrolli käigus fikseeritud hodomeetrinäitude alusel leitud läbisõiduga. Lähtuti viimase kuue aasta tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus fikseeritud andmetest.

2020
Sõidukid
Tänapäeva ja tuleviku rakendused sõidukite kaalumisel, sõidukite masside jälgimissüsteemi loomine ja jälgimine reaalajas

Uuringu eesmärk on välja selgitada võimalused kasutada kaasaegseid telemeetria ja telemaatikalahendusi veokite masside seiramiseks.

2020
Teedeala
Suhtumine Saaremaa püsiühenduse rajamisse. Uuring Saare, Muhu ja Lääneranna valdades.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada Saare, Muhu ja Lääneranna valdade elanike suhtumine Saaremaa püsiühenduse loomisesse ning selle erinevatesse variantidesse.

2020

Lehed