Uuringud

Eluslooduse seire Raadna, Põrvetu ja Kobratu loomaläbipääsude juures T3 Jõhvi-Tartu-Valga maanteel. Ekspert: Kaile Peet (OÜ Hendrikson & Ko)

Uurimistöö põhieesmärgiks on määrata teekonstruktsiooni seisukorda iseloomustavate näitajate SCI, BDI ja BCI lubatavad piirväärtused ja seosed teiste teekatte seisukorra andmetega.

Käesolev uurimistöö on koostatud Maanteeameti tellimusel ja selle eesmärgiks on eelkõige hinnata kõige üldisemalt eeldatavate liiklusmahtude muutusi lähiaastatel regioonide lõikes. Analoogilisi töid on koostatud korduvalt varemgi, kuid need olid mõeldud pigem abiks projekteerijatele. Liiklusvoogude muutumise analüüsid ja projekteerimispraktika on paraku tõestanud, et nende prognooside tulemuste kasutamine teeprojekti koostamisel osutus sobimatuks. Üheks olulisemaks põhjuseks oli see, et prognoose on tehtud korraliste liiklusloenduste andmetele tuginevalt, kuid korraliste loenduste puhul liialt pikkade lõikude iseloomustamiseks vaid üht liiklussagedust. Kui tõesti võrreldaval maanteelõigul sõiduauto liikluse kasv oligi suhteliselt lähedane prognoositule, siis raskeliikluse kasv osutus üldjuhul prognoositust märksa kiiremaks, pärast 2000. aastat sageli isegi kiiremaks kui sõiduauto liikluse kasv.

Töös on uuritud ringristmikute mõju liiklussüsteemile.

Liikluskäitumise monitooringu (LIMO) projekti algatas Maanteeamet 2001.aastal ja see oli tollal esimeseks katseks saada usalduslik ülevaade liikluskäitumise aspektidest Eestis. 2001.a. projekti käigus töötati välja monitooringu läbiviimise metoodika, viidi läbi pilootuuring ning esitati esimene aruanne. 2007.a. viidi läbi täiemahuline, väga paljus eelnevaga sarnanenud uuring, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks oli võrrelda käesoleva aasta tulemusi eelmistel aastatel saaduga.

2007. aasta uuringu vaatluste osa hõlmab järgmiseid liikluskäitumise valdkondi:

• Fooritulede nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide ja jalakäijate poolt;
• Suunatulede kasutamine sõidukijuhtide poolt;
• Jalakäijatele tee andmine reguleerimata ülekäigurajal;
• Turvavööde ja laste turvavarustuse kasutamine;
• Joobes sõidukijuhtimine;
• Sõidukiirus ja pikivahed maanteedel. 

Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu nr 7030 esimene etapp, mis sisaldab läbisõidu määramist maanteedel ja linnades, tuginevalt liiklusloenduse andmetele ning omaette teemadena: juriidilise isiku sõidukite läbisõitu (statistikaameti andmetel) ja liiklusohutuse suhtenäitajaid.

Uuringu põhieesmärgiks oli saada teada jalgratturikiivri kandmise harjumus jalgrattaga sõites laste kui ka nende vanemate poolt.

Uuringu põhieesmärgiks oli saada teada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele erinevates situatsioonides ning millised on neis aastaga toimunud muutused

Uuringu käigus keskenduti järgmistele teemadele:

• helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas;
• turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui nende vanemate puhul.

Eluslooduse seire Tallinn-Narva maanteel Maardu-Valgejõe vahelisel lõigul. Koostasid: Lauri Klein, Val Rajasaar.

Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine T1 Tallinn-Narva maantee Maardu-Aaspere lõigul 14. km kuni 81. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Eksperdid: Lauri Klein, Jüri Tõnisson, Nikolai Laanetu, Val Rajasaar.

Teadustöö eesmärgiks on 

• Tuletada seosed FWD mõõtmisandmete alusel olemasoleva katendi kevadise üldise elastsusmooduli arvutamiseks projekti tasandil.
• Uurida FWD koormuse tagajärjel kattel tekkiva vajumiskõvera parameetrite alusel katendikihtide elastsusmoodulite määramise võimalusi.
• Koostada FWD mõõtmisandmete baasil katendi kandevõime hindamise ja dimensioneerimise metoodika remondiobjektidele.
• Koostada arvutitarkvara remondiobjektide olemasolevate katendite kandevõime hindamiseks ja uute katendite dimensioneerimiseks FWD mõõtmisandmete baasil.

Töö eesmärgiks oli käivitada kiiruste automaakontrolli pilootprojekti monitooring, mis sisaldab pilootprojekti tulemuste analüüsi ning saadud hinnangu alusel määrata kiiruste automaakontrolli edasised arendusvariandid.

III etapi ehk lõpparuande sisu:

• Millist tüüpi automaatset kiirusjärelevalvet rakendada edaspidi;
• Tehnilised küsimused;
• Korralduslikud küsimused;
• Konkreetsed teelõigud, kus automaatset kiirusjärelevalvet rakendada.  

Antud töö peamised eesmärgid on:

• selgitada välja autokoolides tehtava liikluspedagoogilise töö puudujäägid ning pakkuda välja lahendused autokoolide pedagoogiliste põhialuste, õppematerjalide ning õpikeskkonna parandamiseks,
• leida kesksed tegurid, millest kujundada edaspidi autokoolide töö kvaliteedi hindamise alused.

