Uuringud

Valdkond Kirjeldus Aasta Failid
Teedeala
Tallinn-Narva maanteel asuva Loobu silla katsekoormamise lõppraport

Tallinn-Narva mnt asuva Loobu II silla katsekoormamise teadus- ja arendustöö eesmärgiks on välja selgitada kui palju tegelikult Loobu sild koormuse all deformeerub ning võrrelda seda sillale ette nähtud koormusmudeli poolt nõutavaga. 

2013
Teedeala
Uurimustöö "Kahekordne pindamine erinevate meetoditega" lõpparuanne

Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millised pindamise eeltööd ja pindamise tehnoloogiad on kõige sobilikumad kruusateede tolmuvabaks muutmiseks. Samuti töötatakse välja kvaliteedi hindamise parameetrid. Analüüsitud andmete põhjal antakse välja juhendmaterjal.

2013
Teedeala
Eestis kasutatud sillavuukide seisundid ja nende vastupidavuse teadusanalüüs koos kasutusettepanekutega

Käesoleva, Maanteeameti tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli koostatud, uuringu Eestis kasutatud sillavuukide seisundid ja nende vastupidavuse teadusanalüüs eesmärk on välja selgitada, missugused viimasel aastakümnel Eesti maanteedel kasutatud vuukide tüübid on osutunud vastupidavaiks ning Eesti oludesse sobivaiks. Laiema valimi moodustamiseks vaadeldakse uuringus lisaks Eesti sildadel kasutatud ja paigaldatud vuukidele ka Balti- ja Põhjamaade sildadel kasutatud lahendusi.

2013
Teedeala
Kattes olevate pragude ja võrkpragude katmine SAMI – Fiberdec ja SAMI – Modiseal tehnoloogiaga. Lõpparuanne

Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas SAMI tehnoloogia on piisav ja jätkusuutlik Eesti Vabariigi teedel esinevate tüüpiliste võrkpragude ja põikpragude likvideerimiseks ning millised peaksid olema nimetatud tehnoloogia kvaliteedi hindamise parameetrid.

2013
Teedeala
Tee-ehituses kasutatavate filtratsioonimooduli erinevate määramismeetodite teaduslik lõpparuanne (lisa 2012-17/L-LISA)

2013 a. laboriuuringu ülesandeks oli teostada tee-ehituses kasutatavate liiv- ja kruuspinnastega filtratsioonimooduli määramise katsed eelnevas uuringuetapis valitud katsemeetodi (prEVS 901-20 ehk EVS-EN 13286-2 ja GOST 25584 Lisa 5) kohaselt. Peamisteks eesmärkideks oli kinnitada metoodika sobivust erinevate materjalide filtratsiooniomaduste hindamiseks ning tekitada ülevaade Eesti liiva ja kruusa varudest. Teostatud katsete tulemuste põhjal koostada teaduslik analüüs materjali filtratsioonimooduli ja erinevate parameetrite (peenosiste sisaldus, lõimisetegur) vaheliste seoste kohta.

2013
Teedeala
Arvamusuuring Maanteeameti pakutavatest avalikest teenustest

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis septembris-oktoobris 2013 Maanteeameti tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada sõidukijuhtide hinnangud Maanteeameti poolt pakutud teenuste kvaliteedile. Uuringu tulemusena saadud informatsiooni ja ettepanekuid soovib Maanteeamet rakendada oma teenuste arendamiseks üle-eestiliselt, et parandada liiklusohutust tervikuna. Käesolev aruanne tutvustab uuringu tausta, annab ülevaate uuringu peamistest tulemustest ja esitab tulemuste kokkuvõtte. Aruande lisadena esitatakse küsitluse eestikeelne ankeet, loetelu poolavatud küsimustele antud muudest vastustest ning andmetabelid erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.

2013
Teedeala
Geosünteetika kasutamine teekatendis maantee 15111 km 0,0-8,7 remondi näitel, lõpparuanne

Käesoleva teadustöö põhieesmärk on uurida geosünteetide kasutusvõimalusi ja otstarbekust katendite konstrueerimisel T 15111 näitel. Anda soovitused analoogseid soolõike läbivate teede ehitamiseks ja remontimiseks. 

