Uuringud

Ajavahemikul 19.-26. aprill ja 3.-10. mai 2006 a. viis TNS Emor Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu Eesti elanike hoiakute ning tegeliku käitumise kohta sõiduautode turvavööde kasutamise suhtes.

Uuringu eesmärk oli selgitada turvavöö kinnitamine autoga sõites, põhjusi, miks turvavööd reeglina ei kinnitata ning hinnata turvavöö kasutamisele suunatud kampaania märkamist. Samuti vaadati elanike hinnanguid politsei tööle turvavööde kontrollimisel.

Analoogset uuringut viiakse läbi kuuendat korda ning tulemused on esitatud võrdlevalt eelmiste aastate uuringutega.

Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2006) 2006.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks. Liikluskäitumise monitooringu projekti algatas Maanteeamet 2001.aastal ja see oli tollal esimeseks katseks saada usalduslik ja põhjendatud ülevaade liikluskäitumise aspektidest Eestis. 2001.a projekti käigus töötati välja monitooringu läbiviimise metoodika, viidi läbi pilootuuring ning esitati täiemahulise uuringu- küsitluse ja vaatlustetulemused. 2002-2005.aastal viidi läbi täiemahuline, väga paljus eelnevale sarnanenud uuring, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks oli võrrelda käesoleva aasta tulemusi eelmistel aastatel saaduga. 

Aruande käesolevas osas käsitletakse järgmiste liikluskäitumise monitooringu vaatluste tulemusi:

• Punase fooritule nõuetest kinnipidamine jalakäijate poolt;
• Suunatulede kasutamine;
• Jalakäijaile teeandmine reguleeritud ülekäiguradadel;
• Sõiduki juhtimine joobeseisundis;
• Sõidukiirus maanteedel ja linnades.

Samuti on käeolevas osas teostatud võrdlus eelmistel aastatel teostatud vaatlustulemustega, toodud käesoleva 2006.aasta vaatluste koondtulemused ja esitatud võrdlus Soome liikluskäitumise näitajatega nende alateemade osas, mida on uuritud nii Soomes kui Eestis. 

Käesoleva uuringu põhieesmärgiks oli hinnata talviseid sõiduolusid riigimaanteedel. Selleks viis Maanteeamet läbi küsitluse, kus paluti autojuhtidel anda tagasiside 2004/2005 aasta talve riiklike maanteede sõiduolude kohta.

Aastatel 1971-1986 kasutati põlevkivilendtuhka 100-120 tuhat tonni aastas ja ehitati selle aja jooksul ligi 1000 km põlevkivituhaga stabiliseeritud katteid (edaspidi nimetatud tuhkkateteks), millised on säilinud tänaseni. Arvestades suuri muutusi teedeehituse tehnoloogias, materjalide kasutamisel ja ka teedeehituse rahastamisel ongi käesoleva uurimistöö eesmärgiks selgitada, kas ja millistel juhtudel on põlevkivituha kasutamine katete stabiliseerimiseks õigustatud ja kas tänapäeva teadmiste ja tehnika baasil on põhjendatud ka selliste katete rajamine edaspidi.

Mitmel pool teostatud uuringud on ilmekalt tõestanud, et liiklusõnnetuse toimumise peamised põhjused on liiklejate poolt teostatud vead, millele järgnevad liiklusskeemi vigadest põhjustatud või mõjutatud faktorid. See kehtib nii asula- kui maanteeliikluses. Sellest johtuvalt on väga oluline, et projekteerimisele eelneks või sellega kaasneks liiklusskeemide (nii projektide kui kasutusel olevate liiklusskeemide) liiklusohutuslik auditeerimine.

The Traffic Safety Audit was initialised by Maanteeamet, represented by Reigo Ude.

Käesolevas uurimuses on püütud välja selgitada seoseid inimkannatanutega liiklusõnnetused arvu muutuste ja lunaarsete (kuu liikumise) tsüklite vahel. Käesolev uurimus kuulub kronobioloogia valdkonda.  

Uuringu eesmärk oli selgitada turvavööde kasutamist sõiduautodes, põhjusi, miks turvavööd reeglina ei kinnitata ning hinnata turvavöö kasutamisele suunatud kampaania märkamist. Samuti vaadati elanike hinnanguid politsei tööle turvavööde kontrollimisel.

