Uuringud

Valdkond Kirjeldus Aasta Failid
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas

Uuringu põhieesmärgiks oli saada teada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele erinevates situatsioonides.

Uuringu käigus keskenduti erinevatele teemadele:

  • helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas;
  • turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui ka nende vanemate puhul;
  • jalgratturikiivri kasutamine jalgrattaga sõites laste kui ka nende vanemate poolt.
2006
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring, III osa (vaatlused, kokkuvõte)

Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2006) 2006.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks. Liikluskäitumise monitooringu projekti algatas Maanteeamet 2001.aastal ja see oli tollal esimeseks katseks saada usalduslik ja põhjendatud ülevaade liikluskäitumise aspektidest Eestis. 2001.a projekti käigus töötati välja monitooringu läbiviimise metoodika, viidi läbi pilootuuring ning esitati täiemahulise uuringu- küsitluse ja vaatlustetulemused. 2002-2005.aastal viidi läbi täiemahuline, väga paljus eelnevale sarnanenud uuring, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks oli võrrelda käesoleva aasta tulemusi eelmistel aastatel saaduga. 

2006
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring, II osa, (käitumine raudteeülesõidukohtadel, mobiiltelefoni kasutamine, turvavöö ja laste turvavarustuse kasutamine, foorinõuetest kinnipidamine)

Antud uurimistöö eesmärgiks on sõidukijuhtide käitumise uurimine raudteeületuskohtadel ja selle iseloomustamine väljatöötatud kvalitatiivsete näitajate alusel. Töö on järjeks uurimistöödele, mis tehti 2003 aastal

2006
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring, I osa (foorituled, suunatuled, ülekäigurajad, joobes juhtimine, kiirus)

Aruande käesolevas osas käsitletakse järgmiste liikluskäitumise monitooringu vaatluste tulemusi:

  • Punase fooritule nõuetest kinnipidamine jalakäijate poolt;
  • Suunatulede kasutamine;
  • Jalakäijaile teeandmine reguleeritud ülekäiguradadel;
  • Sõiduki juhtimine joobeseisundis;
  • Sõidukiirus maanteedel ja linnades.

Samuti on käeolevas osas teostatud võrdlus eelmistel aastatel teostatud vaatlustulemustega, toodud käesoleva 2006.aasta vaatluste koondtulemused ja esitatud võrdlus Soome liikluskäitumise näitajatega nende alateemade osas, mida on uuritud nii Soomes kui Eestis. 

2006
Liiklusohutus
Eesti liiklusohutuse tegevuskava vahearuanne aastateks 2007 - 2010

Käesolev vahearuanne hõlmab töö esimest etappi ja käsitleb liiklusohutuse alase olukorra hinnangut Eestis ja liiklusohutusprogrammi esimese etapi (2003-2006) meetmete rakendamise analüüsi. Samuti on toodud 2007. a meetmete kava. 

2006
Teedeala
Riigimaanteede talvised sõiduolud

Käesoleva uuringu põhieesmärgiks oli hinnata talviseid sõiduolusid riigimaanteedel. Selleks viis Maanteeamet läbi küsitluse, kus paluti autojuhtidel anda tagasiside 2004/2005 aasta talve riiklike maanteede sõiduolude kohta.

2005
Teedeala
Teekasutajate kulude sõltuvus teekatte seisukorra näitajatest

Uurimistöö jaguneb kolme eraldi osasse. Esimeses osas on teostatud HDM-4 tarkvaras kasutatavatele teekatte seisukorra andmetele tundlikkusanalüüs, eesmärgiga välja selgitada erinevate teekatte seisukorra andmete mõju teekasutajate kuludele. Teekatte seisukorra andmetest on vaatluse all erinevad teekatte defektid vastavalt tarkvara HDM-4 määratlustele, teekattel esinev roopa sügavus, teekonstruktsiooni tugevust iseloomustav läbipainde suurus (anduri D0 lugem 700 kPa koormuse juures) ning teekatte tasasuse IRI-väärtus (International Roughness Index).

