Uuringud

Valdkond Kirjeldus Aasta Failid
Teedeala
Töötlemata ümarpuidu veoks eriveona vajaliku muldkehade läbikülmumise ilmastikutingimuste ja erinevate teede kandevõime seose uuring

Käesolev töö „Töötlemata ümarpuidu veoks eriveona vajaliku muldkehade läbikülmumise ilmastikutingimuste ja erinevate teede kandevõime seose uuring“ on teostatud Maanteeameti tellimusel AS Teede Tehnokeskuse poolt. AS Teede Tehnokeskuse koostööpartneritena osalesid antud uurimistöö teostamisel eksperdid TTÜ Teedeinstituudist, Adek OÜ-st, Omikron Invest OÜ-st ja Inseneribüroo Vahter&Hendrikson OÜ-st. Uurimistöö lõppeesmärgiks on teha ettepanek Teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määruse nr. 51 muutmise eelnõu koostamiseks. 

2011
Teedeala
Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52t veoste aastaringse liikumise võimalusest

Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kui suuri investeeringuid vajab riigi teedevõrk selleks, et lubada riigiteedel 52-tonniste veokite piiranguteta liiklus. Eraldi analüüsitakse ülekaaluliste veoste (52 t) võimalike marsruutide [Lisa 1] tugevdamise maksumust. 

2011
Teedeala
Kohalike mineraalmaterjalide optimaalse kasutamise uuring Eesti teedemajanduses

Maanteeameti peadirektori käskkirja nr 133 (27.06.2006) p.5 järgselt peab ühekihiliste aluste ja aluste pealmiste kihtide ehitamisel teedel, mille liiklussagedus on suurem kui 8000 autot ööpäevas, kasutama tardkivikillustikku LA25. Teada on, et tardkivi on lubjakivist vastupidavamate omadustega koormuste, külmakindluse ja kloriidide suhtes ning nende koosmõjudele teekonstruktsioonides. Põhjamaades on alustes kasutusel olnud peamiselt tardkivikillustik ning selle vastupidavusega on neil senini head kogemused.

Eestis on probleemiks tardkivi kasutamisel vaid üks oluline asi – see ei ole kohalik materjal, mistõttu tuleb seda lähiriikidest importida. Importimine suurema elukallidusega põhjamaadest on seotud korduvate ümberlaadimistega, mis omakorda tõstab tardkivikillustiku maksumust veelgi. Iga ümberlaadimine suurendab samas ka optimaalsete segude segregeerumist, mida peab kvaliteedi jälgimisel arvestama. Lubja- ja tardkivikillustiku maksumuste erinevused võivad ulatuda kolmekordseks.

Seega on oluline teada saada, kas reaalses situatsioonis konstruktsioonis töötades on tardkivikillustik oluliselt vastupidavam, kui lubjakivikillustik, mistõttu oleks selle kasutamine kõrgema maksumuse korral õigustatud.  

2011
Teedeala
Pinnase mass-stabiliseerimisvõimaluste katselõigu uurimistöö III etapi lõpparuanne

Teede rajamisel tõstatub tehnoloogiline vajadus tugevdada tee muldkeha alla jäävad ebastabiilsed pinnased. Traditsiooniliselt on taolised pinnased välja kaevatud ja asendatud kõrgemakvaliteedilise stabiilse materjaliga.

Pinnaste asendamine tee-ehitusprojektide käigus on kujunemas tõsiseks keskkonnaprobleem. Üha raskem on leida eemaldatavale pinnasele sobivaid ladustamiskohti, et järgida ELi prügilate regulatsiooni nõudeid. Teisalt, eemaldatud pinnased tuleb asendada kõrgemakvaliteedilise materjaliga, mida sageli veetaksekaugelasuvatest maardlatest, tõstes oluliselt rajatava infrastruktuuri hinda.

Seetõttu on Maanteeametil tõstatunud vajadus uurida alternatiivseid, keskkonnale vähem kahju tekitavaid ning kuluefektiivseid pinnase kasutamise võimalusi.