2013
Teedeala
Vanade teekonstruktsioonide ja killustikaluste vastupidavuse teadusuuring, lõpparuanne

Maanteede uusehitistes rajatakse alused reeglina sidumata täitematerjalidest, valdavalt killustikust. Alustes kasutatavatele killustikele on Maanteeameti poolt kehtestatud nõuded sõltuvalt teelõigu liiklus- ja ka koormussagedustest „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendis“ (Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0167, 30.04.2012). Seni puuduvad killustikaluste vastupidavust selgitavad täpsemad uuringuandmed ja analüüsid, mistõttu on juhend koostatud insenerlikust kogemustest ning senistest laboratoorsetest üksikkatsetest saadud infole tuginedes. Need kogemused ja katsed on näidanud, et mitmetel juhtudel on lubjakivikillustikust alus katte all purunenud kuid need ei ole need andnud vastust, millistel tingimustel on purunemine aset leidnud. Koormuse ja eelnimetatud tegurite mõju hindamiseks killustikalustele ongi algatatud käesolev teadusuuring.

2013
Teedeala
Kohalike mineraalmaterjalide optimaalse kasutamise uuring Eesti teedemajanduses. Lõpparuanne

Teadus- ja arendustöö eesmärgiks on katseliselt määrata, milline kolmest Killustikust katendikihtide ehitamise juhendis toodud killustikaluste tüüpidest on pikaajaliselt konstruktsioonis töötades vastupidavaim. Lisaks tuleb välja tuua kvartsliivast dreenkihi all oleva paekiviliiva vastupidavuse tulemused, majanduslik võrdlus ning kasutamisvõimaluste analüüs. 

2013
Keskkond
Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemi võimaliku reostusallika uuring

Käesolevale tööle eelnes Maanteeameti poolt tellitud (riigihange nr 131668) maanteede liik-lussõlmede sademeveeuuring (edaspidi Sademeveeuuring), mille käigus uuriti ka Kukruse-Jõhvi teelõigu sademeveesüsteeme. Sademeveeuuringu käigus võeti ka Kukruse-Jõhvi teelõi-gu Jõhvi poolseimast õli-liivapüüdurist setteproovid1 ja veeproovid.


Õli-liivapüüdurist Sademeveeuuringu käigus võetud setteproovides olid üle pinnase vastava-te sihtarvude naftasaaduste, PAH-ide (sh üksikkomponendid fenantreen, püreen, krüseen ja benso(a)püreen), raskmetallidest kaadmiumi, plii ja tsingi sisaldused. Naftasaaduste ja tsingi sisaldused 2012 aasta septembrikuises prooviseeria pinnaseproovis ületasid ka vastavaid tööstusmaa piirarve. Teises prooviseerias aprillis 2013 analüüsitud pinnases tööstusmaa piir-arve ei ületatud2.


Õli-liivapüüduri veest Sademeveeuuringu käigus septembris 2012 võetud veeproovis olid määratud ohtlikest ainetest naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete ühendite (PAH) si-saldused (sh üksikkomponendid krüseen, benso(b)fluoranteen, benso(a)püreen, indeno(123cd)püreen ja benso(ghi)perüleen) ning tsingi sisaldused üle erinevate määruste künnisarvu või piirväärtuse.
 

2013
Keskkond
Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring II köide

Käesolev uuring on koostatud Maanteeameti poolt tellitud (riigihange nr 131668) töö raames. Uuringu eesmärgiks on parendada liiklussõlmede sademeveelahenduste kavandamist ja elluviimist Maanteeameti poolt tellitavates projektides, arvestades seejuures oluliste keskkonnaaspektidega ning tellija, projekteerija ja ehitaja võimalustega.

Maanteeameti poolt tellitud töö sisaldab nii Kobras AS poolt koostatud uuringut (aruande köide I) kui ka Maves AS poolt koostatud sademevee koostise uuringut (aruande köide II).

Käesolev Kobras AS poolt koostatud uuring kirjeldab olemasolevaid sademevee kogumise ja puhastamise lahendusi nii Eestis kui ka mujal maailmas ning annab üldise ülevaate parimatest lahendusest. 

2013
Keskkond
Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring I köide

Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti poolt tellitud (riigihange nr 131668) maanteede liiklussõlmede sademeveeuuringu raames. Uuringu eesmärgiks on parendada liiklussõlmede sademeveelahenduste kavandamist ja elluviimist Maanteeameti poolt tellitavates teeprojektides, arvestades seejuures oluliste keskkonnaaspektidega ning tellija, projekteerija ja ehitaja võimalustega.

Töös analüüsitakse ülevaadatud olemasolevate ja ehitatavate liiklussõlmede sademevee kogumise ja puhastamise lahendusi ja antakse ülevaade kasutatud lahenduste vajakajäämistest ning esitatakse ettepanekud nende vältimiseks edaspidi. Aruandes esitatakse teedelt koguneva sademetevee koostise määramise tulemused uuritud objektidel.

