Uuringud

Valdkond Kirjeldus Aasta Failid
Liiklusohutus
Mootorratturite liikumisharjumused, sõiduharjumused ja ohutusharjumused

Käesoleva uuringu põhieesmärgiks oli selgitada välja Eesti mootorratturite liikumis-, sõidu- ja ohutusharjumused. 

2015
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2015

Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (edaspidi LIMO) aastal 2015 läbiviidud projekti lõpparuandeks. Liikluskäitumise monitooringut korraldab Maanteeamet regulaarselt alates aastast 2001. Eesmärgiks on koguda usaldusväärsed andmed liiklejate käitumise kohta ja võrrelda neid varasematel aastatel saadud tulemustega, hindamaks trende. 

2015
Liiklusohutus
RÕK läbiva teema „Tervis ja ohutus“ II kooliastme liiklusohutusalaste pädevuste hindamisvahendi analüüs

Lepingu tegevuste eesmärgiks oli analüüsida Tartu Ülikooli poolt koostatud läbivate teemade hindamisvahendi ja seda täiendavate ülesannete efektiivsust. Kuna läbiva teema "Tervis ja ohutus" valdkonda kuuluvad tervise, tule-, vee- ja liiklusohutuse temaatikad, analüüsiti selle uuringu käigus, kas hindamisvahendi abil on võimalik hinnata just liiklusohutusalaseid pädevusi.

2015
Keskkond
Kukruse-Jõhvi ja Kroodi settebasseinide seire

Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti poolt tellitud (riigihange viitenumber 149963) „Kukruse-Jõhvi ja Kroodi settebasseinide seire“ raames. Uuringu eesmärgiks oli va-rasematest tööde põhjal ilmnenud probleemsete näitajatega õli-liivapüüdurite seire 2014 aastal ja õli-liivapüüdurite töös häiringuid põhjustavate asjaolude täpsustamine.

Aastal 2013 tehtud aruandes (Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring AS Maves töö nr: 12050) on käesoleva töö uuringualade kohta öeldud: tähelepanu väärivad eeskätt Kukruse-Jõhvi teelõigu Jõhvi poolseim sademeveesüsteem ja Loo-Maardu teelõik (sh kogujatee kraavidega ümbritsetud alal Maardu järve ja Tallinn-Narva maantee vahelisel alal kus tekib lõhna ja visuaalsete tunnuste järgi reostustunnustega vesi ja mis oma teekonnal õli-liivapüüdurisse mõnevõrra ilmselt puhastub).

Kukruse-Jõhvi I settebasseinist on aastatel 2012-2013 avastatud PAH osakeste reostus. Riigi-hanke tööülesande järgi on seire eesmärgiks reostuse võimaliku jätkuva esinemise kontroll. Kevadise suurvee ajal määratakse Kukruse-Jõhvi I settebasseini setetest ja veest järgmised analüüsid: naftasaadused, PAH summa ja komponentide kaupa ning raskmetallidest tsink.

Kroodi settebasseini suubuvad ebamäärase värvuse ja koostisega veed, mis esmasel vaatle-misel ei ole sademeteveed. Tööülesande järgi on seire eesmärgiks settebasseini suubuvate vete lähtepunkti, koostise ja võimaliku väljaja leidmine. Kroodi settebasseini suubuvast veest, kõige kaugem koht enne settebasseini suubumist, määratakse kevadise ja sügisese suurvee ajal naftasaadused, raskemetallid (Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu), hõljuvaine, N ja P. Selgita-takse koht, millest algavad Kroodi settebasseini suubuvad veed ja võimalik vete väljaja.

Käesolevas aruandes esitatakse aastal 2014 l seire tulemused uuritud objektidel ja analüüsi-takse neid võrreldes varasema teabega. Aasta 2014 tööde käigus võeti üks sette ja 13 vee-proovi maanteede sademeveesüsteemidest. Veeproovidest oli neli mikrobioloogiliseks uuringuks. Kõik võetud sette- ja veeproovid analüüsiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse la-borites. Sette ja sademeveeproovid võeti järgides keskkonnaministri määruse nr 30 „Proovi-võtumeetodid“ nõudeid.

Vooluhulga mõõtmised tehti Flo-Mate 2000 vedelike kiiruse mõõtjaga Eesti Keskkonnauurin-gute Keskuse ja AS Maves töötajate poolt vastavalt Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt sätestatud metoodikale (ISO 748).

Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemi kaevude ja drenaažitorustike suudmete kontrollmõõdis-tamine tehti AS Kobras poolt.

Sademevee- ja setteproovid võeti AS Maves töötajate Mati Salu ja Eik Eller ning Eesti Kesk-konnauuringute Keskuse labori töötajate Tiit Kakum, Toivo Jürma ja Vallo Kõrgmaa poolt.

Käesoleva uuringuaruande koostasid AS Maves spetsialistid Mati Salu ja Indrek Tamm ja ning AS Kobras spetsialist Erki Kõnd.

2014
Keskkond
Tallinn–Rannamõisa-Kloogaranna mnt lõigu km 3,5-5,8 mürauuring

Käesolev mürauuring on teostatud Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna kõrvalmaantee (tee nr 11390) lõigule km 3,5-5,8 eesmärgiga selgitada olemasolevat ja perspektiivset müraolukorda teelõiguga piirnevatel maaüksustel ning pakkuda välja leevendusmeetmed.

Liiklusmüra vähendamise kohustuse käsitletava maanteelõiguga piirnevatel elamumaa maaüksustel on Maanteeamet seadnud Terviseameti poolt kooskõlastatud dokumendiga „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudel, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas, 2014-2018“1. Tegevuskavas välja toodud leevendusmeetmed tuginevad aruandele „Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas“2.

Võrreldes 2010. aastaga, mille andmeid kasutati strateegilise mürakaardi koostamisel, on muutunud nii Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee liiklussagedus kui liikluskorralduse olukord (lubatud piirkiirus ning Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Vahepere tn vaheline ristmiku lahendus).
Käesolev mürauuring selgitab müra leevendusmeetmete rakendamise vajadust muutunud olukorras. Välja pakutavad leevendusmeetmed peavad alandama liiklusmüra elamumaa sihtotstarbega hoonestatud maaüksustel ning tagama müra normtasemed maaüksuse välisterritooriumi õuealal vastavalt Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Müra modelleerimisel kasutati mürataseme hindamiseks 2013. a liiklusloenduse andmeid, Harkujärve-Tiskre lõigu tehnilise projekti jooniseid ning Maanteeameti esitatud lähteandmeid liiklussageduse prognoositavaks kasvuks. Mürakaitseekraanide vajadus leiti nii olemasoleva kui perspektiivse liiklussituatsiooni jaoks.