Uurimistöö teises osas on vaadeldud täpsemalt neid teekatte seisukorra parameetreid, mis avaldavad otseselt mõju teekasutaja kulude muutumisele. Määratletud on nende teekatte seisukorra andmete arengukoefitsientide väärtused tarkvaras HDM-4. Aluseks on seni tehtud uurimistööd, eksperthinnangud ning spetsiaalselt selle uurimistöö jaoks teostatud andmetöötlus.

Uurimistöö kolmandas osas on tarkvaraga HDM-4 arvutatud konkreetsed teekasutaja kulude väärtused erinevatele sõidukiliikidele erinevate teekatte tasasuse väärtuste juures (0,5 ühiku suuruse sammuga alates väärtusest 0,5 mm/m kuni väärtuseni 13,0 mm/m). Sõidukid on jagatud kolmeks liigiks ja kümneks liigiks vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt 2003 aastal tehtud sõiduki- ja ajakulude uurimistööle. Antud uurimistöö tulemustest on 2005.a. korrigeeritud auto mootorikütuse maksumust ja tööjõukulusid (seisuga 01.07.05.a.). 

2005
Teedeala
Eelmise sajandi 70-80-ndatel aastatel ehitatud põlevkivituhaga stabiliseeritud katete seisukorra uuring

Aastatel 1971-1986 kasutati põlevkivilendtuhka 100-120 tuhat tonni aastas ja ehitati selle aja jooksul ligi 1000 km põlevkivituhaga stabiliseeritud katteid (edaspidi nimetatud tuhkkateteks), millised on säilinud tänaseni. Arvestades suuri muutusi teedeehituse tehnoloogias, materjalide kasutamisel ja ka teedeehituse rahastamisel ongi käesoleva uurimistöö eesmärgiks selgitada, kas ja millistel juhtudel on põlevkivituha kasutamine katete stabiliseerimiseks õigustatud ja kas tänapäeva teadmiste ja tehnika baasil on põhjendatud ka selliste katete rajamine edaspidi.

2005
Liiklusohutus
Tartu ringtee liiklusohutusaudit

Töös eesmärgiks on töötada välja liikluskorraldusliku eskiislahendused Tartu ringteel järgmistele lõikudele:

  • põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu - Võru – Luhamaa ja põhimaantee nr 3 Jõhvi –Tartu –Valga ringristmik (edaspidi Riia ringristmik)
  • põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru alates Ilmatsalu ringristmikust kuni Riia ringristmikuni.
  • põhimaantee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga alates Riia ringristmikust kuni Aardla tänava ristmikuni.
2005
Liiklusohutus
Viljandi ümbersõidu liiklusohutuse audit

Mitmel pool teostatud uuringud on ilmekalt tõestanud, et liiklusõnnetuse toimumise peamised põhjused on liiklejate poolt teostatud vead, millele järgnevad liiklusskeemi vigadest põhjustatud või mõjutatud faktorid. See kehtib nii asula- kui maanteeliikluses. Sellest johtuvalt on väga oluline, et projekteerimisele eelneks või sellega kaasneks liiklusskeemide (nii projektide kui kasutusel olevate liiklusskeemide) liiklusohutuslik auditeerimine.

2005
Liiklusohutus
T 15 Luige liiklusohutuse auditeerimine

Mitmel pool teostatud uuringud on ilmekalt tõestanud, et liiklusõnnetuse toimumise peamised põhjused on liiklejate poolt teostatud vead. Sellest johtuvalt on väga oluline, et projekteerimisele eelneks või sellega kaasneks liiklusskeemide liiklusohutuslik auditeerimine.

2005
Liiklusohutus
Kärkna ristmiku liiklusohutusaudit (inglise keeles)

The Traffic Safety Audit was initialised by Maanteeamet, represented by Reigo Ude.

2005
Liiklusohutus
Kärevere ristmiku liiklusohutusaudit (inglise keeles)

The Traffic Safety Audit was initialised by Maanteeamet, represented by Reigo Ude. 

2005
Liiklusohutus
Lunaarsete tsüklite mõju liiklejatele

Käesolevas uurimuses on püütud välja selgitada seoseid inimkannatanutega liiklusõnnetused arvu muutuste ja lunaarsete (kuu liikumise) tsüklite vahel. Käesolev uurimus kuulub kronobioloogia valdkonda.  

