Uuringud

Valdkond Kirjeldus Aasta Failid
Keskkond
Uuendatud Teehoiukava aastateks 2014-2020 ehitusmaavarade varustuskindluse mahud (III etapp)

Vabariigi Valitsus kinnitas korraldusega 20.10.2016 nr 340 „Riigiteede teehoiukava aastateks 2014-2020“. Käesoleva uuringu peamine eesmärk on riigiteede hoiuks aastatel 2017-2020 kasutatava ehitusmaavara arvestusliku vajaduse hinnangu koostamine.

Maanteeameti objektide ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu I etapis1 anti ülevaade ehitusmaavarade kaevandamiseks avatud karjääridest, nende mahtudest ja kaevandatavate materjalide kvaliteediandmetest. Tee-ehituse ja –remondi jaoks vajalike täitematerjalide mahtude arvutamiseks koostati erinevate teeklasside jaoks tüüpkonstruktsioonid ning arvestades teadaolevaid lähiaastateks planeerituid ehitus- ja remonditöid, arvutati ehitusmaterjalide vajadus.

Uuringu II etapis2 selgitati välja ehitusmaterjalide vajadus perioodiks 2016–2025 ning seda eraldi riigimaanteede (regiooniti), raudteede ning muude teede lõikes. Lisaks materjali vajadusele prognoositi ka materjali kättesaadavus samaks perioodiks. Mahuarvutusteks vajalikke tee ristlõike konstrueerimise aluseid täpsustati ning materjalide kogused vastava klassi tee uusehituse ja rekonstrueerimise puhul on toodud uuringu II etapi aruandes.

Käesolevas uuringus, mida võib pidada ehitusmaavarade varustuskindluse uuringute seeria III etapiks, on arvesse võetud uuendatud teehoiukava mahtudega ning tee-ehituseks sobiliku varu määramisel on arvestatud 2016. aastal uuendatud Maanteeameti strateegiaga aastateks 2017-2020, kus ühe eesmärgina on sätestatud uute investeeringute realiseerimisel uute teekatete eluea pikendamisega 15% võrra võrreldes 2015. aastal realiseerituga. Käesolev uuring keskendub üksnes Maanteeameti objektide varustuskindlusele – teiste kohalike ehitusmaavarade tarbijate (RMK, Eesti Raudtee, kohalikud omavalitsused, jt) vajadusi pole antud uuringus arvestatud.

Uuringu raames on täpsustatud teehoiutöödega seotud objekte Maanteeameti regioonide lõikes, arvutatud vajalike ehitusmaavarade mahud ning võrreldud neid uuringu II etapis toodud tulemustega.

Uuringu tellija on Maanteeameti keskkonnatalitus ning uuringu tehniline kirjeldus on täies ulatuses toodud Lisas 1.

2017
Keskkond
Strateegilise mürakaardi tulemuste põhjal tehtud täpsustatud mürauuring Tabasalu alevikus

Käesolev dokument on kõrvalmaantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,7-7,5 mürauuring seoses vajadusega täpsustada autoliiklusest tekkiv müraolukord „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudel, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas, 2014-2018“ välja selgitatud maaüksustel. Liiklusmüra olukorra väljaselgitamiseks teostati olemasolevast (2014.a) olukorrast.

2016
Keskkond
Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 198,025–201,1 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää- Sangaste km 0,00–0,12 lõikude ümberehituse tehnilise projekti mürauuring

Käesolev dokument on „Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 198,025–201,1 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00–0,12 lõikude ümberehituse tehnilise projekti“ mürauuring.

Liiklusmüra olukorra väljaselgitamiseks teostati olemasolevast (2013.a) ja projekteeritud uuest lahendusest ( 2013.a ja 2035.a) autoteeliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutus tehti vastavalt põhjamaade arvutusmudelile. Seletuskirjale on lisatud arvutatud mürakaardid Lisa 1-16.