Uuringu esimese etapi käigus võeti 2012 a septembris viis sette ja kaheksa veeproovi maanteede sademeveesüsteemidest, teise etapi käigus 2013 a aprillis võeti neli setteproovi ja kümme veeproovi. Kõik võetud sette- ja veeproovid analüüsiti Saksamaal Hamburgis GBA Gesellschaft für Bioanalytik MBH laboris.

Uuringu tegemise ajal muutusid nõuded sademevee ohtlike ainete sisalduse osas, mistõttu on sademeveeanalüüside tulemusi võrreldud aastast 2013 kehtimahakanud uute rangemate nõuetega. Sette ja sademeveeproovid võeti järgides keskkonnaministri määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ nõudeid.

Sademevee- ja setteproovid võeti AS Maves töötajate Mati Salu ja Eik Eller7 ning GBA Gesellschaft für Bioanalytik MBH Hamburgi labori kutselise proovivõtja hr Valdur Utt´i poolt. Käesoleva uuringuaruande (Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring, köide I) koostasid AS Maves spetsialistid Indrek Tamm ja Madis Metsur ning AS Kobras spetsialistid Erki Kõnd ja Heleen Vene.

AS Kobras projekteerijate poolt koostatud eraldi uuringuaruanne (Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring, köide II) kirjeldab põhjalikult olemasolevaid sademevee kogumise ja puhastamise lahendusi nii Eestis kui ka mujal maailmas ning annab üldise ülevaate parimatest lahendusest.

2013
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas märts-aprill 2013

Laste liiklusohutuse uuringut on TNS Emor Maanteeameti tellimusel korraldanud 2006. aastast. Ka seekord on uuringu põhieesmärk teada saada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele helkuri, turvavöö ja kiivri kasutamisel, millised on neis aastaga toimunud muutused.

Kiivri kasutamise kohta küsime lastelt 2013.a sügisel, st vahetult pärast rattahooaega.

Kevadise uuringu käigus keskenduti järgmistele teemadele:

  • helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas
  • turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui nende vanemate puhul.
2013
Liiklusohutus
Turvavööde kinnitamine Eesti elanike seas 2013

Uuringu põhieesmärk on välja selgitada Eesti elanikkonna suhtumine turvavöö kinnitamisesse ning elanike tegelik käitumine autoga sõites.

Uuringu raames selgusid vastused järgmistele küsimustele:

  • kui vajalikuks Eesti elanikud turvavöö kinnitamist peavad?
  • kui paljud Eesti elanikud kinnitavad autoga sõites turvavöö – olles juhi, kõrvalistuja või tagaistmel istuja rollis?
  • kui paljud Eesti elanikud kinnitavad turvavöö lastel?
  • kui paljud on märganud turvavöö kasutamisele suunatud liiklusohutuskampaaniat ja hinnangud kampaania mõjule?
  • kuivõrd tõhusaks hindab Eesti elanikkond politsei tegevust turvavööde ja turvavarustuse kasutamise osas?
2013
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse korraldus koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolis ja gümnaasiumis

Uuring toimus kahes osas:

  • Koolieelsete lasteasutuste küsitlus 2012.a. mais 
  • Koolide küsitlus 2012.a. detsembris – 2013.a. jaanuaris


Küsitlused toimusid veebipõhiselt. Ankeedid saadeti kõigile lasteasutustele, mille veebiaadress oli kättesaadav EHIS-e andmebaasis: 525 koolieelsele asutusele ja 537 koolile.
 

2013
Liiklusohutus
Jalgrattaga liiklemise ohutus elanikkonnas

Uuringu teemad:

  1. Üldine suhtumine jalgrattaga liiklemisse
  2. Jalgrattaga liiklemise ohutus täiskasvanute seas
  3. Jalgrattaga liiklemise ohutus laste seas
2013
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse korraldus koolides 2012

Käesolev aruanne on koostatud põhikoolides ja gümnaasiumides läbi viidud küsitluse tulemuste kohta. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS, tulemused kuuluvad tellijale - Maanteeametile. 

2013
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse korraldus koolieelsetes lasteasutustes 2012

Käesolev aruanne on koostatud koolieelsetes lasteasutustes läbi viidud küsitluse tulemuste kohta. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS, tulemused kuuluvad tellijale - Maanteeametile.  