Maanteeameti üheks eesmärgiks on minimeerida teehoiutöödega kaasnevaid kulutusi ja negatiivset mõju keskkonnale. Mõju on üldjuhul kõige suurem uue tee ehitamisel, kus pinnaste vahetamisele alternatiivsete meetmete väljatöötamine võib anda kõige suuremat efekti

2011
Keskkond
Kurna sademevee ekspertiisi aruanne

Töö eesmärgiks on sademevee alaste probleemide välja selgitamine ja võimalike lahenduste leidmine 2010. aastal valminud 2002/EE/16/P/PA/009 Kurna eritasandilise ristmiku tehnilise projekti osas, arvestades nii tekkivate sademetevete koostist ja mõju keskkonnale ning erinevaid kogumis- ka puhastamisvõimalusi.

Käesolev eksperthinnang on koostatud Maanteeameti tellimusel, tellija esindajaks on Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist Rein Kallas. Töö tehti AS Mavese poolt koostatud ekspertgrupi poolt koosseisus Madis Metsur, Indrek Tamm, Ain Lääne ja Kalev Raadla (PB Maa ja Vesi). 

2011
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas, mai 2011

Laste liiklusohutuse uuringut on TNS Emor Maanteeameti tellimusel korraldanud 2006.aastast. Ka seekord on uuringu põhieesmärk teada saada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele helkuri, turvavöö ja kiivri kasutamisel, millised on neis aastagatoimunud muutused.


Kiivri kasutamise kohta küsime lastelt 2011.a sügisel, st vahetult pärast rattahooaega.


Kevadise uuringu käigus keskenduti järgmistele teemadele: helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui nende vanemate puhul.

2011
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas, oktoober 2011

Uuringu põhieesmärgiks oli teada saada laste hinnangud kiivri kandmisele jalgrattasõidul - kui suur osa lastest kiivrit kannab ning kui paljudel kannavad kiivrit vanemad. Samuti vaadata toimunud muutusi hoiakutes aastatagusega võrreldes. 

2011
Liiklusohutus
Jalakäijate ja autojuhtide käitumine vöötrajal 2011

Liiklejate uuringu põhieesmärk oli hinnata liiklejate käitumist Tallinnas ja Tartus. Selleks korraldas TNS Emor küsitluse autojuhtide ja jalakäijate seas Tallinnas ja Tartus. Aruandes on uuringutulemusi võrreldud eelnevate aastate samalaadsete uuringutega.

Uuringu peamised teemad olid järgmised:

  • autojuhtide käitumine vöötradadel ja kiiruspiirangust kinnipidamine
  • Liiklusohutuskampaania märkamine, hinnang sellele, kuivõrd mõjutas kampaania liiklejate käitumist ning kuivõrd aktiivselt üleskutset järgiti
  • Liiklejate suhtumine piirkiiruse vähendamisse kesklinnas.
2011
Liiklusohutus
Autojuhtide riskiv liikluskäitumine

 Uuringu peamised eesmärgid:

Psühholoogilise sekkumise (loeng „Impulsiivne käitumine liikluses“, tagasiside psühhomeetriliste testide ja v-MAO aktiivsuse kohta) kaugmõju väljaselgitamine:

a) sõltuvalt sotsiaal-demograafilistest, bioloogilistest ja isiksuslikest teguritest
b) sõidukijuhtide riskikäitumise küsimustikes raporteeritud riskide kaudu
c) tegeliku liikluskäitumise põhjal (liikluskäitumist kajastavate andmebaaside alusel)
d) seoses liiklusohutuskampaaniate tajumisega
e) sõltuvalt riskikalduvuse bioloogiliste markeritest (v-MAO aktiivsus, 5-HTTLPR, MAOA-VNTR, NOS1 ex1f-VNTR polümorfismid ja võimalikud uued markerid)

2011
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2010. aastal vahearuanne
  • Autopargi läbisõit maanteedel ja linnatänavatel
  • Juriidiliste isikute sõidukite läbisõit statistikaameti andmetel
  • Liiklusohutuse suhtenäitaja
     
2011
Liiklusohutus
Sõidukiiruse teemalise küsitlusuuringu tulemused 2011

Maanteeameti tellimisel viidi 2011. aasta augustis läbi "Sõidukiiruse teemaline küsitlusuuring", mille eesmärgiks on teada saada sõidukijuhtide suhtumist ja hoiakuid sõidukiiruse ületamise ja liikluskäitumise kohta. Käesolevas aruandes on toodud küsitlusuuringu peamised tulemused.