Kogu projekti teostus on jagatud IV etappi:

  • I etapp – Olemasoleva Nõo ristmiku väljatoomine Kamja aleviku keskusest koos ristmiku rajamisega;
  • II etapp – Kambja aleviku vahelise ala väljaehitus;
  • III etapp – Lõigu algus – Otepää ristmik – Kambja alevik;
  • IV etapp – Kui ilmnevad probleemid liiklusohutuses, siis paigaldataksesõidutee teljele trosspiire ja rajatakse täiendavad kogujateed.
     
2016
Keskkond
Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli analüüsida püsiloenduspunktidest saadavate andmete põhjal liiklussageduse ja –koosseisu andmeid aasta keskmisena ööpäeva lõikes ning tuua välja V85 kiirus. Analüüsis kasutati perioodi 01.01.-31.12.2015 andmeid.

2016
Keskkond
Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele

Käesolev töö on uuringu „Ehitusmaavarade varustuskindlus Maanteeameti objektidele“ II etapi aruanne. Uuringu tellija on Maanteeamet.

Maanteede ehitamisel on ehitusmaterjalidena kasutusel liiv, kruus, lubjakivikillustik ning mõningal määral ka aherainekillustik, mida kaevandatakse ja toodetakse Eestis. Tardkivikillustikku tuuakse teedeehituse tarbeks sisse. Viimastel aastatel on maavara kaevandamise õiguse tasu pidevalt kasvanud ning see avaldab järjest enam mõju ka teedeehituse ja –remondiga seotud tööde maksumustele.

Uuringu peamiseks eesmärgiks on prognoosida ehitusmaavara kaevandamise õiguse tasust tulenevat üldist hinnatõusu teedeehituses ja anda väljundina riiklik ehitusmaavara indeks Statistikaametilt, mida saab tulevikus kasutada nii Maanteeameti hankelepingutes, kui tegevuste planeerimisel. Lisaks tuleb korrigeerida teetööde ühikhindu ja esitada metoodika, kuidas võrrelda erinevate tööde kallinemist (sh ka ehitusmaavara kallinemist) ning sellest tulenevat hinnatõusu.

Uuringu koostamisel on osalenud erinevad konsultandid ja eksperdid ning töö teostamisel on intervjueeritud ja erinevaid lähteandmeid küsitud erinevatelt riigiametitelt ja –asutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ning suurematelt teedeehituse- ja taristuettevõtetelt. Tulenevalt kogutud informatsiooni tundlikkusest ja osalisest konfidentsiaalsusest (näiteks teetööde ühikhinnad) ei saa uurimistöö koostamiseks vajalike lähteandmete esitajaid eraldi esile tuua. Küll aga soovivad uurimistöö koostajad tänada kõiki osapooli, kes oma panusega aitasid uurimistöö koostamisele kaasa ning esitasid vajalikke andmeid ja jagasid väärtuslikku informatsiooni. 

2015
Keskkond
Maardu järve ja Maardu liiklussõlme vahelise ala veekaitse meetmete väljaselgitamine

Käesoleva töö eesmärgiks on Maardu järve ja Maardu liiklussõlme vahelise ala veekaitse meetmete väljaselgitamine.


Peale tee-ehituse lõppemist on täheldatud piimja ja ebameeldiva lõhnaga vee imbumist Looväljatee äärsesse kraavi ning selle voolu Kroodi settebasseini. Eelnevate uuringute põhjal on täheldatud mitmekordselt suuremat hägusust, BHT7 ja tugevamat lõhna kraavivoolu alguspunktides võrreldes lõpupunktidega õli-liivapüüduri juures. Samuti on voolu alguspunktidega võrreldes lõpupunktides olnud suurem ammooniumi, hapniku ja heljuvaine sisaldus. Ühtegi Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“ sätestatud piirväärtust analüüsitud ühendite osas ületatud ei ole.