2013
Liiklusohutus
Liiklusõnnetuste koondumiskohtade väljaselgitamine
  • Ohtlikud lõigud, eriti ohtlikud lõigud ja ohtlikud kohad põhimaanteedel
  • Liiklusohutuse koondnäitajad läbisõitu arvestades
  • Ohtlikud lõigud, eriti ohtlikud lõigud ja ohtlikud kohad põhimaanteedel arvestades liiklusõnnetuste maksumust
  • Soovitused ohtlike teelõikude määramiseks põhimaanteedel
     
2013
Liiklusohutus
Muutuvteabega liikluskorraldusvahendite kasutamine

Uuringus püütakse välja selgitada, mis mahus ja millistes kohtades oleks Eestis mõistlik kasutada VMS märke. Kui palju on selleks vaja muuta, täiendada seadusandlikke akte, koostada juhendeid ja normdokumente. Millised peaksid olema muutuvteabega liikluskorraldusvahendite tehnilised näitajad. Tuginedes põhjamaade kogemustele ja uuringutele, on vaja välja selgitada milliseid järgmistest võimalikest VMS lahendustest on Eesti tingimustes kõige mõistlikum kasutada:

  • Ilmastikuoludest sõltuvad muutuvad kiiruspiirangud ja/või teavitused, hoiatused
  • Liiklussagedusest sõltuvad muutuvad kiiruspiirangud
  • Ristmike ohutumaks muutmine
  • Kergliiklejate liiklemise ohutumaks muutmine
  • Mõni muu eelpool loetlemata lahendus 
2013
Liiklusohutus
Keskmise kiiruse mõõtmisel põhineva automaatse liiklusjärelevalve kasutamise uuring 2013

Käesoleva uuringu eesmärgiks on uurida keskmise sõidukiiruse mõõtmisel põhineva automaatse liiklusjärelevalve kasutamist Euroopas ning analüüsida selle kasutusele võtmist Eesti Vabariigis.

2013
Liiklusohutus
Jalgratturite rahulolu sõidutingimustega Eesti teedel 2013

Uuringu eesmärk oli kaardistada nii linnatänavatel kui ka maanteedel liikuvate harrastusjalgratturite ja võistlussportlaste liiklusharjumusi, rahulolu sõidutingimustega, hinnanguid liiklusohutusest ning analüüsida nende arvamusi jalgrattateede seisukorra kohta.

Uuringu viisime läbi perioodidel: 23.07–25.07, 30.07–01.08, 06.08–08.08 ja 09.08–12.08.2013

2013
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2012. aastal II osa - eri liiki sõidukite läbisõit ja kütuse tarbimine

Autopargi detailne olem sõidukiliikide lõikes on avalikult kättesaadav Maanteeameti kodulehelt, sõidukite ülevaatusele esitamise andmed saadi päringuga Maanteeameti Liiklusregistrist. Vastavalt metoodikale on sõidukipark edasistes arvutustes liigitatud analoogselt ülevaatusele esitamise statistilise väljavõttega. Siinkohal suur tänu Maanteeameti tehnoosakonna peaspetsialistile Aime Parvele, kes aitas lahendada ebakõlad statistilise väljavõtte ja metoodika vahel.

Metoodika näeb ette keskmiste läbisõitude leidmisel arvestada vähemalt kahe momendiga:

  • Erinevate sõidukiliikide puhul on tegemist keskmiste läbisõitude erinevusega
  • Läbisõidu muutused on erinevad ka sõiduki vanusest sõltuvalt. 
2013
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2012. aastal I osa - läbisõidud eri teedel

2012.aastal tellis Maanteeamet TTÜ teedeinstituudilt rakendusuuringu, mille peamiseks eesmärgiks oli saada metoodika, mida võiks kasutada mootorsõidukite iga-aastase läbisõidu määramiseks. Metoodika koostasid TTÜ teadur Tiit Metsvahi (vastutav täitja), Luule Kaal ja Ave Eessalu. Metoodika käsitles seda, kuidas leida üldine läbisõit Maanteeameti Liiklusregistris fikseeritud üksiksõidukite läbisõitude alusel, aga ka seda, kuidas ja milliseid liiklusohutuse suhtenäitajaid on võimalik leida tuginevalt üldisele läbisõidule.

Metoodika koosneb sisuliselt kahest dokumendist. Esmalt on aruandes toodud kõik 2011. aasta autopargi läbisõidu aruandes esitatud tabelite näidised ja joonised ning antud selgitused kuidas need on saadud. Teine dokument on MS Exceli-fail, kus on samad tabelid ja joonised esitatud täielikul kujul. 

2013
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas september 2013

Uuringu eesmärgiks oli küsida laste hinnanguid enda ja oma vanemate liiklusohutusalasele käitumisele. Konkreetsemalt uuriti kiivri kandmise, jalgratturi koolituse läbimise ning jalgratturi lubade omamise kohta.

2013
Liiklusohutus
Sõidukiiruse teemalise küsitlusuuringu tulemused 2013

Maanteeameti tellimusel viidi 2013. aasta augustis ja septembris läbi "Sõidukiiruse teemaline küsitlusuuring", mille eesmärgiks oli teada saada sõidukijuhtide suhtumine ja hoiakuid sõidukiiruse ületamise, liikluskäitumise ning liiklusohutuskampaania „Piirkiirusel on põhjus!“ kohta.