Küsitluse viis läbi Valikor Konsult OÜ 2011. aasta augustis ja uuringuandmete analüüs teostati septembris. 

2011
Liiklusohutus
Jalgratturikiivri kandmine elanike poolt 2011

Uuringu põhieesmärk oli välja selgitada Eesti elanikkonna suhtumine jalgratturikiivri kandmisse ning elanike tegelik käitumine selles osas.

2011
Liiklusohutus
Turvavööde kinnitamine Eesti elanike seas 2011

Uuringu põhieesmärk on välja selgitada Eesti elanikkonna suhtumine turvavöö kinnitamisesse ning elanike tegelik käitumine autoga sõites.

2011
Teedeala
Rahulolu suviste teeoludega (suvi 2010) aruanne Eesti Uuringukeskus

Uuringu eesmärk oli kaardistada sõidukijuhtide rahulolu riigimaanteede 2010. aasta suviste teeoludega ning võrrelda saadud tulemusi varasematel aastatel (2006, 2008 ja 2009) läbi viidud analoogsete uuringute tulemustega.

Eesmärk oli koguda andmeid järgmistes valdkondades: sõidukijuhtide hinnangud riigimaanteede suvistele sõiduoludele (sh hinnang sõiduoludele erinevates maakondades, hinnang suviste hooldustööde korraldusele ja ettepanekud suvehoolduse paremaks korraldamiseks), hinnangud sõiduolude kohta käiva info jagamise ja kasutamise kohta (hinnangud teederemondi alase teabe jagamise operatiivsusele, Maanteeameti teeolude lingi kasutamissagedus ning ettepanekud paremaks info edastamise korraldamiseks) ja mõnedele päevakajalistele küsimustele (näiteks riigimaanteedel liiklemise kohta 2010. aasta augustitormide ajal).

2010
Teedeala
Katsemetoodika koostamine lisandfilleri osakaalu määramiseks asfaltsegudes

Uurimistöö eesmärk on selgitada, kuidas muutuvad täitematerjali peenfraktsioonide ja filleri omadused asfaldisegude tootmise ja ekstraheerimise tagajärjel ja teha kindlaks, kas filleri osakaalu asfaltsegus on võimalik hinnata teatud tingimustel kaudselt, pärast ekstraheerimist. Seoste olemasolul töötada välja katsemetoodika lisandfilleris osakaalu määramiseks asfaltsegudes.

2010
Teedeala
Ülekaaluliste (52 tonni) veoste võimalike marsruutide kaardistamine riigimaanteedel

Eestis on raskeveokite teema olnud juba mõnda aega aktuaalne, mitte niivõrd Eestit läbiva, Euroopa mõistes, suhteliselt väikese transiitkaubavoo tõttu (joonis 1), vaid pigem seoses kohaliku metsamajanduse arenguga. Seega on meie olukord raskeveokite vallas pigem sarnane Soome ja Rootsiga aga mitte niivõrd ülejäänud Euroopa Liiduga, kus raskeveokite kaubavood ei mahu juba füüsiliselt eriti hästi enam ära suurtele teedele ning on ummikute ja suurte autokolonnide osalisteks põhjustajateks jms.

Teadaolevalt ei ole ükski riik päevapealt lihtsalt otsustanud üle minna raskete (52-60t) ja pikkade veokite lubamise teed, vaid on eelnevalt teostanud põhjalikud konstruktsiooniolukordade kaardistused, ning nendel baseeruvad põhjalikud tasuvusarvutused, siis seetõttu on ka käesoleva aruande eesmärk luua suhteliselt lühikese ajaga ning olemasoleva informatsiooni baasil kiire ülevaade Eesti põhi- ja tugimaanteede konstruktsioonide tugevusolukorrast, et oleks lihtne aru saada kas maanteevõrgustik on juba piisavalt tugev moodustumaks ühtset, raskeliiklust (52-60t) kandvat võrgustikku või mitte.