Aruanne sisaldab Harjumaa ja Tallinna võimalikult hajusalt valitud objektidel teostatud valgustpeegeldavate püsiliiklusmärkide fotomeetriliste omaduste mõõtmistulemustel põhinevat analüüsi märkide seisukorra kohta, ettepanekuid märkidele kehtestatavate nõuete osas ning märkide seisundi seireks kogu teedevõrgu ulatuses.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on koguda uudset statistilist materjali mitmesuguste talverehvide kasutamise ja omaduste kohta ning hinnata uurimistulemustel baseeruvate majanduslike arvutuste alusel talverehvide kasutamise võimalikke strateegiaid Eestis.

Käesolevas töös käsitletaksegi automaatset liiklusjärelvalve meetodit, kus piirkiiruse järgimise kontrolliks kasutatakse spetsiaalseid tehnilisi seadmeid (kiiruskaameraid), mille abil pildistatakse etteantud parameetreid (kiirus, punane sisselülitatud foorituli) ületavaid sõidukeid, kusjuures fotot saab kasutada rikkuja tuvastamiseks. 

Eestis on rea aastate vältel teostatud uuringuid mootorsõidukite läbisõidu hindamiseks. 2004.a. aasta mootorsõidukite läbisõidu hindamiseks oli vajalik läbi viia järjekordne uuring, mille põhieesmärgiks oli koguda lähteandmeid mootorsõidukite läbisõidu parameetrite leidmiseks.

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Paldiski maantee (T8) lõigul Tallinn-Keila (12. km – 25. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein ja Val Rajasaar.

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinna ringteel (T11), lõigul 1. km kuni 38. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar.

Uuringu tulemused võimaldavad paremini planeerida ressursse liiklusohutuse tõstmiseks ja on kasutatavad kohalike omavalitsuste töötajate, politseiametnike ja Maanteeameti töötajate poolt.

Soomes pandi mõni aasta tagasi kokku uurimisrühm, kes siis uuris väga põhjalikult punase tulega parempöörde rakendamise võimalikkust Soome reaalsetes liiklussituatsioonides ja oludes. Samas eelinformatsiooni hankimise käigus selgus, et eeskätt meie jaoks kõige suuremat huvi pakkuvas tsoonis s.o. EL tsoonis on siiski riike, kus punase tulega parempööre on ühel või teisel kombel võimalikuks tehtud ja nendes riikides mingis mahus seni ka reaalselt kasutusel.

Seda enam kerkis üles huvipakkuv küsimus, kuidas on mõnedel EL riikidel õnnestunud kas siis säilitada või siis juurutada erandliku parempöörde sooritamise võimalus punase tulega oma riikide teritooriumidel nüüdisajal.

Teiseks tõstatub küsimus kuivõrd perspektiivne on nimetatud süsteemide säilitamine nendes riikides lähitulevikus.Kolmandaks pakub huvi, kuivõrd eelnimetatud riikide lahendused erandliku parempöörde sooritamise võimaldamiseks sobiksid rakendamiseks Eesti praegustes ning lähitulevikus üha rohkem pingestuvates liiklusoludes.

Nii siin loetletud küsimustele kui ka töö tegemise käigus selle teemaga üleskerkinud küsimustele püütakse antud uurimistöö käigus leida vastused ning välja töötada konkreetsed ettepanekud, mida eesti oludes ette võtta.
 

Auditi eesmärgiks on võimalikult põhjalikult uurida liiklusohutusprobleeme Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu-Reola teelõigul (km 188-194), selgitada välja põhjused ja tegurid, mis võivad soodustada liiklusõnnetuse tekkimise võimalikkust ja pakkuda välja lahendusi ohutuma keskkonna loomiseks liiklejale.

Uuringu eesmärk oli andi ülevaade antud teemadest:

• autojuhtide käitumine reguleerimata ülekäiguradadel;
• suhtumine jalakäijate ohutust suurendavatesse meetmetesse;
• liiklejate suhtumine reguleerija tegevusse vöötradadel;
• suhtumine jalakäijatele vöötrajal tee andmise meeldetuletamisse meedias;
• liiklusohutuskampaania "Lase inimene üle tee!" märkamine ning selle mõju autojuhtide käitumisele;
• liiklejate suhtumine liikluskiiruse vähendamisse kesklinnas.
   

Töö eesmärgiks on töötada välja lahendused jalakäija- ja jalgrattaõnnetuste ja neis kannatanute arvu vähendamiseks infrastruktuuri valdkonnas.