2014
Liiklusohutus
Jalakäijahelkuri kasutamine

Uuringu eesmärgiks oli teada saada Eesti elanike hoiakud helkuri kasutamise suhtes.

Uuringu põhiteemad olid järgmised:

  • elanike suhtumine helkuri kandmise vajalikkusesse nii enda kui ka laste puhul;
  • helkuri kandmine nii täiskasvanute kui ka laste puhul;
  • helkuri kasutamise kohta läbi viidud reklaamikampaania märkamine.

Metoodikast: küsitlus viidi läbi TNS Emori omnibuss-küsitluse raames CAPI (computer assisted personal interview) meetodil.

  • Uuring annab ülevaate Eesti 15+ aastaste elanike arvamustest ja hinnangutest.
  • Valimi suuruseks oli 1112 inimest.
  • Küsitlusaeg: 4.-11.12.2013 ja 01.-08.01. 2014.

Uuringu tellija on Maanteeamet. Uuringu tulemuste omandiõigus kuulub uuringu tellijale.

2014 - 2016
Liiklusohutus
Laste liiklusohutus 2014

Uuringu teemad:

  1. Jalgrattaga sõitmine ja jalgrattakiivri kandmine
  2. Jalgratturi koolituse läbimine ja jalgratturi juhiluba
2014
Liiklusohutus
Sõiduki juhtimine alkoholi ja narkootikumi mõju all 2014

Uuringu teemad:

I Alkoholi ja narkootikumide tarbimine

II Sõiduki juhtimine ning alkoholi ja narkootikumide tarbimise mõju sellele

III Alkoholi ja narkojoobes sõidukijuhtide takistamine ja hinnang kontrollile

IV Kampaania “Sõber ei lase purjus sõpra rooli"

2014
Teedeala
A/b katete kvaliteedi arendusuuringud. Deformatsiooni- ja kulumiskindluse katsete teaduslik analüüs. Maantee 4 roopauuringud. Lõpparuanne

Maanteeameti poolt ehitatavate riigimaanteede investeeringute eelarvest kulub suur osa asfaltbetoonkatete (a/b) ehituseks. Samuti kulub väga suur osa eelarvest katete kulumisest ja jäävdeformatsioonidest tingitud defektide remondimeetmetele. Seetõttu, arvestades selliste tööde kulukust on katete pikaealisuse tagamiseks majanduslikult oluline tagada katete piisav kulumis- ja deformatsioonikindlus. Katete nimetatud omaduste määramiseks on Euroopas välja töötatud ja standardiseeritud vastavad katsemetoodikad, millised on viimastel aastatel olnud kasutusel ka Eestis. Viimase alusel on võimalik koostada statistiline andmebaas üldise ülevaate saamiseks Eesti katete omadustest kulumis- ja deformatsioonikindluse osas. Teadaolevalt on lähiriikides viimastel aastatel täpsustatud nõudeid a/b segudest katete deformatsiooni- kui kulumiskindluse näitajate osas. Teadus- ja arendustöö eesmärgiks on välja selgitada kuidas teised lähiriigid tagavad oma a/b katete püsivuse ning analüüsida erinevusi Eestis kehtestatud nõuete ja väljakujunenud praktikaga. Saadud informatsiooni analüüsides tuleb leida, kas ja millisel määral vajavad täiendamist Eestis a/b katete ehitamise kvaliteedinõuded.

Käesolev aruanne kajastab peaasjalikult ülevaadet täiendavatest uuringutest ja seda on soovitav lugeda koos aruandega „A/b katete kvaliteedi arendusuuringud. Deformatsiooni- ja kulumiskindluse katsete teaduslik analüüs. Maantee 4 roopauuringud. LÕPPARUANNE (Teede Tehnokeskus 2013)“. Täiendavad uuringud tingis vajadus saada teada kuidas aastaid ekspluatatsioonis olnud katted ja segud on tegelikult objektidel vastu pidanud ja milliste omadustega on need katted oma laboratoorsete näitajate poolest. Täiendavate uuringute analüüsile tuginedes korrigeeriti mõnevõrra hinnangut Eesti tingimusi arvestavate optimaalsete piirväärtuste kohta deformatsiooni- ja kulumiskindluse näitajate osas. 

2014
Teedeala
Teadus- ja arendustöö „Tasuvusarvutuse rahvusvahelised praktikad ning erinevate teekatte remondiliikide tasuvusarvutused koos teaduslike analüüsidega.“ Lõpparuanne

Käesolev teadustöö aruanne on valminud Maanteeameti tellimusel AS’is Teede Tehnokeskus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. Teadus- ja arendustöö eesmärk on konkreetsete objektide varal analüüsida ja tuua välja võimalikud kitsaskohad täna Eestis kasutatavas metoodikas teetööde tasuvuse hindamisel, tuues paralleele teiste riikide praktikatega ja teha vajadusel ettepanekud nende rakendamiseks Eestis.

Käesolevas töös on põhitähelepanu tasuvusarvutustel üldiselt ning spetsiifiline tähelepanu erinevate remondimeetodite mõjus ehitusaegsetele liikluskuludele ja liiklusõnnetuste vähendamiseks rakendatavate (remondimeetmete tasuvuse hindamisel ristmikel. 

2014
Teedeala
Teekatte haardeliste omaduste võrdlusuuring. Lõpparuanne

Teekatte haardelisi omadusi iseloomustavad nii teekatte haardetegur kui ka teekatte tekstuuri sügavus. Teekatte haardeteguri mõõtmised on Eesti maanteevõrgul toimunud seni reeglina projektipõhiselt. Suvised haardeteguri mõõtmised on teostatud uute katete vastuvõtuprotsessis (samas mitte alati). Olemasoleva teekatte seisukorda on kontrollitud juhul, kui selleks on erinevatest allikatest (teekasutajad, -hooldajad, jne) saadud vastavat tagasisidet võimalike probleemide kohta. Mõõtmistulemusi ei salvestata Teeregistrisse. Talvine teekatte haardeteguri mõõtmine toimub regulaarselt kindla süsteemi alusel, kuid ka neid tulemusi ei salvestata vastavatesse registritesse.

Teekatte tekstuuri mõõtmised toimuvad Eestis regulaarselt kindla süsteemi põhjal ja mõõtmistulemused salvestatakse Teeregistrisse. Samas on nende andmete kasutamine suhteliselt tagasihoidlik, mille põhjuseks on ilmselt vähene kogemus ja probleemid mõõtmistulemustest aru saamisel.