2015
Keskkond
Maanteeameti poolt rajatud Tallinna ringtee äärsete settebasseinide seire ja projektile vastavuse kontroll

Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti poolt tellitud (riigihanke viitenumber 159300) „Maanteeameti poolt rajatud Tallinna ringtee äärsete settebasseinide seire ja tee-ehituse projektile vastavuse kontroll“ raames.

Töö tehti AS Kobras juhtimisel, kes kontrollis settebasseinidesse suubuva sademevee kogumise süsteemi (torustik, kraavid) projektile vastavust, võimalikke ehitusaegseid vigu, settebasseinide tööd ja andis settebasseinide ning rajatud sademeesüsteemi elementide asjakohasuse hinnangu.

Seire viis läbi AS Maves, kes koostas ka aruande seire osa. Seire eesmärgiks oli reostuse võimaliku esinemise tuvastamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a. määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1 (RT I, 04.12.2012,1) sätestatule.

Kitsamaks ülesandeks oli ühel korral kevadise suurvee ajal määrata Loo-Maardu objekti Pirita jõe äärse ning Tallinna ringtee Kurna liiklussõlme, Kurna-Luige ja Luige liiklussõlme settebasseinide väljuvast veest naftasaaduste, hõljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning kloriidide sisaldus. Samade settebasseinide settest määrati tööde perioodil samuti naftasaaduste ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning kloriidide sisaldus.

Kõik võetud sette- ja veeproovid analüüsiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laborites. Sette ja sademeveeproovid võeti järgides keskkonnaministri määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ nõudeid. Sademevee- ja setteproovid võeti AS Maves töötaja Mati Salu poolt.

Käesoleva uuringuaruande koostasid AS Maves spetsialist Mati Salu ja AS Kobras spetsialist Erki Kõnd.  

2015
Keskkond
Kukruse-Jõhvi ja Kroodi settebasseinide seire

Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti poolt tellitud (riigihange viitenumber 149963) „Kukruse-Jõhvi ja Kroodi settebasseinide seire“ raames. Uuringu eesmärgiks oli va-rasematest tööde põhjal ilmnenud probleemsete näitajatega õli-liivapüüdurite seire 2014 aastal ja õli-liivapüüdurite töös häiringuid põhjustavate asjaolude täpsustamine.

Aastal 2013 tehtud aruandes (Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring AS Maves töö nr: 12050) on käesoleva töö uuringualade kohta öeldud: tähelepanu väärivad eeskätt Kukruse-Jõhvi teelõigu Jõhvi poolseim sademeveesüsteem ja Loo-Maardu teelõik (sh kogujatee kraavidega ümbritsetud alal Maardu järve ja Tallinn-Narva maantee vahelisel alal kus tekib lõhna ja visuaalsete tunnuste järgi reostustunnustega vesi ja mis oma teekonnal õli-liivapüüdurisse mõnevõrra ilmselt puhastub).

Kukruse-Jõhvi I settebasseinist on aastatel 2012-2013 avastatud PAH osakeste reostus. Riigi-hanke tööülesande järgi on seire eesmärgiks reostuse võimaliku jätkuva esinemise kontroll. Kevadise suurvee ajal määratakse Kukruse-Jõhvi I settebasseini setetest ja veest järgmised analüüsid: naftasaadused, PAH summa ja komponentide kaupa ning raskmetallidest tsink.

Kroodi settebasseini suubuvad ebamäärase värvuse ja koostisega veed, mis esmasel vaatle-misel ei ole sademeteveed. Tööülesande järgi on seire eesmärgiks settebasseini suubuvate vete lähtepunkti, koostise ja võimaliku väljaja leidmine. Kroodi settebasseini suubuvast veest, kõige kaugem koht enne settebasseini suubumist, määratakse kevadise ja sügisese suurvee ajal naftasaadused, raskemetallid (Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu), hõljuvaine, N ja P. Selgita-takse koht, millest algavad Kroodi settebasseini suubuvad veed ja võimalik vete väljaja.