2010
Teedeala
Katsemetoodika koostamine sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalist proovivõtuks uurimistöö aruanne

Uurimistöö eesmärk on selgitada, kuidas muutuvad sidumata segudest (ridakillustikust) killustikusegude omadused tee-ehitusprotsessis ning, toetudes teiste riikide ja uuringu tulemustele, töötada välja valmis killustikalusest proovivõtu metoodika.

2010
Teedeala
Katsemetoodika sidumata segust alusekihi mineraalmaterjalist proovivõtuks

Käesolev metoodika määratleb meetodid täitematerjali proovide võtmiseks sidumata segudest (nt. Eesti standardi EVS-EN 13285:2007) ehitatud katendi kihist.

Proovivõtu eesmärgiks on saada valmis (tihendatud) alusekihi materjali terastikulist koostist iseloomustav proov kuid proovivõtt on kasutatav ka valmis alusekihi materjalide muude omaduste määrangute eesmärgil, samuti proovivõtuks tihendamata kihist. 

2010
Teedeala
Kohalike mineraalmaterjalide optimaalse kasutamise uuring Eesti teedemajanduses

Käesoleva uurimistöö üldine eesmärk on täpsustada kohalike materjalide optimaalsed kasutuspiirid aluste ehituses. Uurimistöö konkreetne eesmärk on kaardistada tänane olukord paekillustike kasutamisel aluste ehituseks, luues aluse pikemaajalise uuringute kava väljatöötamiseks. 

2010
Teedeala
Sildade ülevaatus väljatöötatud BMS alusel, aastatel 2010-2013

Antud aruanne võtab kokku sildade ülevaatuse teenuse osutamise raamlepingu 2010-2013 raames esimesel aastal teostatud tööd. Tööde tellijaks on Maanteeamet ja teostajateks AS Teede Tehnokeskus. Alltöövõtjana on sildade ülevaatused 2010. aastal teostanud OÜ Omikron Invest silla ekspert Taavi Kolts.

Aastatel 2005-2007 teostati esimest korda Eesti kõikide riigimaanteedel asuvate sildade ülevaatus ja BMS-analüüs ühtsete põhimõtete alusel. Käesoleva neljaaastase raamlepingu eesmärgiks on teostada järjekordne riigimaanteede sildade ülevaatus selleks, et teada saada aastate jooksul toimunud muudatused sildade seisukorras ning täpsustada järgnevate aastate sildade remondi- ja korrashoiutööde plaane.

2010
Teedeala
Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine

Antud uurimistöö eesmärgiks on saada ühesuguse konstruktsiooniga ja samaaegselt ehitatava teelõigu kahe erinevat tüüpi killustikuga aluskihti (fraktsioneeritud killustikust ja optimaalse terastikulise koostisega killustikusegust kihi) võrreldavad elastsusmooduli parameetrid teostades mõõtmised üheksal teelõigul kahes ristlõike punktis (mõlema sõidusuuna keskel) sammuga 5-12 m igal teelõigul 15-s ristlõike punktis, igas ristlõike punktis kaks mõõtmist (mõlemal sõidurajal).  

2010
Teedeala
Gilsoniidi ja temperatuuri alandavate lisanditega asfaltbetoonsegude katsetamine

Uuringu eesmärgiks on gilsoniidi ja temperatuuri alandavate lisandite kasutamise otstarbekuse hindamine asfaltsegude valmistamisel ja paigaldamisel.

2010
Liiklusohutus
Jalakäijate ja autojuhtide käitumine vöötrajal 2010

Liiklejate uuringu põhieesmärgiks oli hinnata liiklejate käitumist Tallinna ja Tartu kesklinnas. Selleks korraldas TNS Emor küsitluse autojuhtide ja jalakäijate seas Tallinnas ja Tartus. Aruandes on uuringutulemusi võrreldud eelnevate aastate samalaadsete uuringutega.