Teekatte haardelised omadused on teekatte seisukorda määravate kriteeriumitena olnud laialt kasutusel Kesk-Euroopas. Põhjamaades on neid parameetreid seni kasutatud vähem, tingituna arvamusest, et talvel kasutusel olevad naastrehvid karestavad teekatet piisavalt ja teekatte haardelised omadused ei ole probleemiks. Viimastel aastatel on see arusaam hakanud muutuma ja nii Taanis, Norras kui ka Rootsis on uuritud ning ka teedevõrgu tasemel hakatud mõõtma nii teekatte tekstuuri kui ka teekatte haardetegurit.

Teekatte tekstuuri mõõtmine on muutumas järjest lihtsamaks (loe odavamaks) tingituna tehnika arengust ja see teekatte seisukorra parameeter on enamuse teekatte profiili mõõtmiseks mõeldud mõõteseadmete standardvarustuses. Seevastu teekatte haardeteguri mõõtmine on küll lihtne, kuid tingituna mõõtmisprotsessis kasutatavast vee hulgast üsna aeglane ja kallis protseduur. Seetõttu on viimastel aastatel uuritud võimalust kasutada teekatte tekstuuri andmeid teekatte haardeliste omaduste määratlemiseks. Senistes uuringute tulemustes on jõutud järeldusteni, et teekatte tekstuuri andmeid on võimalik kasutada teekatte haardeliste omaduste määratlemiseks, kuid need ei korva 100% teekatte haardeteguri mõõtmisvajadust. Küll aga võimaldavad teekatte tekstuuri mõõtmisandmed määratleda täpsemalt teekatte haardeteguri mõõtmise kohad ning seega vähendada oluliselt teekatte haardeteguri mõõtmismahtu.

Teekatte tekstuuri ja haardeteguri mõõtmisandmete kasutamise edendamiseks tellis Maanteeamet vastava uurimistöö. Käesolev uurimistöö on teostatud ERC Konsultatsiooni OÜ poolt. Uurimistöö projektijuht oli ERC Konsultatsiooni OÜ konsultant Tiit Kaal, töös osales lisaks ERC Konsultatsiooni OÜ konsultant Luule Kaal. Uurimistöö teostamiseks vajalikud teekatte haardeteguri mõõtmised seadmega ViaFriction teostas AS Teede Tehnokeskus.  

2014
Teedeala
Teadus- ja arendustöö „Riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva, Iru lõigu vana betoontee omaduste väljaselgitamine ja analüüs“ aruanne

Käesolev aruanne kajastab uuringuid maantee nr 1 (Tallinn-Narva) nn. Iru lõigul, eesmärgiga selgitada vana betoontee omadused.

Betoonteede ehitamise vajalikkuse üle on viimastel üha enam arutletud. Üldteada on, et betoontee ehitus on ühekordse investeeringuna kulukam, samas on betoonteed leidnud paljude riikide teedevõrgus oma kindla koha, kuna teatud tingimustes on pikema kasuliku eluea tõttu majanduslikult soodsaim rajada suhteliselt suurema alginvesteeringuga betoontee.

2012. aastal Ramboll’ poolt tehtud uuringus „Eesti tingimustele vastava betoonkatendi projekteerimine ja selle tasuvusanalüüs“ leiti, et hoolikalt kavandatuna on ka Eestis tehniliselt võimalik ehitada põhjamaade oludes vastupidavat ja tänapäeva nõuetele vastavat betoonkatendit kuid uuringus etteantud tingimustel ei ole Eestis betoonkattega teid tasuv rajada.

Eestis ei ole maanteedele betoonkatet rajatud aastakümneid. Viimane maanteelõik, mis Eestis betoonkattega ehitati oli Tallinn–Narva maanteel 10,2 (4,9) – 12,2 km aastal 1967. Eelpoolnimetatud lõigu lõpp alates km 10,6 rekonstrueeriti 2010.a asfaltbetoonkatteks. Käesoleval ja tuleval aastal on seoses Nehatu sildade remondiga (Pirita jõgi) plaanis rekonstrueerida ka see viimane säilinud betoonkattega maanteelõik.

Et tulevikus ei peaks alustama betoonkatte projekteerimist tühjalt kohalt on kavandatud enne vana betoontee lammutamist see põhjalikult läbi uurida, katsetada, analüüsida ja dokumenteerida ning saadud informatsioon arhiveerida. Maanteeametiga ses osas samal seisukohal on olnud ka Eesti Betooniühing, kes soovitas Maanteeametil viia läbi betoontee lõikude uuring, et jäädvustada informatsiooni vanade betoonteede vastupidavuse kohta, kuna vaatamata mõningatele probleemidele (arvatavalt ka õige hoolduse puudumisest tulenevalt) on need betoonist teelõigud siiski küllalt heas korras, arvestades nende ca 50 aastast eluiga. Eeltoodud arvamust jagas Maanteeametile ka betoonteede tippspetsialist Arvo Tinni.

Ka soovib Maanteeamet võtta unikaalsest betoonkatte plaadist suurem tükk ja talletada Maanteemuuseumis.

2014
Teedeala
Sõidukijuhtide rahuolu Maanteeameti poolt pakutavate avalike teenustega - 2014

Käesolev aruanne on koostatud 15. septembrist – 3. oktoobrini 2014.a. Turu-uuringute AS poolt läbi viidud uuringu põhjal.

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada:

  • Sõidukijuhtide hinnangud maanteede suvisele ja talvisele hooldusele
  • Viimastel aastatel ehitatud riigimaanteede kvaliteet
  • Rahulolu maanteeinfo ja liiklusohutuse valdkondadega
  • Rahulolu liiklusregistri teenustega
  • Vastajate ootused liiklusohutuse tagamisel ja ettepanekud Maanteeametile
  • Võrdlused eelmise uuringu tulemustega kõigis valdkondades

Uuringule vastas 1010 sõidukijuhti.

Uuringu aruanne annab ülevaate tulemustest nii teksti kui jooniste kujul. Aruandele on lisatud tabelmaterjal põhilistes taustalõigetes ning uuringu läbiviimisel kasutatud ankeet.

Hindamine viidi läbi 10-palli süsteemis, mis ülevaatlikkuse tagamiseks on üle viidud 4-palli süsteemi: rahulolematu (hinded 1-4), neutraalne (hinded 5-6), rahulolev (hinded 7-8) ja väga rahulolev (hinded 9-10). 

2014
Teedeala
Teadus- ja arendustöö "Asfaltkatete laotamise tehnoloogiate võrdlemine ja kvaliteedi kontrollimisel termograafia rakendatavuse uuring"

Asfaltkatete kulumiskihi ehitamiseks kulutatakse riigimaanteedel aastas hinnanguliselt 40…50 miljonit eurot (ca 300 km). Need katted hakkavad erinevatel põhjustel lagunema ning vajavad mõne aja pärast taas remonti. Asfaltkatete vastupidavus ja eluiga sõltub peaasjalikult õigesti valitud asfaltsegu kvaliteedist ning paigalduskoha ja paigaldamise kvaliteedist. Seniste kogemuse põhjal võib ühe peamise katete lagunemise põhjusena tuua välja katete ebapiisava tiheduse. Ebapiisav tihedus tähendab, et vesi ja õhuhapnik pääsevad katte pooride kaudu lihtsamini katte sisemusse, nõrgendades keemilisi sidemeid katteosakeste vahel. Eesti kliimas lisanduvad talvistes tingimustes veel jõud, mis tekivad vee jäätumisest.