2005
Liiklusohutus
Mootorsõidukijuhtide koolitussüsteemi analüüs

Töö peamised eesmärgid on:

  • selgitada välja autokoolides tehtava liikluspedagoogilise töö puudujäägid ning pakkuda välja lahendused autokoolide pedagoogiliste põhialuste, õppematerjalide ning õpikeskkonna parandamiseks,
  • leida kesksed tegurid, millest kujundada edaspidi autokoolide töö kvaliteedi hindamise alused.
2005
Liiklusohutus
Turvavööde kasutamine elanike poolt 2005

Uuringu eesmärk oli selgitada turvavööde kasutamist sõiduautodes, põhjusi, miks turvavööd reeglina ei kinnitata ning hinnata turvavöö kasutamisele suunatud kampaania märkamist. Samuti vaadati elanike hinnanguid politsei tööle turvavööde kontrollimisel.

2005
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2005

Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2005) 2005.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks.

Ka käesolev uuring järgib võimalikult maksimaalsel määral varasemate uuringute metoodikat ja teostamise põhimõtteid, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks on anda usaldusväärne võrdlus eelmise aasta uuringuga, määramaks trende.

LiMo2005 projekt jagunes kaheks põhiosaks:

  • elanike küsitlus (liiklejate hinnangu saamiseks) liikluskäitumise üksikute alateemade kohta;
  • välivaatlused tänavatel ja maanteedel, liikluskäitumise tegeliku olukorra selgitamiseks.
2005
Liiklusohutus
Liiklusmärkide fotomeetriliste omaduste uuring

Aruanne sisaldab Harjumaa ja Tallinna võimalikult hajusalt valitud objektidel teostatud valgustpeegeldavate püsiliiklusmärkide fotomeetriliste omaduste mõõtmistulemustel põhinevat analüüsi märkide seisukorra kohta, ettepanekuid märkidele kehtestatavate nõuete osas ning märkide seisundi seireks kogu teedevõrgu ulatuses.

2005
Liiklusohutus
Liiklusõnnetuste majandusliku kahju määramine, lõpparuanne

Eesti on autode arvukus kasvanud kiires tempos ja praegu on meil arvel umbes 500000 sõidukit. Seega on Eesti autostumise tasemelt jõudnud arenenud maade hulka. Positiivsete tendentside kõrval on autoliikluse kasv tekitanud ka sotsiaalseid probleeme. Aktuaalseks on muutunud olemasolevate teede remont ja liikluskorralduse täiustamine. Igasugune  ehitus- või liiklusalane otsus nõuab eelnevat majanduslikku hinnangut, milles hinnatakse rahaliselt võimalikku majanduslikku kasu ja ka kahju. Selleks on vaja teada lisaks kasu või kahju tekitavaile tegureile ka nende suurust.

2005
Liiklusohutus
Talverehvide kasutamine Eestis ja selle majanduslik hinnang

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on koguda uudset statistilist materjali mitmesuguste talverehvide kasutamise ja omaduste kohta ning hinnata uurimistulemustel baseeruvate majanduslike arvutuste alusel talverehvide kasutamise võimalikke strateegiaid Eestis.

2005
Liiklusohutus
Liikluse rahustamise tehniliste vahendite analüüs ja soovituste täpsustamine nende kasutamiseks

Uurimistöö eesmärgid on:

  • Esitada ülevaade erinevate maade liikluse rahustamisvõtete kasutamise üldprintsiipidest, seisukohtadest ja praktikast.
  • Tuua välja erinevate tehniliste vahendite kasutamise mõju.
  • Teha liikluse rahustamiseks mõeldud tehniliste vahendite analüüs ning esitada soovitused nende kasutamise kohta.
  • Analüüsida erinevate liikluse rahustamisvõtete sobivust erinevate liiklustingimuste kohta ning võimalust nende kasutamiseks Eesti oludes.
  • Anda üldised soovitused liikluse rahustamisvõtete kasutamiseks Eesti linnades.
2005
Liiklusohutus
Kiiruskaamerate kohavalik

Käesolevas töös käsitletaksegi automaatset liiklusjärelvalve meetodit, kus piirkiiruse järgimise kontrolliks kasutatakse spetsiaalseid tehnilisi seadmeid (kiiruskaameraid), mille abil pildistatakse etteantud parameetreid (kiirus, punane sisselülitatud foorituli) ületavaid sõidukeid, kusjuures fotot saab kasutada rikkuja tuvastamiseks. 

