Uuringud
Valdkond | Kirjeldus | Aasta | Failid |
---|---|---|---|
Keskkond |
T1 Tallinn-Narva maantee lõigu Maardu-Valgejõe km 17,4 kuni 62,4 eluslooduse seire
Eluslooduse seire Tallinn-Narva maanteel Maardu-Valgejõe vahelisel lõigul. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar. |
2007 | |
Keskkond |
T-1 Tallinn-Narva maantee lõigu Maardu-Valgejõe eluslooduse seire
Eluslooduse seire Tallinn-Narva maanteel Maardu-Valgejõe vahelisel lõigul. II etapp. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar, Hendrik Puhkim. |
2007 | |
Keskkond |
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Narva maantee Maardu-Aaspere lõigul (14. km – 81. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks.
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine T1 Tallinn-Narva maantee Maardu-Aaspere lõigul 14. km kuni 81. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Eksperdid: Lauri Klein, Jüri Tõnisson, Nikolai Laanetu, Val Rajasaar. |
2007 | |
Teedeala |
Rahulolu riigimaanteede suviste sõiduoludega
Käesoleva uuringu põhieesmärgiks on hinnata talviste sõiduolude kõrval suviseid sõiduolusid riigimaanteedel. |
2006 | |
Teedeala |
FWD mõõtmistulemuste kasutamine teekatendi remondiprojektide koostamisel
Teadustöö eesmärgiks on
|
2006 | |
Teedeala |
Geosünteetide kasutamise ja muldkeha remondi projekteerimise juhiste koostamine
Teadustöö eesmärgiks on koostada juhendid:
|
2006 | |
Liiklusohutus |
Kiiruste automaatkontrolli arendusvariamdid, lõpparuanne
Töö eesmärgiks oli käivitada kiiruste automaakontrolli pilootprojekti monitooring, mis sisaldab pilootprojekti tulemuste analüüsi ning saadud hinnangu alusel määrata kiiruste automaakontrolli edasised arendusvariandid. III etapi ehk lõpparuande sisu:
|
2006 | |
Liiklusohutus |
Pärnu reguleerimata ülekäiguradade liiklusohutuse audit
Auditi eesmärgiks on võimalikult põhjalikult uurida liiklusohutusprobleeme Pärnu linna reguleerimata ülekäiguradadel, selgitada välja põhjused ja tegurid, mis võivad soodustada liiklusõnnetuse tekkimise võimalikkust ja pakkuda välja lahendusi ohutuma keskkonna loomiseks liiklejale. |
2006 | |
Liiklusohutus |
Mootorsõidukijuhtide koolitussüsteemi analüüs
Antud töö peamised eesmärgid on:
|
2006 | |
Liiklusohutus |
Autopargi läbisõit Eestis 2005.aastal
Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu nr 653 esimene etapp, mis sisaldab läbisõidu määramist maanteedel ja linnades, tuginevalt liiklusloenduse andmetele ning omaette teemadena: juriidilise isiku sõidukite läbisõitu (statistikaameti andmetel) ja liiklusohutuse suhtenäitajaid. |
2006 | |
Liiklusohutus |
Jalgrattakiivri kandmine elanike poolt 2006
Uuringu eesmärk oli teada saada:
|
2006 | |
Liiklusohutus |
Turvavööde kasutamine elanike poolt 2006
Ajavahemikul 19.-26. aprill ja 3.-10. mai 2006 a. viis TNS Emor Omnibuss-küsitluse raames läbi uuringu Eesti elanike hoiakute ning tegeliku käitumise kohta sõiduautode turvavööde kasutamise suhtes.