Katte puuduliku tiheduse peamiseks põhjuseks võib kogemuslikult tuua asfaldisegu termilist aga ka füüsilist segregeerumist enne segu paigaldamist või paigaldamise käigus. Isegi kui segregeerumisest tuleneva ebaühtluse tõttu on puuduliku tihedusega vaid väike osa kattest, jaotuvad need kohad kattes sageli väikeste laikudena tihedalt üle kogu objekti. Seetõttu tekib ka väikeste kohtade puudulikust tihedusest tingitud remondivajadus sageli ikkagi kogu objektil.

Enamasti pole need nähtused/kohad katte paigaldamise käigus palja silmaga tuvastatavad. Eesti teedeehituse senises praktikas on katete tihedust iseloomustavaid parameetreid mõõdetud süsteemselt valmis kattest võetud puurkehadel põhineva meetodiga jäävpoorsuse ja tihendusteguri kaudu. Need puurkehad iseloomustavad aga kaduvväikest osa katte pindalast ning on seetõttu võimetud nimetatud probleemi välja tooma.

Mitmes riigis on asfaltsegu segregeerumise vähendamiseks võetud kasutusele spetsiaalsed tehnoloogiad. Käesolevas töös on lähemalt uuritud neid kahte. Maanteeametil avanes võimalus testida ühel 2014. aasta asfalteerimistööde objektil nii asfaltsegu söötjat kui ka termoskaneerimise süsteemi ja käesoleva töö eesmärk on selgitada nende seadmete kasulikkust, otstarbekust ja rakendamise perspektiivikust Eestis. Siiski oleme püüdnud uuringus käsitleda temaatikat terviklikumalt ja pakkuda välja lahendusi katete eluea tõstmiseks ning sellega kulude vähendamiseks.

2014
Teedeala
Teadus- ja arendustöö "Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine"

Teedeehituses on väga oluline, et kõik katendikihid oleksid kogu objekti ulatuses peale ehitamist piisava ning võimalikult ühtlase paksuse ja kvaliteediga. Seetõttu pööratakse nendele küsimustele ka katete vastuvõtmisel suurt tähelepanu. Uute katete seisundimõõtmisena on ka nende vastuvõtmisel on juba mõnda aega mõõdetud nt. tasasust ja kandevõimet, kuid seniajani teostatakse paljusid kvaliteedikontrolli mõõtmised mittepidevate meetoditega. Seetõttu ei saada mitmete, katte püsivuse seisukohalt oluliste parameetrite osas kahjuks tänaseni täielikku ülevaadet, kui kvaliteetsed on ikkagi uued katendikihid, mille ehitamiseks on kulutatud palju vahendeid.

Katte paigaldamisel tasasele alusele ei muutu katte ülakihi paksus tavaliselt lühikesel lõigul kuigi suures ulatuses. Katte tasasuse saavutamiseks on laoturid konstrueeritud jälgima etteantud parameetreid (kalded, paksus, kõrgus) automaatselt. Tüüpiliselt ei varieeru seotud katendikihtide paksus standardse 500 m lõigu ulatuses seetõttu üle 10% ning tõenäosus õhema kattega kohtade avastamiseks standardse puurimisega on suur. Seevastu katte ülakihi jäävpoorsus võib lühikestel, 1-10 m pikkustel aladel 3-5% asemel olla kergesti 8- 10% e. ehk üle 2x lubatust suurem. Suur poorsus tähendab aga omakorda, et vesi ja soolvesi pääsevad nn. rehvidega pumpamise tulemusena kergemini sügavamale kattesse. Kattesse pääsenud vesi hakkab lõhkuma sidemeid asfaldiosakeste vahel. Et Eesti kliimas võib katte ülaosas esineda mõnel aastal hinnanguliselt 10-30 külmumis-sulamistsüklit, siis saavad suure poorsusega probleemsed kohad suurimad kahjustused just sellisel perioodil.

Mittepideva meetodiga on asfaltkatete tihedust iseloomustavast jäävpoorsusest ülevaadet saada praktiliselt võimatu. Standardsel laboratoorsel uuringul põhineva katsemeetodiga hinnangu andmiseks võetakse 12 puurkeha ühe kilomeetri tee kohta, mis ei anna objektiivset ülevaadet väga kiiresti muutuda võivast poorsusest. Peamiselt põhjustavad poorsuse järske suurenemisi jahtunud seguga alad (nn kastiservade segu), mis on tavaliselt suhteliselt lühikesed (mõned meetrid) ning neid 500 m sammuga võetavate katteproovidega suure tõenäosusega ei avastata. Nt. viie meetrise poorse koha avastamise tõenäosus 4 Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine standardse sammuga on seega keskmiselt vaid 1%. Samas üksikobjektide korral ei pruugi see keskmine rakenduda ning vahel ei leita seega midagi, vahel aga mitu defektset korraga. Isegi kui sellised 5m-pikkused poorsed kohad paiknevad 50m sammuga üle kogu objekti, on nende avastamise tõenäosus siiski vaid 10%. Ometi hakkavad just need kohad dikteerima katte eluiga. Objektide piisavalt suure hulga puhul annab see võimaluse hinnata kõigi objektide keskmist kvaliteeti kuid üksikobjektil hakkab mahaarvamise suurust liialt palju määrama juhus ning katte tegelikust kvaliteedist ülevaadet ei saada.

Tänapäeval on nende probleemide lahendamiseks kasutusel pidevmeetodid - paksuste ja poorsuste kontrolliks maaradarid ning poorsust mõjutava katte temperatuuriühtluse saavutamiseks termokaamerad ja infrapunaskännerid, mis võimaldavad anda ülevaate katendit lõhkumata tervest objektist. 3D antennidega on tänapäeval võimalik ühe mõõtmisega saada pidev ülevaade ka kihtide ühtlusest põiksuunas.