2005
Liiklusohutus
2005
Liiklusohutus
Mootorsõidukite 2004.aasta läbisõidu andmete hankimine ja analüüs

Eestis on rea aastate vältel teostatud uuringuid mootorsõidukite läbisõidu hindamiseks. 2004.a. aasta mootorsõidukite läbisõidu hindamiseks oli vajalik läbi viia järjekordne uuring, mille põhieesmärgiks oli koguda lähteandmeid mootorsõidukite läbisõidu parameetrite leidmiseks.

2005
Liiklusohutus
Liiklusõnnetuste koondumiskohtade väljaselgitamise ja nende ohutustamise programmi koostamine

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on Eesti maanteedel liiklusõnnetuste koondumiskohtade väljaselgitamine 2002 - 2004.a. inimkannatustega liiklusõnnetuste statistika alusel ja nende kohtade püsivuse või muutumise analüüs. Selleks analüüsitakse koondumiskohtade geograafilist paiknemist kogu perioodil kolme libiseva kolmeaastase perioodi lõikes. Suurema liiklusohuga kohtades analüüsitakse liiklusõnnetuste teeehituslike ja liikluskorralduslike tegurite võimalikku mõju liiklusõnnetuste tekkele.

Lisaks liiklusohtlike kohtade ja teelõikude väljaselgitamisele tuuakse välja ka peamiste maanteede liiklusohutuse absoluut- ja suhtenäitajad

2005
Keskkond
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Paldiski maantee lõigul TallinnKeila (12. km – 25. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Paldiski maantee (T8) lõigul Tallinn-Keila (12. km – 25. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein ja Val Rajasaar.

2005
Keskkond
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn - Tartu maanteel (T2), lõigul 6. km kuni 41. ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks.

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn - Tartu maanteel (T2), lõigul 6. km kuni 41. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar.

2005
Keskkond
Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinna ringteel, lõigul 1. km – 38. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinna ringteel (T11), lõigul 1. km kuni 38. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar.

2005
Teedeala
Külmstabiliseerimise käsiraamat

Wirtgeni külmstabiliseerimise käsiraamat avaldati esmakordselt inglise keeles 1998. aastal. Sealtpeale on käsiraamatut tõlgitud mitmetesse keeltesse ning seda on levitatud üle 5000 eksemplari üle maailma. Käsiraamatule viidatakse arvukates aruannetes, konverentsimaterjalides ja muudes tehnilistes väljaannetes kas otse või kasutatud kirjanduse nimekirjas. Tundub, et Wirtgeni külmstabiliseerimise käsiraamat on muutunud selle tehnoloogia teatmeteoseks. 

2004
Liiklusohutus
Eestis 2000-2003.aastal toimunud inimvigastustega liiklusõnnetuste asukoha kaardistamine

Uuringu tulemused võimaldavad paremini planeerida ressursse liiklusohutuse tõstmiseks ja on kasutatavad kohalike omavalitsuste töötajate, politseiametnike ja Maanteeameti töötajate poolt.

2004
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2004

Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2004) 2004.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks.

Ka käesolev uuring järgib võimalikult maksimaalsel määral varasemate uuringute metoodikat ja teostamise põhimõtteid, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks on anda usaldusväärne võrdlus eelmise aasta uuringuga, määramaks trende.