Uuringu peamised teemad olid järgmised:

  • autojuhtide käitumine vöötradadel ja kiiruspiirangust kinnipidamine;
  • liiklusohutuskampaania märkamine, hinnang sellele, kuivõrd mõjutas kampaania liiklejate käitumist ning kuivõrd aktiivselt ülekutset järgiti;
  • liiklejate suhtumine piirkiiruse vähendamisesse kesklinnas.
2010
Liiklusohutus
Autojuhtide riskiv liikluskäitumine: psühholoogilise sekkumise kaugmõju sõltuvalt sotsio-demograafilistest, bioloogilistest ja isiksuslikest teguritest

Uuringu teise etapi peamisteks eesmärkideks on:

  • hinnata psühholoogilise sekkumise mõju kestvust 2010.a. tegeliku liikluskäitumise põhjal;
  • uurida sõidukijuhtide riskikäitumise küsimustikes raporteeritud riske seoses tegeliku riskeeriva liikluskäitumisega ning nende koosmõju sekkumise püsimisele;
  • uurida riskikalduvuse bioloogiliste markerite (5-HTTLPR, MAOA-VNTR, NOS1 ex1f-VNTR polümorfismid) ja isiksuseomaduste seost sõidukijuhtide riskikäitumise küsimustikes raporteeritud riskidega.
2010
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2010

Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2010) 2010.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks. Liikluskäitumise monitooringu projekti algatas Maanteeamet 2001. aastal ja see oli tollal esimeseks katseks saada usalduslik ja põhjendatud ülevaade liikluskäitumise aspektidest Eestis. 2001.a projekti käigus töötati välja monitooringu läbiviimise metoodika, viidi läbi pilootuuring ning esitati täiemahulise uuringu- küsitluse ja vaatlustetulemused. 2002. ja 2003. aastal viidi läbi täiemahuline, väga paljus eelnevale sarnanenud uuring. Edaspidi on läbi viidud vaatlusuuringutel põhinev liikluskäitumise monitooring.

Ka käesolev uuring järgib võimalikult maksimaalsel määral varasemate uuringute metoodikat ja teostamise põhimõtteid, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks on anda usaldusväärne võrdlus eelmise aasta uuringuga, määramaks trende.

2010
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas (helkur, turvavöö)

Laste liiklusohutuse uuringut on TNS Emor Maanteeameti tellimusel korraldanud 2006.aastast. Ka seekord on uuringu põhieesmärk teada saada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele helkuri, turvavöö ja kiivri kasutamisel, millised on neis aastaga toimunud muutused.


Kiivri kasutamise kohta küsime lastelt 2010.a sügisel, st vahetult pärast rattahooaega.

Kevadise uuringu käigus keskenduti järgmistele teemadele: helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui nende vanemate puhul.

2010
Liiklusohutus
Turvavööde kinnitamine Eesti elanike seas 2010

Uuringu põhieesmärk on välja selgitada Eesti elanikkonna suhtumine turvavöö kinnitamisesse ning elanike tegelik käitumine autoga sõites.

Uuringu raames selgusid vastused järgmistele küsimustele:

  • kui vajalikuks Eesti elanikud turvavöö kinnitamist peavad?
  • kui paljud Eesti elanikud kinnitavad autoga sõites turvavöö – olles juhi, kõrvalistuja või tagaistmel istuja rollis?
  • kui paljud Eesti elanikud kinnitavad turvavöö lastel?
  • kui paljud on märganud turvavöö kasutamisele suunatud liiklusohutuskampaaniat ja hinnangud kampaania mõjule?
  • kuivõrd tõhusaks hindab Eesti elanikkond politsei tegevust turvavööde ja turvavarustuse kasutamise osas?
2010
Keskkond
Nahkhiirte uuring Vääna-Posti püsielupaigas seoses Paldiski mnt. rekonstrueerimisega

Maanteeameti ja Keskkonnaameti koostöös on valminud nahkhiirte uuring Vääna-Posti püsielupaigas seoses Paldiski maantee rekonstrueerimise eelprojekti koostamise ja kavandatava tegevuse  keskkonnamõju hindamisega.  Uuringu teostamiseks sõlmiti koostööleping 19. aprillil 2010 ning uuringu välitööd vältasid aprillist novembrini. Loendusmeetoditena kasutati detektor-joonloendust ja detektor-punktloendust. Lisaks kaasati andmekogusse juhuvaatlustel saadud tulemused ja koopas tehtud loendused, teelõigul vaadeldi hukkunud loomade arvukust ja liigilist koosseisu.