Käesolev teadustöö keskendub siiski peamiselt maaradari tehnoloogia viimaste suundade ja võimaluste katsetamisele ning maaradaritehnoloogial põhineva mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamisele. Töös küsitleti info saamiseks erinevate Skandinaavia- ja teiste Euroopa riikide maaradari- ja mittepurustavate meetodite spetsialiste ning uuriti nende riikide norme ja nõudeid ning teostati erinevate kaasaegsete maaradaritehnoloogiatega paralleelmõõtmisi. Seda mõned aastat tagasi valminud teelõikudel kõigi rajatud kihtide paksuste määramiseks kui värskelt valminud teelõikudel kattekihtide paksuste ja poorsuste määramise võimaluste kontrollimiseks. Kaasaegseim maaradartehnoloogia kaasamiseks toodi uuringu läbiviimiseks Soomest uusimad mõõteseadmed koos 2GHz õhkpaar antenniga ja uudse 3D antenniga.

Lisaks maaradarile käsitletakse töös ka teisi mittepurustavaid meetode ja nende rakendamise võimalusi katete kvaliteedi hindamiseks nende vastuvõtmisel ja katte kestvuse hindamiseks garantiiaja protseduuridesse integreerituna.

2014
Teedeala
Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel

Käesoleva töö eesmärgiks on prognoosida ja tagada Maanteeameti poolt teostatavate tee-ehituse ja –remondi objektide varustuskindlus ehitusmaavarade osas. Selleks selgitatakse välja keskmine materjalikulu kvaliteedinäitajate lõikes ning antakse prognoos materjali vajadustele koos võimalike ehitusmaavara maardlate levikuga.

Uuringuga analüüsitakse aastatel 2010–2013 ehitatud ja remonditud tee-ehitusobjektidel (üks põhimaantee, üks tugimaantee ja üks kõrvalmaantee lõik tellija ettepanekul) kasutatud ehitusmaterjali kogust kvaliteedist lähtuvalt. Võrdluseks on kasutatud projekteerimisnormidele ja nõuetele vastavaid I, III ja V klassi maanteede konstruktsioone, et hinnata ühe kilomeetri ehituse ja rekonstrueerimise materjalivajadust kvaliteedikategooriate lõikes.

Uuringuga antakse ülevaade olemasolevatest ehitusmaavarade avatud karjääridest, nende varude mahust ja kvaliteediandmetest. Nende andmete põhjal kujundatakse soovitused edaspidiseks tegevuseks.

2014
Teedeala
Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi pinnaste klassifikatsiooni kohandamine EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 klassifikatsioonile; Ühtlaseteralise liiva (CU<3) geotehnilisi omadusi mõjutavad tegurid

Uurimistöö eesmärgiks on:

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52 pinnaste klassifikatsiooni muutmine vastavaks EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 pinnaste klassifikatsioonile.

Uurimistöö sisu

Koostada peenpinnaste GOST 25100-95 ja EVS-EN ISO 14688-1 klassifikatsioonide vastavuse tabel, mis võimaldaks grupeerida EVS-EN ISO pinnased juhendis 2001-52 kasutavatesse pinnasegruppidesse A1, B1, C1, D1 (tabelid L1.T2, L1.T5). Pinnaste plastsuse hindamine toimub rootsi koonuse katsetulemuste alusel.

Määrata EVS-EN ISO 14688 jämepinnastele arvutusparameetrid (elastsusmoodul, nidusus ja sisehõõrdenurk) asendamaks 2001-52 juhendi tabelis L2.T2 esitatud GOST 25100-95 jämepinnaseid.

  • Analüüsida BCH 46-83 nomogrammi (joonis 9) ja lisada juhendisse jämepinnased, mis puuduvad tabelist L2.T2 (mitmesugused savisisaldusega moreenid).
  • Korrigeerida juhendi 2001-52 külmakindlusarvutuse tabelit T15.1 Pinnasetegur, viies pinnaste nimetused vastavusse EVS-EN ISO 14688-1 klassifikatsiooniga.
  • Täiendada ja korrigeerida juhendi 2001-52 algusosa üldiste katendi konstrueerimise reeglitega ning lisada juhendisse 2001-52 Maanteeameti käskkirjadega kehtestatud nimetatud juhendi muudatused.
  • Aruande lõpus esitada min 6 arvutusnäidet erinevate uute pinnasenimetustega.
  • Korrigeerida olemasolevaid tüüpkatendeid kohalikele omavalitsustele ja lisada juhendile 2001-52 LISA Tüüpkatendid.
  • Viia eeltoodud punktides nimetatud muudatused digitaalselt sisse Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52 dokumenti.
2014
Liiklusohutus
Unisus autoroolis ja uneapnoe

Teadus-ja arendustöö „Obstruktiivse uneapnoe riskitegurite hindamine, diagnoosimudeli loomine ja haiguse mõju hindamine sotsiaalsele tegevusele“ raames diagnoosimudeli väljatöötamine unisuse käsitlemiseks autojuhi tervisetõendi väljastamisel.

2014
Liiklusohutus
Sõidukiiruse teemalise küsitlusuuringu tulemused 2014

Maanteeameti tellimusel viidi 2014. aasta juulis ja augustis läbi sõidukiiruse teemaline küsitlusuuring mille eesmärgiks oli teada saada sõidukijuhtide suhtumist ja hoiakuid sõidukiiruse ületamise ja liikluskäitumise kohta. Käesolevas aruandes on toodud küsitlusuuringu peamised tulemused ning võrdlus aastaga 2013. Küsitluse viis läbi ja uuringuandmete analüüsi teostas Valikor Konsult OÜ.  

2014
Liiklusohutus
Sõidukiiruse teemalise küsitlusuuringu tulemused 2010-2014

Alates 2009. aastast on Maanteeamet asulavälistel teedel piirkiirusest kinnipidamise teemalise liiklusohutuskampaania järel läbi viinud küsitlusuuringu, et välja selgitada autojuhtide hoiakuid sõidukiiruse valiku, piirkiirusest kinnipidamise ja piirkiiruse ületamisega seonduvate ja tunnetatavate liiklusohtude kohta.

2014
Liiklusohutus
Jalgrattaga liiklemise ohutus elanikkonnas 2014
  • Üldine suhtumine jalgrattaga liiklemisse
  • Jalgrattaga liiklemise ohutus täiskasvanute seas
  • Jalgrattaga liiklemise ohutus laste seas

 

2014
Liiklusohutus
Autojuhtide ja jalakäijate käitumine teel 2014
  • Autojuhtide käitumine teel
  • Jalakäijate käitumine teel
  • Autojuhtide ja jalakäijate käitumist tutvustavate kampaaniate vajalikkus
2014
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2014

Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (edaspidi LIMO) aastal 2014 läbiviidud projekti lõpparuandeks. Liikluskäitumise monitooringut korraldab Maanteeamet regulaarselt alates aastast 2001. Eesmärgiks on koguda usaldusväärsed andmed liiklejate käitumise kohta ja võrrelda neid varasematel aastatel saadud tulemustega, hindamaks trende. 