LiMo2004 projekt jagunes kaheks põhiosaks:

  • elanike küsitlus (liiklejate hinnangu saamiseks) liikluskäitumise üksikute alateemade kohta;
  • välivaatlused tänavatel ja maanteedel, liikluskäitumise tegeliku olukorra selgitamiseks.
2004
Liiklusohutus
Foori punase tulega parempöörde lubamise otstarbekus

Soomes pandi mõni aasta tagasi kokku uurimisrühm, kes siis uuris väga põhjalikult punase tulega parempöörde rakendamise võimalikkust Soome reaalsetes liiklussituatsioonides ja oludes. Samas eelinformatsiooni hankimise käigus selgus, et eeskätt meie jaoks kõige suuremat huvi pakkuvas tsoonis s.o. EL tsoonis on siiski riike, kus punase tulega parempööre on ühel või teisel kombel võimalikuks tehtud ja nendes riikides mingis mahus seni ka reaalselt kasutusel.

Seda enam kerkis üles huvipakkuv küsimus, kuidas on mõnedel EL riikidel õnnestunud kas siis säilitada või siis juurutada erandliku parempöörde sooritamise võimalus punase tulega oma riikide teritooriumidel nüüdisajal.

Teiseks tõstatub küsimus kuivõrd perspektiivne on nimetatud süsteemide säilitamine nendes riikides lähitulevikus.Kolmandaks pakub huvi, kuivõrd eelnimetatud riikide lahendused erandliku parempöörde sooritamise võimaldamiseks sobiksid rakendamiseks Eesti praegustes ning lähitulevikus üha rohkem pingestuvates liiklusoludes.

Nii siin loetletud küsimustele kui ka töö tegemise käigus selle teemaga üleskerkinud küsimustele püütakse antud uurimistöö käigus leida vastused ning välja töötada konkreetsed ettepanekud, mida eesti oludes ette võtta.
 

2004
Liiklusohutus
Mootorsõidukite 2003.aasta ankeetküsitluse läbiviimine

Uuringu põhieesmärgiks oli koguda lähteandmeid mootorsõidukite läbisõidu parameetrite leidmiseks. 

2004
Liiklusohutus
Tallinn- Tartu- Luhamaa maantee km 188,0 - 194,0 liiklusohutuse auditeerimine

Auditi eesmärgiks on võimalikult põhjalikult uurida liiklusohutusprobleeme Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu-Reola teelõigul (km 188-194), selgitada välja põhjused ja tegurid, mis võivad soodustada liiklusõnnetuse tekkimise võimalikkust ja pakkuda välja lahendusi ohutuma keskkonna loomiseks liiklejale.

2004
Liiklusohutus
Kiiruskaamerate kohavalik

Käesolevas töös käsitletakse automaatset liiklusjärelvalve meetodit, kus piirkiiruse järgimise kontrolliks kasutatakse spetsiaalseid tehnilisi seadmeid (kiiruskaameraid), mille abil pildistatakse etteantud parameetreid (kiirus, punane sisselülitatud foorituli) ületavaid sõidukeid, kusjuures fotot saab kasutada rikkuja tuvastamiseks.

2004
Liiklusohutus
Liiklejate hoiakud vöötradade suhtes

Uuringu eesmärk oli andi ülevaade antud teemadest:

  • autojuhtide käitumine reguleerimata ülekäiguradadel;
  • suhtumine jalakäijate ohutust suurendavatesse meetmetesse;
  • liiklejate suhtumine reguleerija tegevusse vöötradadel;
  • suhtumine jalakäijatele vöötrajal tee andmise meeldetuletamisse meedias;
  • liiklusohutuskampaania "Lase inimene üle tee!" märkamine ning selle mõju autojuhtide käitumisele;
  • liiklejate suhtumine liikluskiiruse vähendamisse kesklinnas.
     
2004
Liiklusohutus
2003. aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika (inglise keeles)

An overview of the traffic safety situation.

2004
Liiklusohutus
Abinõude valik jalakäijate ja jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste ning neis kannatanute arvu vähendamiseks: II etapp, lõpparuanne

Töö eesmärgiks on töötada välja lahendused jalakäija- ja jalgrattaõnnetuste ja neis kannatanute arvu vähendamiseks infrastruktuuri valdkonnas.