Küsitluse viis läbi ja uuringuandmete analüüsi teostas Valikor Konsult OÜ. Käesolevas aruandes on toodud küsitlusuuringu peamised tulemused. 

2013
Liiklusohutus
Jalakäijate ja autojuhtide käitumine vöötrajal 2013

Liiklejate uuringu põhieesmärk oli hinnata autojuhtide ja jalakäijate käitumist Tallinnas ja Tartus. Aruandes on uuringutulemusi võrreldud eelnevate aastate samalaadsete uuringutega.
Uuringu peamised teemad olid järgmised:

  • Autojuhtide käitumine vöötradadel ja kiiruspiirangust kinnipidamine
  • Liiklusohutuskampaania märkamine; hinnang sellele, kuivõrd mõjutas kampaania liiklejate käitumist ning kuivõrd aktiivselt üleskutset järgiti;
  • Liiklejate suhtumine piirkiiruse vähendamisse kesklinnas
     
2013
Liiklusohutus
Haapsalu linna, Uuemõisa ja Paralepa aleviku kergliikluse ohutusanalüüsi lõpparuanne

II etapis käsitletakse ühissõidukipeatuste ja ülekäiguradade rajamise põhilisi nõudeid liiklusohutuse tagamiseks. Kirjeldatakse töös kasutatavaid mõisteid, tuuakse välja ülekäiguradade rajamisele ja ühissõidukipeatuste ehitamisele kehtestatud nõuded.

Aruandes on toodud riskihinnangud ühissõidukipeatuste ja ülekäiguradade ohutuse kohta vastavate mõõdikute abil. Uurimisobjektid jaotatakse ohutuse taseme järgi gruppidesse. Seejärel tuuakse välja kõrge riskiga ühissõidukipeatuste ning väga kõrge riskiga ülekäiguradade puudused ja võimalikud lahendused.

Samuti sisaldab II etapi aruanne endas ettepanekuid liikluskeskkonna ohutustamiseks vajalike muudatuste kohta.

2013
Liiklusohutus
Arvamusuuring Maanteeameti pakutavatest avalikest teenustest

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis septembris-oktoobris 2013 Maanteeameti tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada sõidukijuhtide hinnangud Maanteeameti poolt pakutud teenuste kvaliteedile. Uuringu tulemusena saadud informatsiooni ja ettepanekuid soovib Maanteeamet rakendada oma teenuste arendamiseks üle-eestiliselt, et parandada liiklusohutust tervikuna. Käesolev aruanne tutvustab uuringu tausta, annab ülevaate uuringu peamistest tulemustest ja esitab tulemuste kokkuvõtte. Aruande lisadena esitatakse küsitluse eestikeelne ankeet, loetelu poolavatud küsimustele antud muudest vastustest ning andmetabelid erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.

2013
Liiklusohutus
Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise Harju maakonna ekspertkomisjoni tegevuse analüüs ja ettepanekud edaspidiseks

Käesolev töö, „Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise Harju maakonna ekspertkomisjoni tegevuse analüüs ja ettepanekud edaspidiseks“ on koostatud Maanteeameti tellimusel. Tööde teostamiseks on sõlmitud töövõtuleping 22. märtsil 2013.

Töös käsitletakse järgmiseid teemasid:

  • Komisjoni töö korraldus - selle tõhusus, negatiivsed ja positiivsed aspektid
  • Hinnang tehtud ettepanekute otstarbekusele, nende elluviimise võimalustele ja realiseerimisele (viimase viie aasta materjalide põhjal)
  • Komisjoni tegevuse territoriaalse laienemise vajadus ja võimalus
  • Komisjoni liikmete arvu vajadus
  • Töövormide sobivus ja nende rakendamise tingimused (tavamenetlus, tavamenetlus väljasõiduta sündmuskohale, lihtmenetlus)
  • Komisjoni töö tulemuste efektiivsema kasutamise võimalused
  • Metoodiliste juhendmaterjalide ja IT arenduste vajadus komisjoni paremaks töökorralduseks
  • Komisjoni liikmete koolitusvajadus
  • Komisjoni edasise tegutsemise ärimudel
  • Välisriikide kogemus analoogsete komisjonide tööst
  • Rahvusvahelise uurimisprojekti DaCoTa teise valdkonna „Liiklusõnnetuste süvaanalüüs ja üle-euroopalise liiklusõnnetuste uurijate võrgustiku loomine“ töö tulemused, tehtud ettepanekud ning EL seisukohad analoogsete komisjonide tööst. 
2013
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2013

Liikluskäitumise monitooringut (LIMO) teostab Maanteeamet regulaarselt alates 2001. aastast. Monitooringu metoodika põhimõtted pärinevad esimesel aastal läbiviidud pilootprojektist ja erinevad hilisemate aastate monitooringute teostajad on püüdnud eelnevatest töödest lähtuda nii loenduspunktide valikul, loendusandmete kogumisel kui ka analüüsil. See võimaldab eri aastate tulemusi võrrelda.