2014
Liiklusohutus
Mootorsõidukijuhi järelkoolitus Eestis 2014

Noortega juhtuvate liiklusõnnetuste ja liiklusõigusrikkumiste arvu vähendamiseks võeti Eestis kasutusele mootorsõidukijuhi järelkoolitus (edaspidi järelkoolitus), mille peavad läbima need esmase juhiloa omanikud, kelle juhtimisõigus on karistusena ära võetud, alates 1. juulist 2011. aastast kui jõustus liiklusseadus (Liiklusseadus, 2010).

Järelkoolituse eesmärk on muuta liiklusõigusrikkujate käitumist ja hoiakuid, et ära hoida edasisi liiklusrikkumisi, saada tagasi juhtimisõigus ja hoiduda juhtimisõiguse uuesti äravõtmisest. Järelkoolituse kaudne eesmärk on ka liiklusõnnetuste arvu kahandamine ja vigasaanute ning hukkunute arvu vähendamine. (Bartl, Assailly, Chatenet, Hatakka, Keskinen & Willmes-Lenz, 2002.) 

2014
Teedeala
Tee-ehituses kasutatavate filtratsioonimooduli erinevate määramismeetodite teaduslik võrdlusuuring ja otstarbeka katsemeetodi standardimistegevuse koordineerimine ja osalemine Eurostandardite väljatöötamisel

Töö eesmärgiks on teostada filtratsioonimooduli määramise võrdluskatsed tee-ehituses kasutatavate liiv- ja kruuspinnastega erinevate katsemeetodite kohaselt ning võrrelda teaduslikult erinevate metoodikate sobivust filtratsiooniomaduste hindamiseks. Valida analüüsi põhjal optimaalseim standardiseeritav metoodika ja koostada standardikavand. Arendustööna koordineerida teedeala standardimistegevust, s.h valdkonna standardimise edendamine, standardite ja standardilaadsete dokumentide koostamine, perioodiline ülevaatamine ja vajadusel muutmine või tühistamine ning osalemine rahvusvahelises ja Euroopa standardimises.

2013
Teedeala
Eesti, Taani ja Rootsi katendiarvutusmetoodikate võrdlus lähtudes katendite tööeapõhisest majanduslikust tasuvusest

Käesolev töö on valminud Maanteeameti tellimusel ja selle eesmärgiks on tasuvusarvutuste- ja hooldespetsialistide poolt anda eksperthinnang, kas kehtiva „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52“ järgse dimensioneerimise metoodika asendamine Taani või Rootsi omaga on majanduslikult otstarbekas. 

2013
Teedeala
Teetööde ühikhinnad ja nende prognoos aastani 2022

Teadus ja arendustöö eesmärgiks on teetööde ühikhindade prognoos aastani 2020 (edaspidi Prognoos) ning tasuvusarvutuse juhendi (edaspidi Juhend) koostamine, mis on eraldi dokumendid.

Üheks töö väljundiks olev Prognoos peab sisaldama vähemalt järgnevat informatsiooni:

  • eraldi köitena teetööde ühikhindade prognoosi „parima saadaoleva teabe“ meetodil aastani 2022;
  • ühikhindade prognoos peab hõlmama ka rajatisi ekspertide poolt väljapakutud ja tellija poolt heakskiidetud metoodika alusel.

Töö väljundiks olev Juhend peab sisaldama vähemalt järgnevat informatsiooni:

  • sissejuhatust koos põhimõistete seletustega;
  • liikluskulude lähteandmete tabelit vahearuande põhjal;
  • teetööde ühikhindu aastal 2013 Prognoosi põhjal;
  • hooldekulusid ning hooldeintervalle kõigi maantee klasside ja katete kohta;
  • viiteid liiklusõnnetuste kulude prognoosile ja arvutamise metoodikale ning muudele alusdokumentidele;
  • keskkonnakahjude hindamise metoodikat;
  • kergete liiklusõnnetuste hindamise metoodikat Liikluskindlustuse Fondist saadavate andmete põhjal;
  • finantsanalüüsi koostamise metoodikat;
  • riskianalüüsi koostamise metoodikat
2013
Teedeala
Eesti tingimustele vastava betoonkatendi projekteerimine ja selle tasuvusanalüüs

Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas Eestis on betoonkattega teede ehitamine majanduslikult tasuv.

2013
Teedeala
Tallinn-Narva maanteel asuva Loobu silla katsekoormamise lõppraport

Tallinn-Narva mnt asuva Loobu II silla katsekoormamise teadus- ja arendustöö eesmärgiks on välja selgitada kui palju tegelikult Loobu sild koormuse all deformeerub ning võrrelda seda sillale ette nähtud koormusmudeli poolt nõutavaga. 

2013
Teedeala
Uurimustöö "Kahekordne pindamine erinevate meetoditega" lõpparuanne

Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, millised pindamise eeltööd ja pindamise tehnoloogiad on kõige sobilikumad kruusateede tolmuvabaks muutmiseks. Samuti töötatakse välja kvaliteedi hindamise parameetrid. Analüüsitud andmete põhjal antakse välja juhendmaterjal.

2013
Teedeala
Eestis kasutatud sillavuukide seisundid ja nende vastupidavuse teadusanalüüs koos kasutusettepanekutega

Käesoleva, Maanteeameti tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli koostatud, uuringu Eestis kasutatud sillavuukide seisundid ja nende vastupidavuse teadusanalüüs eesmärk on välja selgitada, missugused viimasel aastakümnel Eesti maanteedel kasutatud vuukide tüübid on osutunud vastupidavaiks ning Eesti oludesse sobivaiks. Laiema valimi moodustamiseks vaadeldakse uuringus lisaks Eesti sildadel kasutatud ja paigaldatud vuukidele ka Balti- ja Põhjamaade sildadel kasutatud lahendusi.

2013
Teedeala
Kattes olevate pragude ja võrkpragude katmine SAMI – Fiberdec ja SAMI – Modiseal tehnoloogiaga. Lõpparuanne

Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada, kas SAMI tehnoloogia on piisav ja jätkusuutlik Eesti Vabariigi teedel esinevate tüüpiliste võrkpragude ja põikpragude likvideerimiseks ning millised peaksid olema nimetatud tehnoloogia kvaliteedi hindamise parameetrid.

2013
Teedeala
Tee-ehituses kasutatavate filtratsioonimooduli erinevate määramismeetodite teaduslik lõpparuanne (lisa 2012-17/L-LISA)

2013 a. laboriuuringu ülesandeks oli teostada tee-ehituses kasutatavate liiv- ja kruuspinnastega filtratsioonimooduli määramise katsed eelnevas uuringuetapis valitud katsemeetodi (prEVS 901-20 ehk EVS-EN 13286-2 ja GOST 25584 Lisa 5) kohaselt. Peamisteks eesmärkideks oli kinnitada metoodika sobivust erinevate materjalide filtratsiooniomaduste hindamiseks ning tekitada ülevaade Eesti liiva ja kruusa varudest. Teostatud katsete tulemuste põhjal koostada teaduslik analüüs materjali filtratsioonimooduli ja erinevate parameetrite (peenosiste sisaldus, lõimisetegur) vaheliste seoste kohta.