Vastavalt lähteülesandele käsitleti töös järgmisi küsimusi:

  • I osa. Pilootprojektid: kohtade leidmine (vähemalt 3 kohta maanteel ja 4-5 kohta linnatänavatel), uuringute sooritamine, esialgsete lahendusvariantide esitamine.
  • II osa. Uuringu lähtealused Tallinna kesklinnas 40 km/h piirkiiruse rakendamiseks. Piirkiiruse vähendamise diskussioon 2001. aastal Helsingi keskosa 40 km/h kiiruspiirangu tulemused. Liiklusohutuse tase ja liiklusõnnetused. Linnade kiiruspiirangute kavandamine.
  • III osa. Lõpparuanne käsitleb II etappi ja I ja II osa süvendatult, tuues välja Tallinna kesklinnas 40 km/h kiiruspiirangu rakendamise põhjused ja lahendused. Lisaks käsitletakse jalgrattaradade ja kergliiklusteede projekteerimise näiteid Tallinnas ja standardeid. 
2004
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2003.aastal

Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu nr 431 esimene etapp, mis sisaldab läbisõidu määramist maanteedel ja linnades tuginevalt liiklusloenduse andmetele ning omaette teemadena: juriidilise isiku läbisõitu (statistikaameti andmetel) ja liiklusohutuse suhtenäitajaid.

2004
Liiklusohutus
Rahvusliku liiklusohutusprogrammi tegevuskava aastateks 2004 - 2006

Programmi eesmärgiks on liiklusõnnetuste läbi hukkunute arvu ja liiklusõnnetuste raskusastme vähendamine, liiklejale inimsõbraliku keskkonna kujundamine ning liikleja liiklusalase teadlikkuse tõstmine. 

2004
Teedeala
HDM-IV evitamiseks vajalike liikluskulude arvutamise lähteandmete panga koostamine, lõpparuanne

Käesolevas töös on tuletatud HDM-IV liikluskulude arvutamiseks vajalikud sõiduki omadustega seotud lähtesuurused. Tee seisundi mõju liikluskuludele käesolevas töös ei käsitleta. 

2003
Keskkond
Raskemetallide sisalduse uuring Tallinn-Narva maantee lõigul Tallinna piirist Jägalani

Maanteeamet küsis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt ja teistelt firmadelt vähempakkumise korras hinnapakkumist raskmetallide sisalduse uuringuks 25.07.2003, taotluste esitamise tähtaeg oli 1. august 2003.

Lähteülesandes oli ette nähtud ristprofiilide kaupa (9 proovi igal profiilil) vahetult kasvukihi alt võetud pinnaseproovidest plii, kaadmiumi ja tsingi sisalduse määramine ja tulemuste võrdlemine kehtivate normatiivaktide, Eesti keskmise fooniga ning lõigu algul raudtee võimaliku mõju selgitamine. Profiilide vahekaugus pidi olema 4..6 km.

Edukaks pakkujaks tunnistati 5. augustil toimunud hinnapakkumiste läbivaatamisel OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Leping nr. 2003-26 Maanteeameti ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel sõlmiti 18.08.2003.

Profiilide asukohad (kokku 5 – esimene raudteeviaduktist idas vahetult peale Loo tee ristmikku, teine Maardu järve kohal Vana-Narva tee lõpu ja Maardu teeristi vahel, kolmas Võerdla külas, neljas Jõelähtme kiriku vastas ning viies peale Jägala silda) kooskõlastati augusti lõpus kohapeal maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialisti hr. Hendrik Puhkimiga.

Pinnaseproovid võeti 8. ja 9. septembril ning analüüsid said valmis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Marja tn. laboris 15. septembriks. Analüüsid teostati AAS (aatom-adsorbtsioon spektro-fotomeetria) leegimeetodil  standardis ISO 8288 toodud metoodika (Pb ja Zn) ja  standardis ISO 5691-2 toodud metoodika (Cd) järgi.