Käesolevas aruandes esitatakse aastal 2014 l seire tulemused uuritud objektidel ja analüüsi-takse neid võrreldes varasema teabega. Aasta 2014 tööde käigus võeti üks sette ja 13 vee-proovi maanteede sademeveesüsteemidest. Veeproovidest oli neli mikrobioloogiliseks uuringuks. Kõik võetud sette- ja veeproovid analüüsiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse la-borites. Sette ja sademeveeproovid võeti järgides keskkonnaministri määruse nr 30 „Proovi-võtumeetodid“ nõudeid.

Vooluhulga mõõtmised tehti Flo-Mate 2000 vedelike kiiruse mõõtjaga Eesti Keskkonnauurin-gute Keskuse ja AS Maves töötajate poolt vastavalt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt sätestatud metoodikale (ISO 748).

Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemi kaevude ja drenaažitorustike suudmete kontrollmõõdis-tamine tehti AS Kobras poolt.

Sademevee- ja setteproovid võeti AS Maves töötajate Mati Salu ja Eik Eller ning Eesti Kesk-konnauuringute Keskuse labori töötajate Tiit Kakum, Toivo Jürma ja Vallo Kõrgmaa poolt.

Käesoleva uuringuaruande koostasid AS Maves spetsialistid Mati Salu ja Indrek Tamm ja ning AS Kobras spetsialist Erki Kõnd.

2014
Keskkond
Tallinn–Rannamõisa-Kloogaranna mnt lõigu km 3,5-5,8 mürauuring

Käesolev mürauuring on teostatud Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna kõrvalmaantee (tee nr 11390) lõigule km 3,5-5,8 eesmärgiga selgitada olemasolevat ja perspektiivset müraolukorda teelõiguga piirnevatel maaüksustel ning pakkuda välja leevendusmeetmed.

Liiklusmüra vähendamise kohustuse käsitletava maanteelõiguga piirnevatel elamumaa maaüksustel on Maanteeamet seadnud Terviseameti poolt kooskõlastatud dokumendiga „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudel, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas, 2014-2018“1. Tegevuskavas välja toodud leevendusmeetmed tuginevad aruandele „Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas“2.

Võrreldes 2010. aastaga, mille andmeid kasutati strateegilise mürakaardi koostamisel, on muutunud nii Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee liiklussagedus kui liikluskorralduse olukord (lubatud piirkiirus ning Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Vahepere tn vaheline ristmiku lahendus).
Käesolev mürauuring selgitab müra leevendusmeetmete rakendamise vajadust muutunud olukorras. Välja pakutavad leevendusmeetmed peavad alandama liiklusmüra elamumaa sihtotstarbega hoonestatud maaüksustel ning tagama müra normtasemed maaüksuse välisterritooriumi õuealal vastavalt Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Müra modelleerimisel kasutati mürataseme hindamiseks 2013. a liiklusloenduse andmeid, Harkujärve-Tiskre lõigu tehnilise projekti jooniseid ning Maanteeameti esitatud lähteandmeid liiklussageduse prognoositavaks kasvuks. Mürakaitseekraanide vajadus leiti nii olemasoleva kui perspektiivse liiklussituatsiooni jaoks.

2014
Keskkond
Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemi võimaliku reostusallika uuring

Käesolevale tööle eelnes Maanteeameti poolt tellitud (riigihange nr 131668) maanteede liik-lussõlmede sademeveeuuring (edaspidi Sademeveeuuring), mille käigus uuriti ka Kukruse-Jõhvi teelõigu sademeveesüsteeme. Sademeveeuuringu käigus võeti ka Kukruse-Jõhvi teelõi-gu Jõhvi poolseimast õli-liivapüüdurist setteproovid1 ja veeproovid.


Õli-liivapüüdurist Sademeveeuuringu käigus võetud setteproovides olid üle pinnase vastava-te sihtarvude naftasaaduste, PAH-ide (sh üksikkomponendid fenantreen, püreen, krüseen ja benso(a)püreen), raskmetallidest kaadmiumi, plii ja tsingi sisaldused. Naftasaaduste ja tsingi sisaldused 2012 aasta septembrikuises prooviseeria pinnaseproovis ületasid ka vastavaid tööstusmaa piirarve. Teises prooviseerias aprillis 2013 analüüsitud pinnases tööstusmaa piir-arve ei ületatud2.