Vastavalt lähteülesandele käsitleti töös järgmisi küsimusi:

• I osa. Pilootprojektid: kohtade leidmine (vähemalt 3 kohta maanteel ja 4-5 kohta linnatänavatel), uuringute sooritamine, esialgsete lahendusvariantide esitamine.
• II osa. Uuringu lähtealused Tallinna kesklinnas 40 km/h piirkiiruse rakendamiseks. Piirkiiruse vähendamise diskussioon 2001. aastal Helsingi keskosa 40 km/h kiiruspiirangu tulemused. Liiklusohutuse tase ja liiklusõnnetused. Linnade kiiruspiirangute kavandamine.
• III osa. Lõpparuanne käsitleb II etappi ja I ja II osa süvendatult, tuues välja Tallinna kesklinnas 40 km/h kiiruspiirangu rakendamise põhjused ja lahendused. Lisaks käsitletakse jalgrattaradade ja kergliiklusteede projekteerimise näiteid Tallinnas ja standardeid. 

Programmi eesmärgiks on liiklusõnnetuste läbi hukkunute arvu ja liiklusõnnetuste raskusastme vähendamine, liiklejale inimsõbraliku keskkonna kujundamine ning liikleja liiklusalase teadlikkuse tõstmine. 

Maanteeamet küsis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt ja teistelt firmadelt vähempakkumise korras hinnapakkumist raskmetallide sisalduse uuringuks 25.07.2003, taotluste esitamise tähtaeg oli 1. august 2003.

Lähteülesandes oli ette nähtud ristprofiilide kaupa (9 proovi igal profiilil) vahetult kasvukihi alt võetud pinnaseproovidest plii, kaadmiumi ja tsingi sisalduse määramine ja tulemuste võrdlemine kehtivate normatiivaktide, Eesti keskmise fooniga ning lõigu algul raudtee võimaliku mõju selgitamine. Profiilide vahekaugus pidi olema 4..6 km.

Edukaks pakkujaks tunnistati 5. augustil toimunud hinnapakkumiste läbivaatamisel OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Leping nr. 2003-26 Maanteeameti ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel sõlmiti 18.08.2003.

Profiilide asukohad (kokku 5 – esimene raudteeviaduktist idas vahetult peale Loo tee ristmikku, teine Maardu järve kohal Vana-Narva tee lõpu ja Maardu teeristi vahel, kolmas Võerdla külas, neljas Jõelähtme kiriku vastas ning viies peale Jägala silda) kooskõlastati augusti lõpus kohapeal maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialisti hr. Hendrik Puhkimiga.

Pinnaseproovid võeti 8. ja 9. septembril ning analüüsid said valmis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Marja tn. laboris 15. septembriks. Analüüsid teostati AAS (aatom-adsorbtsioon spektro-fotomeetria) leegimeetodil  standardis ISO 8288 toodud metoodika (Pb ja Zn) ja  standardis ISO 5691-2 toodud metoodika (Cd) järgi.

Uuringupunktide asukohad on toodud lisades 1 ja 2, analüüsivastused lisades 3.1…3.15 ning tulemuste võrdlus Eesti keskmise fooni ning normdokumentidega (kuni 28. aprillini k.a. kehtinud keskkonnaministri määrusega nr. 58 “Ohtlike ainete piirnormid pinnases ja põhjavees”) järgnevas peatükis 2. Eesti keskmine foon on saadud Eesti Geoloogiakeskuse ja SGU 1997. a. ühistööst “Eesti mulla huumushorisondi geokeemiline atlas”, seejuures tabelis 2 sulgudes toodud arvud on keskmised erinevate mullaliikide kohta ja sulgude ees olev arv on kõigi mullaliikide keskmine.

“Ohtlike ainete piirnormid…” tuli tunnistada kehtetuks, kuna Kemikaaliseadusest jäeti selle muutmisel välja volitusnorm, et need normid kehtestab keskkonnaminister.

Tänase seisuga on suuremahulise automaatjärelevalve rakendamine paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis, piiratud eelkõige kahel põhjusel:

• tehnilised ja finantsilised võimalused on teataval määral piiratud;
• seadusandlikud põhjused, mis ei võimalda rikkumist tulemuslikult menetleda.

Uuringus keskendutaksegi automaatse kiirusjärelevalve projekti rakendamise eelduste uurimisele.

Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu teine etapp, mis sisaldab ülevaadet autoomanike küsitluse tulemusel saadud informatsioonist. Siin analüüsitakse autoregistris arvel oleva autopargi muutusi ja autopargi esindatust valimis.