 

2010
Liiklusohutus
Eesti maanteetranspordi intelligentsete transpordisüsteemide kontseptsioon

Intelligentsed transpordisüsteemid e. ITS (Intelligent Transport Systems) - nüüdisaegsed rakendused, mis kasutavad info- ja sidetehnoloogiat transpordis ning mille abil osutatakse uuenduslikke transpordisüsteemi (eelkõige liikluse) korraldamisega seotud teenuseid mitmesugustele kasutajatele. 

2010
Liiklusohutus
Eesti maanteetranspordi intelligentsete transpordisüsteemide kontseptsiooni väljatöötamine

Uurimistöö eesmärk on anda üldine ülevaade intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) alasest tegevusest nii Eestis kui mujal maailmas, selgitada seeläbi kontseptsiooni koostamise alused ja eeldusedja koostada Eesti maanteetranspordi ITS kontseptsioon ning välja pakkuda autotranspordi ITS arendamiseks organisatsiooniline struktuur kõigi osapoolte rollidega.

2010
Liiklusohutus
Kergliikluse prognoosimise juhend

Maanteeametil tekkis vajadus tellida uuring, mille eesmärgiks on koostada juhend jalakäijate ja jalgratturite liikluse prognoosimiseks planeeritaval või projekteeritaval teel. 

2010
Liiklusohutus
Sõidukiiruse teemalise küsitlusuuringu tulemused 2010

Maanteeameti tellimisel viidi 2010. aasta augustis läbi "Sõidukiiruse teemaline küsitlusuuring", mille eesmärgiks on teada saada sõidukijuhtide suhtumist ja hoiakuid sõidukiiruse ületamise ja liikluskäitumise kohta. Käesolevas aruandes on toodud küsitlusuuringu peamised tulemused.

Küsitluse viis läbi Valikor Konsult OÜ 2010. aasta augustis ja uuringuandmete analüüs teostati septembris. 

2010
Liiklusohutus
Teedevõrgu ohutustamine Kord ja metoodiline juhend

1. Kasutusel oleva teedevõrgu ja teelõikude ohutustaseme määramise, prioriteetsete teelõikude selgitamise ning prioriteetseteks peetavate teelõikude hindamise kord.
2. Teelõikude ohutustaseme määramise, prioriteetsete teelõikude selgitamise ning prioriteetseteks peetavate teelõikude hindamise metoodilised soovitused
3. Teiste riikide kogemused teedevõrgu ohutustamise käsitlemisel
 

2010
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas (kaitsekiiver) 2010

Uuringu põhieesmärgiks oli teada saada laste hinnangud kiivri kandmisele jalgrattasõidul - kui suur osa lastest kiivrit kannab ning kui paljudel kannavad kiivrit vanemad. Samuti vaadata toimunud muutusi hoiakutes aastatagusega võrreldes. 

2010
Liiklusohutus
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring)

Käesolev uuring on jätkuks Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt 2009. aastal teostatud uurimustööle „Veapunktisüsteemi rakendamise vajalikkus ja oodatav mõju Eesti Liiklusohutusele”.  

2010
Liiklusohutus
Jalakäijahelkuri kasutamine 2010

Uuringu eesmärgiks oli teada saada Eesti elanike hoiakud ja eelistused helkuri kasutamise suhtes.

Uuringu põhiteemad olid järgmised:

  • Elanike suhtumine helkuri kandmise vajalikkusesse nii enda kui ka laste puhul
  • Helkuri kandmine nii täiskasvanute kui ka laste puhul
  • Helkuri kasutamise kohta läbi viidud reklaamikampaania märkamine 
2010
Liiklusohutus
Liiklusohutusele avaldava mõju hindamise metoodika väljatöötamine

Käesolev lõpparuanne sisaldab põhiliselt kaht osa. Nendeks osadeks on:

  • Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise metoodiline juhend
  • Maantee teemaplaneeringu ja eelprojekti koostamisel kavandatavate meetmete liiklusohutusele avalduva mõju hindamise metoodika. 