Õli-liivapüüduri veest Sademeveeuuringu käigus septembris 2012 võetud veeproovis olid määratud ohtlikest ainetest naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete ühendite (PAH) si-saldused (sh üksikkomponendid krüseen, benso(b)fluoranteen, benso(a)püreen, indeno(123cd)püreen ja benso(ghi)perüleen) ning tsingi sisaldused üle erinevate määruste künnisarvu või piirväärtuse.
 

2013
Keskkond
Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring II köide

Käesolev uuring on koostatud Maanteeameti poolt tellitud (riigihange nr 131668) töö raames. Uuringu eesmärgiks on parendada liiklussõlmede sademeveelahenduste kavandamist ja elluviimist Maanteeameti poolt tellitavates projektides, arvestades seejuures oluliste keskkonnaaspektidega ning tellija, projekteerija ja ehitaja võimalustega.

Maanteeameti poolt tellitud töö sisaldab nii Kobras AS poolt koostatud uuringut (aruande köide I) kui ka Maves AS poolt koostatud sademevee koostise uuringut (aruande köide II).

Käesolev Kobras AS poolt koostatud uuring kirjeldab olemasolevaid sademevee kogumise ja puhastamise lahendusi nii Eestis kui ka mujal maailmas ning annab üldise ülevaate parimatest lahendusest. 

2013
Keskkond
Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring I köide

Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti poolt tellitud (riigihange nr 131668) maanteede liiklussõlmede sademeveeuuringu raames. Uuringu eesmärgiks on parendada liiklussõlmede sademeveelahenduste kavandamist ja elluviimist Maanteeameti poolt tellitavates teeprojektides, arvestades seejuures oluliste keskkonnaaspektidega ning tellija, projekteerija ja ehitaja võimalustega.

Töös analüüsitakse ülevaadatud olemasolevate ja ehitatavate liiklussõlmede sademevee kogumise ja puhastamise lahendusi ja antakse ülevaade kasutatud lahenduste vajakajäämistest ning esitatakse ettepanekud nende vältimiseks edaspidi. Aruandes esitatakse teedelt koguneva sademetevee koostise määramise tulemused uuritud objektidel.

Uuringu esimese etapi käigus võeti 2012 a septembris viis sette ja kaheksa veeproovi maanteede sademeveesüsteemidest, teise etapi käigus 2013 a aprillis võeti neli setteproovi ja kümme veeproovi. Kõik võetud sette- ja veeproovid analüüsiti Saksamaal Hamburgis GBA Gesellschaft für Bioanalytik MBH laboris.

Uuringu tegemise ajal muutusid nõuded sademevee ohtlike ainete sisalduse osas, mistõttu on sademeveeanalüüside tulemusi võrreldud aastast 2013 kehtimahakanud uute rangemate nõuetega. Sette ja sademeveeproovid võeti järgides keskkonnaministri määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ nõudeid.

Sademevee- ja setteproovid võeti AS Maves töötajate Mati Salu ja Eik Eller7 ning GBA Gesellschaft für Bioanalytik MBH Hamburgi labori kutselise proovivõtja hr Valdur Utt´i poolt. Käesoleva uuringuaruande (Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring, köide I) koostasid AS Maves spetsialistid Indrek Tamm ja Madis Metsur ning AS Kobras spetsialistid Erki Kõnd ja Heleen Vene.

AS Kobras projekteerijate poolt koostatud eraldi uuringuaruanne (Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring, köide II) kirjeldab põhjalikult olemasolevaid sademevee kogumise ja puhastamise lahendusi nii Eestis kui ka mujal maailmas ning annab üldise ülevaate parimatest lahendusest.