2013
Teedeala
Arvamusuuring Maanteeameti pakutavatest avalikest teenustest

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis septembris-oktoobris 2013 Maanteeameti tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada sõidukijuhtide hinnangud Maanteeameti poolt pakutud teenuste kvaliteedile. Uuringu tulemusena saadud informatsiooni ja ettepanekuid soovib Maanteeamet rakendada oma teenuste arendamiseks üle-eestiliselt, et parandada liiklusohutust tervikuna. Käesolev aruanne tutvustab uuringu tausta, annab ülevaate uuringu peamistest tulemustest ja esitab tulemuste kokkuvõtte. Aruande lisadena esitatakse küsitluse eestikeelne ankeet, loetelu poolavatud küsimustele antud muudest vastustest ning andmetabelid erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.

2013
Teedeala
Geosünteetika kasutamine teekatendis maantee 15111 km 0,0-8,7 remondi näitel, lõpparuanne

Käesoleva teadustöö põhieesmärk on uurida geosünteetide kasutusvõimalusi ja otstarbekust katendite konstrueerimisel T 15111 näitel. Anda soovitused analoogseid soolõike läbivate teede ehitamiseks ja remontimiseks. 

2013
Teedeala
Vanade teekonstruktsioonide ja killustikaluste vastupidavuse teadusuuring, lõpparuanne

Maanteede uusehitistes rajatakse alused reeglina sidumata täitematerjalidest, valdavalt killustikust. Alustes kasutatavatele killustikele on Maanteeameti poolt kehtestatud nõuded sõltuvalt teelõigu liiklus- ja ka koormussagedustest „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendis“ (Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0167, 30.04.2012). Seni puuduvad killustikaluste vastupidavust selgitavad täpsemad uuringuandmed ja analüüsid, mistõttu on juhend koostatud insenerlikust kogemustest ning senistest laboratoorsetest üksikkatsetest saadud infole tuginedes. Need kogemused ja katsed on näidanud, et mitmetel juhtudel on lubjakivikillustikust alus katte all purunenud kuid need ei ole need andnud vastust, millistel tingimustel on purunemine aset leidnud. Koormuse ja eelnimetatud tegurite mõju hindamiseks killustikalustele ongi algatatud käesolev teadusuuring.

2013
Teedeala
Kohalike mineraalmaterjalide optimaalse kasutamise uuring Eesti teedemajanduses. Lõpparuanne

Teadus- ja arendustöö eesmärgiks on katseliselt määrata, milline kolmest Killustikust katendikihtide ehitamise juhendis toodud killustikaluste tüüpidest on pikaajaliselt konstruktsioonis töötades vastupidavaim. Lisaks tuleb välja tuua kvartsliivast dreenkihi all oleva paekiviliiva vastupidavuse tulemused, majanduslik võrdlus ning kasutamisvõimaluste analüüs. 

2013
Keskkond
Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemi võimaliku reostusallika uuring

Käesolevale tööle eelnes Maanteeameti poolt tellitud (riigihange nr 131668) maanteede liik-lussõlmede sademeveeuuring (edaspidi Sademeveeuuring), mille käigus uuriti ka Kukruse-Jõhvi teelõigu sademeveesüsteeme. Sademeveeuuringu käigus võeti ka Kukruse-Jõhvi teelõi-gu Jõhvi poolseimast õli-liivapüüdurist setteproovid1 ja veeproovid.


Õli-liivapüüdurist Sademeveeuuringu käigus võetud setteproovides olid üle pinnase vastava-te sihtarvude naftasaaduste, PAH-ide (sh üksikkomponendid fenantreen, püreen, krüseen ja benso(a)püreen), raskmetallidest kaadmiumi, plii ja tsingi sisaldused. Naftasaaduste ja tsingi sisaldused 2012 aasta septembrikuises prooviseeria pinnaseproovis ületasid ka vastavaid tööstusmaa piirarve. Teises prooviseerias aprillis 2013 analüüsitud pinnases tööstusmaa piir-arve ei ületatud2.


Õli-liivapüüduri veest Sademeveeuuringu käigus septembris 2012 võetud veeproovis olid määratud ohtlikest ainetest naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete ühendite (PAH) si-saldused (sh üksikkomponendid krüseen, benso(b)fluoranteen, benso(a)püreen, indeno(123cd)püreen ja benso(ghi)perüleen) ning tsingi sisaldused üle erinevate määruste künnisarvu või piirväärtuse.
 

2013
Keskkond
Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring II köide

Käesolev uuring on koostatud Maanteeameti poolt tellitud (riigihange nr 131668) töö raames. Uuringu eesmärgiks on parendada liiklussõlmede sademeveelahenduste kavandamist ja elluviimist Maanteeameti poolt tellitavates projektides, arvestades seejuures oluliste keskkonnaaspektidega ning tellija, projekteerija ja ehitaja võimalustega.

Maanteeameti poolt tellitud töö sisaldab nii Kobras AS poolt koostatud uuringut (aruande köide I) kui ka Maves AS poolt koostatud sademevee koostise uuringut (aruande köide II).

Käesolev Kobras AS poolt koostatud uuring kirjeldab olemasolevaid sademevee kogumise ja puhastamise lahendusi nii Eestis kui ka mujal maailmas ning annab üldise ülevaate parimatest lahendusest. 

2013
Keskkond
Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring I köide

Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti poolt tellitud (riigihange nr 131668) maanteede liiklussõlmede sademeveeuuringu raames. Uuringu eesmärgiks on parendada liiklussõlmede sademeveelahenduste kavandamist ja elluviimist Maanteeameti poolt tellitavates teeprojektides, arvestades seejuures oluliste keskkonnaaspektidega ning tellija, projekteerija ja ehitaja võimalustega.

Töös analüüsitakse ülevaadatud olemasolevate ja ehitatavate liiklussõlmede sademevee kogumise ja puhastamise lahendusi ja antakse ülevaade kasutatud lahenduste vajakajäämistest ning esitatakse ettepanekud nende vältimiseks edaspidi. Aruandes esitatakse teedelt koguneva sademetevee koostise määramise tulemused uuritud objektidel.