|
2006 | |
Liiklusohutus |
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas
Uuringu põhieesmärgiks oli saada teada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele erinevates situatsioonides. Uuringu käigus keskenduti erinevatele teemadele:
|
2006 | |
Liiklusohutus |
Liikluskäitumise monitooring, III osa (vaatlused, kokkuvõte)
Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2006) 2006.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks. Liikluskäitumise monitooringu projekti algatas Maanteeamet 2001.aastal ja see oli tollal esimeseks katseks saada usalduslik ja põhjendatud ülevaade liikluskäitumise aspektidest Eestis. 2001.a projekti käigus töötati välja monitooringu läbiviimise metoodika, viidi läbi pilootuuring ning esitati täiemahulise uuringu- küsitluse ja vaatlustetulemused. 2002-2005.aastal viidi läbi täiemahuline, väga paljus eelnevale sarnanenud uuring, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks oli võrrelda käesoleva aasta tulemusi eelmistel aastatel saaduga. |
2006 | |
Liiklusohutus |
Liikluskäitumise monitooring, II osa, (käitumine raudteeülesõidukohtadel, mobiiltelefoni kasutamine, turvavöö ja laste turvavarustuse kasutamine, foorinõuetest kinnipidamine)
Antud uurimistöö eesmärgiks on sõidukijuhtide käitumise uurimine raudteeületuskohtadel ja selle iseloomustamine väljatöötatud kvalitatiivsete näitajate alusel. Töö on järjeks uurimistöödele, mis tehti 2003 aastal |
2006 | |
Liiklusohutus |
Liikluskäitumise monitooring, I osa (foorituled, suunatuled, ülekäigurajad, joobes juhtimine, kiirus)
Aruande käesolevas osas käsitletakse järgmiste liikluskäitumise monitooringu vaatluste tulemusi:
Samuti on käeolevas osas teostatud võrdlus eelmistel aastatel teostatud vaatlustulemustega, toodud käesoleva 2006.aasta vaatluste koondtulemused ja esitatud võrdlus Soome liikluskäitumise näitajatega nende alateemade osas, mida on uuritud nii Soomes kui Eestis. |
2006 | |
Liiklusohutus |
Eesti liiklusohutuse tegevuskava vahearuanne aastateks 2007 - 2010
Käesolev vahearuanne hõlmab töö esimest etappi ja käsitleb liiklusohutuse alase olukorra hinnangut Eestis ja liiklusohutusprogrammi esimese etapi (2003-2006) meetmete rakendamise analüüsi. Samuti on toodud 2007. a meetmete kava. |
2006 | |
Teedeala |
Riigimaanteede talvised sõiduolud
Käesoleva uuringu põhieesmärgiks oli hinnata talviseid sõiduolusid riigimaanteedel. Selleks viis Maanteeamet läbi küsitluse, kus paluti autojuhtidel anda tagasiside 2004/2005 aasta talve riiklike maanteede sõiduolude kohta. |
2005 | |
Teedeala |
Teekasutajate kulude sõltuvus teekatte seisukorra näitajatest
Uurimistöö jaguneb kolme eraldi osasse. Esimeses osas on teostatud HDM-4 tarkvaras kasutatavatele teekatte seisukorra andmetele tundlikkusanalüüs, eesmärgiga välja selgitada erinevate teekatte seisukorra andmete mõju teekasutajate kuludele. Teekatte seisukorra andmetest on vaatluse all erinevad teekatte defektid vastavalt tarkvara HDM-4 määratlustele, teekattel esinev roopa sügavus, teekonstruktsiooni tugevust iseloomustav läbipainde suurus (anduri D0 lugem 700 kPa koormuse juures) ning teekatte tasasuse IRI-väärtus (International Roughness Index). Uurimistöö teises osas on vaadeldud täpsemalt neid teekatte seisukorra parameetreid, mis avaldavad otseselt mõju teekasutaja kulude muutumisele. Määratletud on nende teekatte seisukorra andmete arengukoefitsientide väärtused tarkvaras HDM-4. Aluseks on seni tehtud uurimistööd, eksperthinnangud ning spetsiaalselt selle uurimistöö jaoks teostatud andmetöötlus. Uurimistöö kolmandas osas on tarkvaraga HDM-4 arvutatud konkreetsed teekasutaja kulude väärtused erinevatele sõidukiliikidele erinevate teekatte tasasuse väärtuste juures (0,5 ühiku suuruse sammuga alates väärtusest 0,5 mm/m kuni väärtuseni 13,0 mm/m). Sõidukid on jagatud kolmeks liigiks ja kümneks liigiks vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt 2003 aastal tehtud sõiduki- ja ajakulude uurimistööle. Antud uurimistöö tulemustest on 2005.a. korrigeeritud auto mootorikütuse maksumust ja tööjõukulusid (seisuga 01.07.05.a.). |