2013
Keskkond
Kurna sademevee ekspertiisi aruanne

Töö eesmärgiks on sademevee alaste probleemide välja selgitamine ja võimalike lahenduste leidmine 2010. aastal valminud 2002/EE/16/P/PA/009 Kurna eritasandilise ristmiku tehnilise projekti osas, arvestades nii tekkivate sademetevete koostist ja mõju keskkonnale ning erinevaid kogumis- ka puhastamisvõimalusi.

Käesolev eksperthinnang on koostatud Maanteeameti tellimusel, tellija esindajaks on Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist Rein Kallas. Töö tehti AS Mavese poolt koostatud ekspertgrupi poolt koosseisus Madis Metsur, Indrek Tamm, Ain Lääne ja Kalev Raadla (PB Maa ja Vesi). 

2011
Keskkond
Nahkhiirte uuring Vääna-Posti püsielupaigas seoses Paldiski mnt. rekonstrueerimisega

Maanteeameti ja Keskkonnaameti koostöös on valminud nahkhiirte uuring Vääna-Posti püsielupaigas seoses Paldiski maantee rekonstrueerimise eelprojekti koostamise ja kavandatava tegevuse  keskkonnamõju hindamisega.  Uuringu teostamiseks sõlmiti koostööleping 19. aprillil 2010 ning uuringu välitööd vältasid aprillist novembrini. Loendusmeetoditena kasutati detektor-joonloendust ja detektor-punktloendust. Lisaks kaasati andmekogusse juhuvaatlustel saadud tulemused ja koopas tehtud loendused, teelõigul vaadeldi hukkunud loomade arvukust ja liigilist koosseisu.

 

2010
Keskkond
Looduslike ohutegurite uuring T1 (E20) Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigul (163. km – 208. km)

Looduslike ohutegurite uuring E20/T1 Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigul. Eksperdid: Kaile Peet, Kuido Kartau (OÜ Hendrikson & Ko).

2009
Keskkond
Looduslike ohutegurite uuring T2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mäo-Tiksoja lõigul (92.-180. km)

Looduslike ohutegurite uuring E263/T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mäo-Tiksoja lõigul. Eksperdid: Kaile Peet, Kuido Kartau.

2009
Keskkond
Looduslike ohutegurite uuring T4 (E67) TallinnPärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Uulu lõigul (13. km – 142. km)

Looduslike ohutegurite uuring E67/T4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Uulu lõigul. Eksperdid: Kaile Peet, Kuido Kartau (OÜ Hendrikson & Ko).

2009
Keskkond
Jõhvi-Tartu-Valga maantee (T-3) Jõhvi-Mustvee vahelise lõigu km 0-71,0 loomaohtlikkuse hinnang

Loomaohtlikkuse hinnang T3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee Jõhvi-Mustvee (KM 0-71) vahelisel lõigul ning loomaläbipääsude ja -tarade vajaduse välja selgitamine. Eksperdid: Kaile Peet, Kuido Kartau (OÜ Hendrikson & Ko).

2008
Keskkond
Jõhvi-Tartu-Valga maantee (T-3) Jõhvi-Tartu lõigu eluslooduse seire

Eluslooduse seire Raadna, Põrvetu ja Kobratu loomaläbipääsude juures T3 Jõhvi-Tartu-Valga maanteel. Ekspert: Kaile Peet (OÜ Hendrikson & Ko)

2008
Keskkond
T1 Tallinn-Narva maantee lõigu Maardu-Valgejõe km 17,4 kuni 62,4 eluslooduse seire

Eluslooduse seire Tallinn-Narva maanteel Maardu-Valgejõe vahelisel lõigul. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar.

2007
Keskkond
T-1 Tallinn-Narva maantee lõigu Maardu-Valgejõe eluslooduse seire

Eluslooduse seire Tallinn-Narva maanteel Maardu-Valgejõe vahelisel lõigul. II etapp. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar, Hendrik Puhkim.

2007
Keskkond
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Narva maantee Maardu-Aaspere lõigul (14. km – 81. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks.