Uuringupunktide asukohad on toodud lisades 1 ja 2, analüüsivastused lisades 3.1…3.15 ning tulemuste võrdlus Eesti keskmise fooni ning normdokumentidega (kuni 28. aprillini k.a. kehtinud keskkonnaministri määrusega nr. 58 “Ohtlike ainete piirnormid pinnases ja põhjavees”) järgnevas peatükis 2. Eesti keskmine foon on saadud Eesti Geoloogiakeskuse ja SGU 1997. a. ühistööst “Eesti mulla huumushorisondi geokeemiline atlas”, seejuures tabelis 2 sulgudes toodud arvud on keskmised erinevate mullaliikide kohta ja sulgude ees olev arv on kõigi mullaliikide keskmine.

“Ohtlike ainete piirnormid…” tuli tunnistada kehtetuks, kuna Kemikaaliseadusest jäeti selle muutmisel välja volitusnorm, et need normid kehtestab keskkonnaminister.

2003
Liiklusohutus
Liiklusõnnetuste asukoha määratlemise pilootprojekti laiendamine kogu Eestile

Töö esimeses etapis tutvustati erinevaid asukoha määramise tehnoloogiaid ja võrreldi nende kasutamise aspekte. 2003. aasta suvel teostati pilootprojekti käigus kasutatud tehniliste lahenduste rakendamise ülevaade ja kavandati ettepanekud selle süsteemi laialdasema kasutuse kohta. 

2003
Liiklusohutus
Automaatse kiirusjärelevalve projekti rakendamiseks eelduste uurimine

Tänase seisuga on suuremahulise automaatjärelevalve rakendamine paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis, piiratud eelkõige kahel põhjusel:

  • tehnilised ja finantsilised võimalused on teataval määral piiratud;
  • seadusandlikud põhjused, mis ei võimalda rikkumist tulemuslikult menetleda.

Uuringus keskendutaksegi automaatse kiirusjärelevalve projekti rakendamise eelduste uurimisele.

2003
Liiklusohutus
2002.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika (inglise keeles)

An overview of the traffic safety situation.

2003
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2002.aastal, lõpparuanne

Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu teine etapp, mis sisaldab ülevaadet autoomanike küsitluse tulemusel saadud informatsioonist. Siin analüüsitakse autoregistris arvel oleva autopargi muutusi ja autopargi esindatust valimis.

2003
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2002.aastal, vahearuanne

Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu esimene etapp, mis sisaldab läbisõidu määramist maanteedel ja linnades tuginevalt liiklusloenduse andmetele ning omaette teemadena: juriidilise isiku läbisõitu (statistikaameti andmetel) ja liiklusohutuse suhtenäitajaid.

2003
Liiklusohutus
Fooriprogrammide ja -parameetrite mõju liiklusohutusele, 1.etapp

Uurimistöö eesmärgiks on:

  •  selgitada välja liiklusohutuslik olukord foorjuhitavatel ristmikel ja määrata selle olukorra peamised põhjused,
  • täpsustada ja vajadusel välja töötada fooriprogrammide projekteerimisel kasutatavaid põhiparameetreid;
  • koostada juhendi makett, mis peaks määrama kindlaks fooriprogrammide projekteerimisel kasutatavate parameetrite piirid ja rakendustingimused selliselt, et oleks tagatud maksimaalne ohutus.

Käesoleva uurimistöö 1.etapi aruanne annab üldise ülevaate käsitletavast teemast, ülevaate foorjuhitavatest ristmikest ja neis kasutatavatest parameetritest foorjuhitavatel ristmikel, viimase kolme aasta jooksul aset leidnud liiklusõnnetuste üldise analüüsi suuremate Eesti linnade- Tallinna ja Tartu- andmete baasil ja ülevaate foorjuhtimist sätestavatest norm-dokumentidest.

2003
Liiklusohutus
Rehvide sõidu- ja keskkonnaohtlikkuse uuring

Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Eestis enamkasutatavate sõiduautode suverehvide olulisemaid, sõiduohutust ja keskkonda mõjutavaid tehnilisi näitajaid. Uuringu rehvivalimisse valiti nii soodsa hinnaga pakutavaid vähemtuntud tootjate rehve, kui ka tuntud tootjate eeldatavalt kõrge kvaliteediga rehve. Antud uurimustöös keskenduti kuuele suverehvikomplektile mõõduga 195/65 R15, mille hind varieerus 640...1350 kroonini.

2003
Liiklusohutus
2003

Lehed