2005 | |
Teedeala |
Eelmise sajandi 70-80-ndatel aastatel ehitatud põlevkivituhaga stabiliseeritud katete seisukorra uuring
Aastatel 1971-1986 kasutati põlevkivilendtuhka 100-120 tuhat tonni aastas ja ehitati selle aja jooksul ligi 1000 km põlevkivituhaga stabiliseeritud katteid (edaspidi nimetatud tuhkkateteks), millised on säilinud tänaseni. Arvestades suuri muutusi teedeehituse tehnoloogias, materjalide kasutamisel ja ka teedeehituse rahastamisel ongi käesoleva uurimistöö eesmärgiks selgitada, kas ja millistel juhtudel on põlevkivituha kasutamine katete stabiliseerimiseks õigustatud ja kas tänapäeva teadmiste ja tehnika baasil on põhjendatud ka selliste katete rajamine edaspidi. |
2005 | |
Liiklusohutus |
Tartu ringtee liiklusohutusaudit
Töös eesmärgiks on töötada välja liikluskorraldusliku eskiislahendused Tartu ringteel järgmistele lõikudele:
|
2005 | |
Liiklusohutus |
Viljandi ümbersõidu liiklusohutuse audit
Mitmel pool teostatud uuringud on ilmekalt tõestanud, et liiklusõnnetuse toimumise peamised põhjused on liiklejate poolt teostatud vead, millele järgnevad liiklusskeemi vigadest põhjustatud või mõjutatud faktorid. See kehtib nii asula- kui maanteeliikluses. Sellest johtuvalt on väga oluline, et projekteerimisele eelneks või sellega kaasneks liiklusskeemide (nii projektide kui kasutusel olevate liiklusskeemide) liiklusohutuslik auditeerimine. |
2005 | |
Liiklusohutus |
T 15 Luige liiklusohutuse auditeerimine
Mitmel pool teostatud uuringud on ilmekalt tõestanud, et liiklusõnnetuse toimumise peamised põhjused on liiklejate poolt teostatud vead. Sellest johtuvalt on väga oluline, et projekteerimisele eelneks või sellega kaasneks liiklusskeemide liiklusohutuslik auditeerimine. |
2005 | |
Liiklusohutus |
Kärkna ristmiku liiklusohutusaudit (inglise keeles)
The Traffic Safety Audit was initialised by Maanteeamet, represented by Reigo Ude. |
2005 | |
Liiklusohutus |
Kärevere ristmiku liiklusohutusaudit (inglise keeles)
The Traffic Safety Audit was initialised by Maanteeamet, represented by Reigo Ude. |
2005 | |
Liiklusohutus |
Lunaarsete tsüklite mõju liiklejatele
Käesolevas uurimuses on püütud välja selgitada seoseid inimkannatanutega liiklusõnnetused arvu muutuste ja lunaarsete (kuu liikumise) tsüklite vahel. Käesolev uurimus kuulub kronobioloogia valdkonda. |
2005 | |
Liiklusohutus |
Mootorsõidukijuhtide koolitussüsteemi analüüs
Töö peamised eesmärgid on:
|
2005 | |
Liiklusohutus |
Turvavööde kasutamine elanike poolt 2005
Uuringu eesmärk oli selgitada turvavööde kasutamist sõiduautodes, põhjusi, miks turvavööd reeglina ei kinnitata ning hinnata turvavöö kasutamisele suunatud kampaania märkamist. Samuti vaadati elanike hinnanguid politsei tööle turvavööde kontrollimisel. |
2005 | |
Liiklusohutus |
Liikluskäitumise monitooring 2005
Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2005) 2005.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks. Ka käesolev uuring järgib võimalikult maksimaalsel määral varasemate uuringute metoodikat ja teostamise põhimõtteid, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks on anda usaldusväärne võrdlus eelmise aasta uuringuga, määramaks trende. LiMo2005 projekt jagunes kaheks põhiosaks:
|
2005 | |
Liiklusohutus |
Liiklusmärkide fotomeetriliste omaduste uuring
Aruanne sisaldab Harjumaa ja Tallinna võimalikult hajusalt valitud objektidel teostatud valgustpeegeldavate püsiliiklusmärkide fotomeetriliste omaduste mõõtmistulemustel põhinevat analüüsi märkide seisukorra kohta, ettepanekuid märkidele kehtestatavate nõuete osas ning märkide seisundi seireks kogu teedevõrgu ulatuses. |
2005 | |
Liiklusohutus |
Liiklusõnnetuste majandusliku kahju määramine, lõpparuanne
Eesti on autode arvukus kasvanud kiires tempos ja praegu on meil arvel umbes 500000 sõidukit. Seega on Eesti autostumise tasemelt jõudnud arenenud maade hulka. Positiivsete tendentside kõrval on autoliikluse kasv tekitanud ka sotsiaalseid probleeme. Aktuaalseks on muutunud olemasolevate teede remont ja liikluskorralduse täiustamine. Igasugune ehitus- või liiklusalane otsus nõuab eelnevat majanduslikku hinnangut, milles hinnatakse rahaliselt võimalikku majanduslikku kasu ja ka kahju. Selleks on vaja teada lisaks kasu või kahju tekitavaile tegureile ka nende suurust. |
2005 | |
Liiklusohutus |
Talverehvide kasutamine Eestis ja selle majanduslik hinnang
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on koguda uudset statistilist materjali mitmesuguste talverehvide kasutamise ja omaduste kohta ning hinnata uurimistulemustel baseeruvate majanduslike arvutuste alusel talverehvide kasutamise võimalikke strateegiaid Eestis. |
2005 | |
Liiklusohutus |
Liikluse rahustamise tehniliste vahendite analüüs ja soovituste täpsustamine nende kasutamiseks
Uurimistöö eesmärgid on:
|
2005 | |
Liiklusohutus |
Kiiruskaamerate kohavalik
Käesolevas töös käsitletaksegi automaatset liiklusjärelvalve meetodit, kus piirkiiruse järgimise kontrolliks kasutatakse spetsiaalseid tehnilisi seadmeid (kiiruskaameraid), mille abil pildistatakse etteantud parameetreid (kiirus, punane sisselülitatud foorituli) ületavaid sõidukeid, kusjuures fotot saab kasutada rikkuja tuvastamiseks. |
2005 | |
Liiklusohutus |
2005 | ||
Liiklusohutus |
Mootorsõidukite 2004.aasta läbisõidu andmete hankimine ja analüüs
Eestis on rea aastate vältel teostatud uuringuid mootorsõidukite läbisõidu hindamiseks. 2004.a. aasta mootorsõidukite läbisõidu hindamiseks oli vajalik läbi viia järjekordne uuring, mille põhieesmärgiks oli koguda lähteandmeid mootorsõidukite läbisõidu parameetrite leidmiseks. |
2005 | |
Liiklusohutus |
Liiklusõnnetuste koondumiskohtade väljaselgitamise ja nende ohutustamise programmi koostamine
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on Eesti maanteedel liiklusõnnetuste koondumiskohtade väljaselgitamine 2002 - 2004.a. inimkannatustega liiklusõnnetuste statistika alusel ja nende kohtade püsivuse või muutumise analüüs. Selleks analüüsitakse koondumiskohtade geograafilist paiknemist kogu perioodil kolme libiseva kolmeaastase perioodi lõikes. Suurema liiklusohuga kohtades analüüsitakse liiklusõnnetuste teeehituslike ja liikluskorralduslike tegurite võimalikku mõju liiklusõnnetuste tekkele. Lisaks liiklusohtlike kohtade ja teelõikude väljaselgitamisele tuuakse välja ka peamiste maanteede liiklusohutuse absoluut- ja suhtenäitajad |
2005 | |
Keskkond |
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Paldiski maantee lõigul TallinnKeila (12. km – 25. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Paldiski maantee (T8) lõigul Tallinn-Keila (12. km – 25. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein ja Val Rajasaar. |
2005 | |
Keskkond |
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn - Tartu maanteel (T2), lõigul 6. km kuni 41. ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks.