2013
Teedeala
Põlevkiviaheraine kasutusvõimaluste uurimine tee muldkeha ehitamisel

2010. aasta suvel lõpetati maanteel nr 1 Tallinn-Narva Kukruse-Jõhvi teelõigu remondi- ja ehitustööd ning teelõigu pidulik avamine toimus 31.augustil 2010. aastal.

Uuritava teelõigu esimesed teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmised tehti 2010. aasta augustis-septembris peale teekatte valmimist. Lisaks sellele teostati ka maanteelõigu seisukorra visuaalne hindamine ning paigaldati vaatlusreeperid muldkeha võimaliku vajumise jälgimiseks.

Järgneval kahel aastal (2011-2012) mõõdeti uuritaval teelõigul teekonstruktsioon kandevõime kahel korral – kevadel peale muldkeha sulamist ning varasügisel. Ka vaatlusreeperite nivelleerimised tehti kahel korral, kuid erinevalt kandevõime mõõtmistele tehti seda talve lõpus, kui muldkeha polnud veel eeldatavalt sulama hakanud. Teistkordne nivelleerimine toimus sügisel. Lisaks eelnevale teostati kevadel ka maanteelõigu seisukorra visuaalne hindamine.

Käesolev lõpparuanne võtab kokku uurimistöö viimasel ja eelnevatel etappidel tehtud tööd. 

2012
Teedeala
Teekatte tekstuuri mõõtmisandmete kasutamise meetodid ja andmete piirväärtused

Uurimistöö eesmärgiks on kirjeldada teistes riikides teekatte tekstuuri mõõtmiste kasutamist ja piirväärtusi, kirjeldada Eesti jaoks vajalikud tekstuuri näitajad ning võimalikud piirmäärad erinevateks analüüsideks. Lisaks on vastavalt lähteülesandele vajalik teekatte tekstuuri ja teekatte haardeliste omaduste vaheliste seoste leidmine ja nende kirjeldamine, et tekstuuri andmete põhjal oleks võimalik leida probleemsete haardeliste omadustega teelõike.

Uurimistöö on tehtud kahes etapis (vahearuanne ja lõpparuanne) ja see sisaldab lähteülesandes määratletud järgmiseid osasid:

  • Teekatte tekstuuri erinevate näitajate kirjeldused;
  • Teiste riikide kogemused ja teekatte tekstuuri analüüside piirväärtused.
  •  Soovitused kasutatavate näitajate ja nende piirväärtuste osas koos 2011. aasta mõõtmiste andmete analüüsiga;
  • Soovituslikud analüüsid, kus on võimalik Eestis tekstuuri andmeid kasutada kas koos teiste teede andmetega või eraldi;
  • Teekatte tekstuuri ja teekatte kareduse näitajate vaheliste seoste leidmine ja nende kirjeldamine, et tekstuuri andmete põhjal oleks võimalus leida probleemse karedusega teelõike.

Analüüsi algandmetena kasutatakse Riiklikus Teeregistris olevaid andmeid seisuga 01.01.2012.a.  

2012
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas, aprill-mai 2012

Laste liiklusohutuse uuringut on TNS Emor Maanteeameti tellimusel korraldanud 2006. aastast. Ka seekord on uuringu põhieesmärk teada saada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele helkuri, turvavöö ja kiivri kasutamisel, millised on neis aastaga toimunud muutused.

Kiivri kasutamise kohta küsime lastelt 2011.a sügisel, st vahetult pärast rattahooaega.

Kevadise uuringu käigus keskenduti järgmistele teemadele:

  • helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas
  • turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui nende vanemate puhul.
2012
Liiklusohutus
Turvavööde kinnitamine Eesti elanike seas 2012

Uuringu põhieesmärk on välja selgitada Eesti elanikkonna suhtumine turvavöö kinnitamisesse ning elanike tegelik käitumine autoga sõites.