Uuringu esimese etapi käigus võeti 2012 a septembris viis sette ja kaheksa veeproovi maanteede sademeveesüsteemidest, teise etapi käigus 2013 a aprillis võeti neli setteproovi ja kümme veeproovi. Kõik võetud sette- ja veeproovid analüüsiti Saksamaal Hamburgis GBA Gesellschaft für Bioanalytik MBH laboris.

Uuringu tegemise ajal muutusid nõuded sademevee ohtlike ainete sisalduse osas, mistõttu on sademeveeanalüüside tulemusi võrreldud aastast 2013 kehtimahakanud uute rangemate nõuetega. Sette ja sademeveeproovid võeti järgides keskkonnaministri määruse nr 30 „Proovivõtumeetodid“ nõudeid.

Sademevee- ja setteproovid võeti AS Maves töötajate Mati Salu ja Eik Eller7 ning GBA Gesellschaft für Bioanalytik MBH Hamburgi labori kutselise proovivõtja hr Valdur Utt´i poolt. Käesoleva uuringuaruande (Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring, köide I) koostasid AS Maves spetsialistid Indrek Tamm ja Madis Metsur ning AS Kobras spetsialistid Erki Kõnd ja Heleen Vene.

AS Kobras projekteerijate poolt koostatud eraldi uuringuaruanne (Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring, köide II) kirjeldab põhjalikult olemasolevaid sademevee kogumise ja puhastamise lahendusi nii Eestis kui ka mujal maailmas ning annab üldise ülevaate parimatest lahendusest.

2013
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas märts-aprill 2013

Laste liiklusohutuse uuringut on TNS Emor Maanteeameti tellimusel korraldanud 2006. aastast. Ka seekord on uuringu põhieesmärk teada saada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele helkuri, turvavöö ja kiivri kasutamisel, millised on neis aastaga toimunud muutused.

Kiivri kasutamise kohta küsime lastelt 2013.a sügisel, st vahetult pärast rattahooaega.

Kevadise uuringu käigus keskenduti järgmistele teemadele:

  • helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas
  • turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui nende vanemate puhul.
2013
Liiklusohutus
Turvavööde kinnitamine Eesti elanike seas 2013

Uuringu põhieesmärk on välja selgitada Eesti elanikkonna suhtumine turvavöö kinnitamisesse ning elanike tegelik käitumine autoga sõites.

Uuringu raames selgusid vastused järgmistele küsimustele:

  • kui vajalikuks Eesti elanikud turvavöö kinnitamist peavad?
  • kui paljud Eesti elanikud kinnitavad autoga sõites turvavöö – olles juhi, kõrvalistuja või tagaistmel istuja rollis?
  • kui paljud Eesti elanikud kinnitavad turvavöö lastel?
  • kui paljud on märganud turvavöö kasutamisele suunatud liiklusohutuskampaaniat ja hinnangud kampaania mõjule?
  • kuivõrd tõhusaks hindab Eesti elanikkond politsei tegevust turvavööde ja turvavarustuse kasutamise osas?
2013
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse korraldus koolieelsetes lasteasutustes, põhikoolis ja gümnaasiumis

Uuring toimus kahes osas:

  • Koolieelsete lasteasutuste küsitlus 2012.a. mais 
  • Koolide küsitlus 2012.a. detsembris – 2013.a. jaanuaris


Küsitlused toimusid veebipõhiselt. Ankeedid saadeti kõigile lasteasutustele, mille veebiaadress oli kättesaadav EHIS-e andmebaasis: 525 koolieelsele asutusele ja 537 koolile.
 

2013
Liiklusohutus
Jalgrattaga liiklemise ohutus elanikkonnas

Uuringu teemad:

  1. Üldine suhtumine jalgrattaga liiklemisse
  2. Jalgrattaga liiklemise ohutus täiskasvanute seas
  3. Jalgrattaga liiklemise ohutus laste seas
2013
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse korraldus koolides 2012

Käesolev aruanne on koostatud põhikoolides ja gümnaasiumides läbi viidud küsitluse tulemuste kohta. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS, tulemused kuuluvad tellijale - Maanteeametile. 

2013
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse korraldus koolieelsetes lasteasutustes 2012

Käesolev aruanne on koostatud koolieelsetes lasteasutustes läbi viidud küsitluse tulemuste kohta. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS, tulemused kuuluvad tellijale - Maanteeametile.  

2013
Liiklusohutus
Liiklusõnnetuste koondumiskohtade väljaselgitamine
  • Ohtlikud lõigud, eriti ohtlikud lõigud ja ohtlikud kohad põhimaanteedel
  • Liiklusohutuse koondnäitajad läbisõitu arvestades
  • Ohtlikud lõigud, eriti ohtlikud lõigud ja ohtlikud kohad põhimaanteedel arvestades liiklusõnnetuste maksumust
  • Soovitused ohtlike teelõikude määramiseks põhimaanteedel
     
2013
Liiklusohutus
Muutuvteabega liikluskorraldusvahendite kasutamine

Uuringus püütakse välja selgitada, mis mahus ja millistes kohtades oleks Eestis mõistlik kasutada VMS märke. Kui palju on selleks vaja muuta, täiendada seadusandlikke akte, koostada juhendeid ja normdokumente. Millised peaksid olema muutuvteabega liikluskorraldusvahendite tehnilised näitajad. Tuginedes põhjamaade kogemustele ja uuringutele, on vaja välja selgitada milliseid järgmistest võimalikest VMS lahendustest on Eesti tingimustes kõige mõistlikum kasutada:

  • Ilmastikuoludest sõltuvad muutuvad kiiruspiirangud ja/või teavitused, hoiatused
  • Liiklussagedusest sõltuvad muutuvad kiiruspiirangud
  • Ristmike ohutumaks muutmine
  • Kergliiklejate liiklemise ohutumaks muutmine
  • Mõni muu eelpool loetlemata lahendus 
2013
Liiklusohutus
Keskmise kiiruse mõõtmisel põhineva automaatse liiklusjärelevalve kasutamise uuring 2013

Käesoleva uuringu eesmärgiks on uurida keskmise sõidukiiruse mõõtmisel põhineva automaatse liiklusjärelevalve kasutamist Euroopas ning analüüsida selle kasutusele võtmist Eesti Vabariigis.

2013
Liiklusohutus
Jalgratturite rahulolu sõidutingimustega Eesti teedel 2013

Uuringu eesmärk oli kaardistada nii linnatänavatel kui ka maanteedel liikuvate harrastusjalgratturite ja võistlussportlaste liiklusharjumusi, rahulolu sõidutingimustega, hinnanguid liiklusohutusest ning analüüsida nende arvamusi jalgrattateede seisukorra kohta.

Uuringu viisime läbi perioodidel: 23.07–25.07, 30.07–01.08, 06.08–08.08 ja 09.08–12.08.2013

2013

Lehed