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine T1 Tallinn-Narva maantee Maardu-Aaspere lõigul 14. km kuni 81. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Eksperdid: Lauri Klein, Jüri Tõnisson, Nikolai Laanetu, Val Rajasaar.

2007
Keskkond
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Paldiski maantee lõigul TallinnKeila (12. km – 25. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Paldiski maantee (T8) lõigul Tallinn-Keila (12. km – 25. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein ja Val Rajasaar.

2005
Keskkond
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn - Tartu maanteel (T2), lõigul 6. km kuni 41. ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks.

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn - Tartu maanteel (T2), lõigul 6. km kuni 41. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar.

2005
Keskkond
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinna ringteel, lõigul 1. km – 38. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinna ringteel (T11), lõigul 1. km kuni 38. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar.

2005
Keskkond
Raskemetallide sisalduse uuring Tallinn-Narva maantee lõigul Tallinna piirist Jägalani

Maanteeamet küsis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt ja teistelt firmadelt vähempakkumise korras hinnapakkumist raskmetallide sisalduse uuringuks 25.07.2003, taotluste esitamise tähtaeg oli 1. august 2003.

Lähteülesandes oli ette nähtud ristprofiilide kaupa (9 proovi igal profiilil) vahetult kasvukihi alt võetud pinnaseproovidest plii, kaadmiumi ja tsingi sisalduse määramine ja tulemuste võrdlemine kehtivate normatiivaktide, Eesti keskmise fooniga ning lõigu algul raudtee võimaliku mõju selgitamine. Profiilide vahekaugus pidi olema 4..6 km.

Edukaks pakkujaks tunnistati 5. augustil toimunud hinnapakkumiste läbivaatamisel OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Leping nr. 2003-26 Maanteeameti ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel sõlmiti 18.08.2003.

Profiilide asukohad (kokku 5 – esimene raudteeviaduktist idas vahetult peale Loo tee ristmikku, teine Maardu järve kohal Vana-Narva tee lõpu ja Maardu teeristi vahel, kolmas Võerdla külas, neljas Jõelähtme kiriku vastas ning viies peale Jägala silda) kooskõlastati augusti lõpus kohapeal maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialisti hr. Hendrik Puhkimiga.

Pinnaseproovid võeti 8. ja 9. septembril ning analüüsid said valmis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Marja tn. laboris 15. septembriks. Analüüsid teostati AAS (aatom-adsorbtsioon spektro-fotomeetria) leegimeetodil  standardis ISO 8288 toodud metoodika (Pb ja Zn) ja  standardis ISO 5691-2 toodud metoodika (Cd) järgi.

Uuringupunktide asukohad on toodud lisades 1 ja 2, analüüsivastused lisades 3.1…3.15 ning tulemuste võrdlus Eesti keskmise fooni ning normdokumentidega (kuni 28. aprillini k.a. kehtinud keskkonnaministri määrusega nr. 58 “Ohtlike ainete piirnormid pinnases ja põhjavees”) järgnevas peatükis 2. Eesti keskmine foon on saadud Eesti Geoloogiakeskuse ja SGU 1997. a. ühistööst “Eesti mulla huumushorisondi geokeemiline atlas”, seejuures tabelis 2 sulgudes toodud arvud on keskmised erinevate mullaliikide kohta ja sulgude ees olev arv on kõigi mullaliikide keskmine.

“Ohtlike ainete piirnormid…” tuli tunnistada kehtetuks, kuna Kemikaaliseadusest jäeti selle muutmisel välja volitusnorm, et need normid kehtestab keskkonnaminister.

2003
Keskkond
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteeäärse pinnase raskemetallidega (Pb, Cd, Hg) saastatuse taseme hindamine

Käesolev töö oli suunatud transpordivahendite poolt viimaste aastakümnete jooksul põhjustatud Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteeäärse pinnase raskemetallidega (Pb, Cd, Hg) saastatuse taseme selgitamisele.

 

2002