Neist esimesest peaks kujunema Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus ja teisest Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud metoodiline materjal. 
 

2010
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2010. aastal
  • Autopargi läbisõit maanteedel ja linnatänavatel
  • Juriidiliste isikute sõidukite läbisõit statistikaameti andmetel
  • Liiklusohutuse suhtenäitaja
2010
Teedeala
Teekatendite kandevõime võrdlev analüüs aruanne

Käesoleva uurimistöö objektiks on kehtiva (VSN 46-83 põhise) juhendi järgi dimensioneeritud teekatendite kandevõime võrdlus Soomes kasutatavate arvutusmeetoditega.

Arvutused teostatakse paralleelselt kehtivas Juhendis (1) toodud arvutusalgoritmidega ja Soomes kasutatava arvutusmeetodiga (2).

Uurimistöö aluseks oli Maanteeameti 10.02.2009 kiri 1.1-6/09-00096/001, Ramboll Eesti AS hinnapakkumine 13.02.2009 nr 39 ja Maanteeameti täpsustav kiri 19.02.2009 nr 1.1-6/09-0096/005 ning Ramboll Eesti AS kinnituskiri 19.02.2009 nr 50.

Täiendavalt on võrreldud asfaldi ja killustikukihtide vahelise võimaliku mustkillustikukihi alternatiivina räbukillustiku kasutamist.

2009
Teedeala
Pestud paekiviliiva katsetööd, lõpparuanne

Käesoleva uurimistöö objektiks on pestud paekiviliiva kasutamine teekonstruktsiooni mitteseotud kihtides. Uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja pestud paekiviliiva kasutamisvõimalust teetarindi dreenkihis. Maanteeamet soovib saada teavet nõuetekohaselt tihendatud ja ületihendatud paekiviliiva dreenivate omaduste kohta.

2009
Teedeala
Asfaltsegude katseandmete analüüs

2006. aastal avaldati asfaltsegusid käsitlevate Euroopa standardite seeria EN 13108, mille meil kasutatavaid segusid käsitlevad osad võeti Eesti standarditeks tõlkemeetodil üle 2007 - 2008 a.

Alates 2008. a. on Eestis hakatud asfaltsegusid tõendama Euroopa tootestandardite alusel. Standardites on segud spetsifitseeritud omaduste järgi, millede määramise kogemus seni puudus. Teede Tehnokeskus teostab 2008. aasta suvest mitmeid uute meetodite kohaseid katseid ja nüüd saame teha esimesi kokkuvõtteid. Esialgu on andmebaasis kahe seguliigi katsetulemused - AC ja SMA.

2009
Teedeala
Lubjakivi- ja kruuskillustike külmakindluse paralleelne katsetamine

Uurimustöö eesmärgiks on võrrelda lubjakivi ja kruuskillustike külmakindlust, katsetades proove paralleelselt 1% NaCl lahuses vastavalt standardile EN 1367-6 ja destilleeritud vees vastavalt standardile EVS-EN 1367-1.

2009
Teedeala
Teekatendite kandevõime võrdlev analüüs aruanne

Käesoleva uurimistöö objektiks on kehtiva (VSN 46-83 põhise) juhendi järgi dimensioneeritud teekatendite kandevõime võrdlus Soomes kasutatavate arvutusmeetoditega.

Arvutused teostatakse paralleelselt kehtivas Juhendis (1) toodud arvutusalgoritmidega ja Soomes kasutatava arvutusmeetodiga (2). Uurimistöö aluseks oli Maanteeameti 10.02.2009 kiri 1.1-6/09-00096/001, Ramboll Eesti AS hinnapakkumine 13.02.2009 nr 39 ja Maanteeameti täpsustav kiri 19.02.2009 nr 1.1-6/09-0096/005 ning Ramboll Eesti AS kinnituskiri 19.02.2009 nr 50.