Uuringu eesmärk oli teada saada:

• jalgratturi suhtumine jalgratturikiivri kandmise vajalikkusesse nii täiskasvanute kui ka laste puhul;
• jalgratturikiivri kandmine jalgrattaga sõites;
• jalgratturikiivri kasutamist propageeriva reklaami märkamine ja hinnang kampaania vajalikkusele.
   

Uuringu põhieesmärgiks oli saada teada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele erinevates situatsioonides.

Uuringu käigus keskenduti erinevatele teemadele:

• helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas;
• turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui ka nende vanemate puhul;
• jalgratturikiivri kasutamine jalgrattaga sõites laste kui ka nende vanemate poolt.

Antud uurimistöö eesmärgiks on sõidukijuhtide käitumise uurimine raudteeületuskohtadel ja selle iseloomustamine väljatöötatud kvalitatiivsete näitajate alusel. Töö on järjeks uurimistöödele, mis tehti 2003 aastal

Käesolev vahearuanne hõlmab töö esimest etappi ja käsitleb liiklusohutuse alase olukorra hinnangut Eestis ja liiklusohutusprogrammi esimese etapi (2003-2006) meetmete rakendamise analüüsi. Samuti on toodud 2007. a meetmete kava. 

Uurimistöö jaguneb kolme eraldi osasse. Esimeses osas on teostatud HDM-4 tarkvaras kasutatavatele teekatte seisukorra andmetele tundlikkusanalüüs, eesmärgiga välja selgitada erinevate teekatte seisukorra andmete mõju teekasutajate kuludele. Teekatte seisukorra andmetest on vaatluse all erinevad teekatte defektid vastavalt tarkvara HDM-4 määratlustele, teekattel esinev roopa sügavus, teekonstruktsiooni tugevust iseloomustav läbipainde suurus (anduri D0 lugem 700 kPa koormuse juures) ning teekatte tasasuse IRI-väärtus (International Roughness Index).

Uurimistöö teises osas on vaadeldud täpsemalt neid teekatte seisukorra parameetreid, mis avaldavad otseselt mõju teekasutaja kulude muutumisele. Määratletud on nende teekatte seisukorra andmete arengukoefitsientide väärtused tarkvaras HDM-4. Aluseks on seni tehtud uurimistööd, eksperthinnangud ning spetsiaalselt selle uurimistöö jaoks teostatud andmetöötlus.

Uurimistöö kolmandas osas on tarkvaraga HDM-4 arvutatud konkreetsed teekasutaja kulude väärtused erinevatele sõidukiliikidele erinevate teekatte tasasuse väärtuste juures (0,5 ühiku suuruse sammuga alates väärtusest 0,5 mm/m kuni väärtuseni 13,0 mm/m). Sõidukid on jagatud kolmeks liigiks ja kümneks liigiks vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituudi poolt 2003 aastal tehtud sõiduki- ja ajakulude uurimistööle. Antud uurimistöö tulemustest on 2005.a. korrigeeritud auto mootorikütuse maksumust ja tööjõukulusid (seisuga 01.07.05.a.). 

Töös eesmärgiks on töötada välja liikluskorraldusliku eskiislahendused Tartu ringteel järgmistele lõikudele:

• põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu - Võru – Luhamaa ja põhimaantee nr 3 Jõhvi –Tartu –Valga ringristmik (edaspidi Riia ringristmik)
• põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru alates Ilmatsalu ringristmikust kuni Riia ringristmikuni.
• põhimaantee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga alates Riia ringristmikust kuni Aardla tänava ristmikuni.

Mitmel pool teostatud uuringud on ilmekalt tõestanud, et liiklusõnnetuse toimumise peamised põhjused on liiklejate poolt teostatud vead. Sellest johtuvalt on väga oluline, et projekteerimisele eelneks või sellega kaasneks liiklusskeemide liiklusohutuslik auditeerimine.

The Traffic Safety Audit was initialised by Maanteeamet, represented by Reigo Ude. 

Töö peamised eesmärgid on:

• selgitada välja autokoolides tehtava liikluspedagoogilise töö puudujäägid ning pakkuda välja lahendused autokoolide pedagoogiliste põhialuste, õppematerjalide ning õpikeskkonna parandamiseks,
• leida kesksed tegurid, millest kujundada edaspidi autokoolide töö kvaliteedi hindamise alused.

Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2005) 2005.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks.

Ka käesolev uuring järgib võimalikult maksimaalsel määral varasemate uuringute metoodikat ja teostamise põhimõtteid, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks on anda usaldusväärne võrdlus eelmise aasta uuringuga, määramaks trende.

LiMo2005 projekt jagunes kaheks põhiosaks:

• elanike küsitlus (liiklejate hinnangu saamiseks) liikluskäitumise üksikute alateemade kohta;
• välivaatlused tänavatel ja maanteedel, liikluskäitumise tegeliku olukorra selgitamiseks.

Eesti on autode arvukus kasvanud kiires tempos ja praegu on meil arvel umbes 500000 sõidukit. Seega on Eesti autostumise tasemelt jõudnud arenenud maade hulka. Positiivsete tendentside kõrval on autoliikluse kasv tekitanud ka sotsiaalseid probleeme. Aktuaalseks on muutunud olemasolevate teede remont ja liikluskorralduse täiustamine. Igasugune  ehitus- või liiklusalane otsus nõuab eelnevat majanduslikku hinnangut, milles hinnatakse rahaliselt võimalikku majanduslikku kasu ja ka kahju. Selleks on vaja teada lisaks kasu või kahju tekitavaile tegureile ka nende suurust.