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn - Tartu maanteel (T2), lõigul 6. km kuni 41. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar. |
2005 | |
Keskkond |
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinna ringteel, lõigul 1. km – 38. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinna ringteel (T11), lõigul 1. km kuni 38. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar. |
2005 | |
Teedeala |
Külmstabiliseerimise käsiraamat
Wirtgeni külmstabiliseerimise käsiraamat avaldati esmakordselt inglise keeles 1998. aastal. Sealtpeale on käsiraamatut tõlgitud mitmetesse keeltesse ning seda on levitatud üle 5000 eksemplari üle maailma. Käsiraamatule viidatakse arvukates aruannetes, konverentsimaterjalides ja muudes tehnilistes väljaannetes kas otse või kasutatud kirjanduse nimekirjas. Tundub, et Wirtgeni külmstabiliseerimise käsiraamat on muutunud selle tehnoloogia teatmeteoseks. |
2004 | |
Liiklusohutus |
Eestis 2000-2003.aastal toimunud inimvigastustega liiklusõnnetuste asukoha kaardistamine
Uuringu tulemused võimaldavad paremini planeerida ressursse liiklusohutuse tõstmiseks ja on kasutatavad kohalike omavalitsuste töötajate, politseiametnike ja Maanteeameti töötajate poolt. |
2004 | |
Liiklusohutus |
Liikluskäitumise monitooring 2004
Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2004) 2004.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks. Ka käesolev uuring järgib võimalikult maksimaalsel määral varasemate uuringute metoodikat ja teostamise põhimõtteid, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks on anda usaldusväärne võrdlus eelmise aasta uuringuga, määramaks trende. LiMo2004 projekt jagunes kaheks põhiosaks:
|
2004 | |
Liiklusohutus |
Foori punase tulega parempöörde lubamise otstarbekus
Soomes pandi mõni aasta tagasi kokku uurimisrühm, kes siis uuris väga põhjalikult punase tulega parempöörde rakendamise võimalikkust Soome reaalsetes liiklussituatsioonides ja oludes. Samas eelinformatsiooni hankimise käigus selgus, et eeskätt meie jaoks kõige suuremat huvi pakkuvas tsoonis s.o. EL tsoonis on siiski riike, kus punase tulega parempööre on ühel või teisel kombel võimalikuks tehtud ja nendes riikides mingis mahus seni ka reaalselt kasutusel. Seda enam kerkis üles huvipakkuv küsimus, kuidas on mõnedel EL riikidel õnnestunud kas siis säilitada või siis juurutada erandliku parempöörde sooritamise võimalus punase tulega oma riikide teritooriumidel nüüdisajal. Teiseks tõstatub küsimus kuivõrd perspektiivne on nimetatud süsteemide säilitamine nendes riikides lähitulevikus.Kolmandaks pakub huvi, kuivõrd eelnimetatud riikide lahendused erandliku parempöörde sooritamise võimaldamiseks sobiksid rakendamiseks Eesti praegustes ning lähitulevikus üha rohkem pingestuvates liiklusoludes. Nii siin loetletud küsimustele kui ka töö tegemise käigus selle teemaga üleskerkinud küsimustele püütakse antud uurimistöö käigus leida vastused ning välja töötada konkreetsed ettepanekud, mida eesti oludes ette võtta. |
2004 | |
Liiklusohutus |
Mootorsõidukite 2003.aasta ankeetküsitluse läbiviimine
Uuringu põhieesmärgiks oli koguda lähteandmeid mootorsõidukite läbisõidu parameetrite leidmiseks. |
2004 | |
Liiklusohutus |
Tallinn- Tartu- Luhamaa maantee km 188,0 - 194,0 liiklusohutuse auditeerimine
Auditi eesmärgiks on võimalikult põhjalikult uurida liiklusohutusprobleeme Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu-Reola teelõigul (km 188-194), selgitada välja põhjused ja tegurid, mis võivad soodustada liiklusõnnetuse tekkimise võimalikkust ja pakkuda välja lahendusi ohutuma keskkonna loomiseks liiklejale. |
2004 | |
Liiklusohutus |
Kiiruskaamerate kohavalik
Käesolevas töös käsitletakse automaatset liiklusjärelvalve meetodit, kus piirkiiruse järgimise kontrolliks kasutatakse spetsiaalseid tehnilisi seadmeid (kiiruskaameraid), mille abil pildistatakse etteantud parameetreid (kiirus, punane sisselülitatud foorituli) ületavaid sõidukeid, kusjuures fotot saab kasutada rikkuja tuvastamiseks. |
2004 | |
Liiklusohutus |
Liiklejate hoiakud vöötradade suhtes
Uuringu eesmärk oli andi ülevaade antud teemadest:
|
2004 | |
Liiklusohutus |
2003. aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika (inglise keeles)
An overview of the traffic safety situation. |
2004 | |
Liiklusohutus |
Abinõude valik jalakäijate ja jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste ning neis kannatanute arvu vähendamiseks: II etapp, lõpparuanne
Töö eesmärgiks on töötada välja lahendused jalakäija- ja jalgrattaõnnetuste ja neis kannatanute arvu vähendamiseks infrastruktuuri valdkonnas. Vastavalt lähteülesandele käsitleti töös järgmisi küsimusi:
|
2004 |