Täiendavalt on võrreldud asfaldi ja killustikukihtide vahelise võimaliku mustkillustikukihi alternatiivina räbukillustiku kasutamist.

Uurimistöö tugineb Eesti ja Soome juhendmaterjalidele. Töö käigus katendi konstruktsiooni ja võrreldavate materjalide valikul on konsulteeritud Ramboll Eesti AS (A.Kauge, E.Rohelsaar) ja Ramboll Finland OY (M.Reihe, J.Äijö, J.Sikiö) kogenud praktikutega.

2009
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2009

Liikluskäitumise monitooringut (LIMO) teostab Maanteeamet regulaarselt alates 2001. aastast. Monitooringu metoodika põhimõtted pärinevad esimesel aastal läbiviidud pilootprojektist ja erinevad hilisemate aastate monitooringute teostajad on püüdnud eelnevatest töödest lähtuda nii loenduspunktide valikul, loendusandmete kogumisel kui ka analüüsil. See võimaldab eri aastate tulemusi võrrelda.

2009. aastal olid Maanteeameti tellimusel uuringute teemadeks:

  • Fooritulede nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide ja jalakäijate poolt;
  • Suunatulede kasutamine;
  • Jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal;
  • Turvavöö kasutamine ja laste turvavarustuse kasutamine;
  • Joobes juhtimine;
  • Sõidukiirus;
  • Pikivahed;
  • Mobiiltelefonide kasutamine sõidukijuhtide poolt. 
2009
Liiklusohutus
Veapunktisüsteemi rakendamise vajalikkus ja oodatav mõju Eesti liiklusohutusele

Uuringu läbiviimisel keskendutakse järgmistele põhiosadele:

  • Eestis toime pandud liiklusalased rikkumised, karistuse mõju lühemas ja pikemas perspektiivis ehk karistusmudeli efektiivsus.
  • Veapunktisüsteemid, nende rakendamise kogemused ja tõhususe hinnangud teiste riikide kogemustest lähtuvalt (benchmarking). Võimalusel analüüsitakse veapunktisüsteemi kehtestamisele eelnenud seisukohti.
  • Veapunktisüsteemide võimalikud alternatiivid ja nende kehtestamisest saadava võimaliku tulemi tõhususe hindamine Eesti kontekstis.
  • Veapunktisüsteemi rehabilitatsioonimeetmete koostoime olemus ja korraldus. 
2009
Liiklusohutus
2009
Liiklusohutus
Sõidukiiruse teemalise küsitlusuuringu tulemused

Maanteeameti initsiatiivil viidi 2009. aasta läbi sõidukiiruse teemalise küsitlusuuring, mille eesmärgiks oli teada saada sõidukijuhtide suhtumist ja hoiakuid sõidukiiruse ületamise ja liikluskäitumise kohta. Käesolevas aruandes on esitatud küsitlusuuringu peamised tulemused.

2009
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas 2009

Laste liiklusohutuse uuringut on TNS Emor Maanteeameti tellimusel korraldanud 2006. aastast. Ka seekord on uuringu põhieesmärk teada saada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele helkuri, turvavöö ja kiivri kasutamisel ning millised on neis aastaga toimunud muutused

  • Kiivri kasutamise kohta küsime lastelt 2009.a sügisel, st vahetult pärast rattahooaega.

Kevadise uuringu käigus keskenduti järgmistele teemadele:

  • helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas;
  • turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui nende vanemate puhul. 
2009
Keskkond
Looduslike ohutegurite uuring T1 (E20) Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigul (163. km – 208. km)

Looduslike ohutegurite uuring E20/T1 Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigul. Eksperdid: Kaile Peet, Kuido Kartau (OÜ Hendrikson & Ko).

2009
Keskkond
Looduslike ohutegurite uuring T2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mäo-Tiksoja lõigul (92.-180. km)

Looduslike ohutegurite uuring E263/T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mäo-Tiksoja lõigul. Eksperdid: Kaile Peet, Kuido Kartau.

2009

Lehed