Uuringu raames selgusid vastused järgmistele küsimustele:

  • kui vajalikuks Eesti elanikud turvavöö kinnitamist peavad?
  • kui paljud Eesti elanikud kinnitavad autoga sõites turvavöö – olles juhi, kõrvalistuja või tagaistmel istuja rollis?
  • kui paljud Eesti elanikud kinnitavad turvavöö lastel?
  • kui paljud on märganud turvavöö kasutamisele suunatud liiklusohutuskampaaniat ja hinnangud kampaania mõjule?
  • kuivõrd tõhusaks hindab Eesti elanikkond politsei tegevust turvavööde ja turvavarustuse kasutamise osas?
2012
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas, oktoober 2012

Uuringu eesmärgiks oli küsida laste hinnanguid enda ja oma vanemate liiklusohutusalasele käitumisele. Konkreetsemalt uuriti kiivri kandmise, jalgratturi koolituse läbimise ning jalgratturi lubade omamise kohta.

Uuring viidi läbi arvuti abil juhitavate personaalintervjuudena TNS Emori CAPI-bussi raames korraldatava Laste Omnibussi osana.

2012
Liiklusohutus
Jalakäijate ja autojuhtide käitumine vöötrajal 2012

Liiklejate uuringu põhieesmärk oli hinnata autojuhtide ja jalakäijate käitumist Tallinnas ja Tartus. Aruandes on uuringutulemusi võrreldud eelnevate aastate samalaadsete uuringutega.

Uuringu peamised teemad olid järgmised:

  • autojuhtide käitumine vöötradadel ja kiiruspiirangust kinnipidamine;
  • liiklusohutuskampaania märkamine; hinnang sellele, kuivõrd mõjutas kampaania liiklejate käitumist ning kuivõrd aktiivselt üleskutset järgiti;
  • liiklejate suhtumine piirkiiruse vähendamisse kesklinnas.

Uuringu viis TNS Emor läbi perioodil 24.09 - 1.10.2012.

2012
Liiklusohutus
Jalakäijahelkuri kasutamine 2012

Uuringu eesmärgiks oli teada saada Eesti elanike hoiakud helkuri kasutamise suhtes.

Uuringu põhiteemad olid järgmised:

  • Elanike suhtumine helkuri kandmise vajalikkusesse nii enda kui ka laste puhul
  • Helkuri kandmine nii täiskasvanute kui ka laste puhul;
  • Helkuri kasutamise kohta läbi viidud reklaamikampaania märkamine. 
2012
Liiklusohutus
Jalgrattakiivri kandmine elanike poolt 2012

Uuringu põhieesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna suhtumine Jalgrattakiivri kandmine elanike poolt 2012kandmisse ning elanike tegelik käitumine selles osas.

2012
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2011. aastal II osa
  • Autopargi läbisõit maanteedel ja linnatänavatel
  • Juriidiliste isikute sõidukite läbisõit statistikaameti andmetel
  • Liiklusohutuse suhtenäitaja
     
2012
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2011. aastal I osa - maanteed, tänavad ja juriidilised isikud
  • Autopargi läbisõit maanteedele ja linnatänavatel
  • Juriidiliste isikute sõidukite läbisõit statistikaameti andmetel
  • Liiklusohutuse suhtenäitajad
     
2012
Liiklusohutus
Liiklusõnnetustest ühiskonnale põhjustatud kahjude määramise metoodika täiustamine, kahjude suuruse hindamine ja prognoosimine

Töö sisu:

  • kõikidest aastatel 2005 – 2011 Eestis toimunud liiklusõnnetustest põhjustatud kahju väljaarvutamine jooksev- ja püsivhindades
  • Aastateks 2012 – 2016 hukkunu, invaliidistunu ja vigastatu kahju ühe kannatanu kohta, ja kannatanuteta õnnetuse kahju prognoosimine ühe õnnetuse kohta
2012
Liiklusohutus
Sõidukiiruse teemalise küsitlusuuringu tulemused 2012

Maanteeameti tellimisel viidi 2012. aasta augustis läbi "Sõidukiiruse teemaline küsitlusuuring", mille eesmärgiks on teada saada sõidukijuhtide suhtumist ja hoiakuid sõidukiiruse ületamise ja liikluskäitumise kohta. Käesolevas aruandes on toodud küsitlusuuringu peamised tulemused.

Küsitluse viis läbi Valikor Konsult OÜ 2012. aasta augustis ja uuringuandmete analüüs teostati septembris. 

2012
Liiklusohutus
Haapsalu linna, Uuemõisa ja Paralepa aleviku kergliikluse ohutusanalüüsi vahearuanne

Liiklusuuring sisaldab järgnevat:

1. Vaadeldava ala kaardistamine (sh kergliiklemise võimalused ristmikel)
2. Ristmike liikluskoormuse muutumine päeva lõikes – uuritava piirkonna liiklejate analüüs (jalakäijad, jalgratturid, mootorsõidukid)
3. Liiklusõnnetusandmete statistika kogumine ja analüüs antud piirkonnas - vaadeldava ala liiklusohutuse kaardistamine vastavalt Maanteeameti poolt tellitud ja Stratum OÜ poolt väljatöötatud metoodikale (kättesaadav: www.mnt.ee)
4. Olemasolevate liikluskorraldusvahendite kasutuse analüüs
5. Perspektiivse liiklusolukorra prognoos
6. Ettepanek alternatiivse(te)ks lahendusteks koos analüüsile toetuva ja visualiseeritud põhjendusega; Uuringut teostamiseks arvestatakse ja kasutatakse järgnevaid printsiipe, meetodeid ning tegevusi: 

2012
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2012

Liikluskäitumise monitooringut (LIMO) korraldab Maanteeamet regulaarselt alates 2001. aastast. Monitooringu läbiviimise põhimõtted töötati välja esimesel aastal ja järgnevatel aastatel on sama metoodikat järgitud.

2012. aasta liikluskäitumise monitooringu teemad olid:

1. Fooritulede nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide ja jalakäijate poolt
2. Suunamärguannete kasutamine
3. Jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal
4. Turvavöö kasutamine, peatoe kasutamine ja laste turvavarustuse kasutamine
5. Joobeseisundis juhtimine
6. Sõidukiirus asulateedel

2012
Teedeala
Erineva purustatud/ümardunud astmega killustike mõju segude deformatsioonikindlusele

Käesoleva uurimistöö eesmärk on vastavate katsete ja nende hilisema analüüsiga selgitada, kas erineva purustusastmega teradel on asfaltsegu deformatsioonile erinev mõju ja kui on, siis milline. Uurimistöös tuuakse välja seosed erinevate purustusastmetega terade osakaalu ning seotud kihtide deformatsioonide vahel. 

2011
Teedeala
Lubjakivifilleri ja tardkivitolmu mõju erinevused asfaltsegu deformatsiooni- ja veekindlusele

Käesoleva uuringu eesmärk on laboratoorsete katsetuste ning katseandmete hilisema analüüsiga välja tuua seosed erinevate peenosiste mõjust asfaltsegude omaduste muutustele.

2011
Teedeala
Kivimaterjali purunevuse silindris (GOST 8269) ja purunemiskindluse (EVS-EN 1097-2) tulemuste võrdlus

Vastavalt Maanteeameti tellimusele koguti Teede Tehnokeskuse laboratooriumis katsetatud kivimaterjali proovide katseandmed purunevuse silindris (GOST 8269) ja purunemiskindluse Los Angelese katse (EVS-EN 1097-2) kohta. Andmete kogumise eesmärk oli leida võimalik purunevuse silindris tulemuse (GOST 8269) sõltuvus kivimaterjali purunemiskindlusest (LA-st) (EVS-EN 1097-2)

Andmed on esitatud proovide kohta, kus katsetati nii purunevus silindris kui ka purunemiskindlus.

Iga proovi kohta on esitatud järgnevad andmed (juhul kui katseprotokollis oli esitatud):

  • Materjali liik (lubjakivi, dolomiit jne)
  • Materjali fraktsioon
  • Los Angelese katsetulemus ja katsefraktsioon
  • Purunevus silindris katsetulemus ja katsefraktsioon
2011
Teedeala
Töötlemata ümarpuidu veoks eriveona vajaliku muldkehade läbikülmumise ilmastikutingimuste ja erinevate teede kandevõime seose uuring

Käesolev töö „Töötlemata ümarpuidu veoks eriveona vajaliku muldkehade läbikülmumise ilmastikutingimuste ja erinevate teede kandevõime seose uuring“ on teostatud Maanteeameti tellimusel AS Teede Tehnokeskuse poolt. AS Teede Tehnokeskuse koostööpartneritena osalesid antud uurimistöö teostamisel eksperdid TTÜ Teedeinstituudist, Adek OÜ-st, Omikron Invest OÜ-st ja Inseneribüroo Vahter&Hendrikson OÜ-st. Uurimistöö lõppeesmärgiks on teha ettepanek Teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määruse nr. 51 muutmise eelnõu koostamiseks. 

2011
Teedeala
Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52t veoste aastaringse liikumise võimalusest

Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kui suuri investeeringuid vajab riigi teedevõrk selleks, et lubada riigiteedel 52-tonniste veokite piiranguteta liiklus. Eraldi analüüsitakse ülekaaluliste veoste (52 t) võimalike marsruutide [Lisa 1] tugevdamise maksumust. 

2011

Lehed