Uuringud

Valdkond Kirjeldus Aasta Failid
Liiklusohutus
Jalakäijahelkuri kasutamine 2010

Uuringu eesmärgiks oli teada saada Eesti elanike hoiakud ja eelistused helkuri kasutamise suhtes.

Uuringu põhiteemad olid järgmised:

  • Elanike suhtumine helkuri kandmise vajalikkusesse nii enda kui ka laste puhul
  • Helkuri kandmine nii täiskasvanute kui ka laste puhul
  • Helkuri kasutamise kohta läbi viidud reklaamikampaania märkamine 
2010
Liiklusohutus
Liiklusohutusele avaldava mõju hindamise metoodika väljatöötamine

Käesolev lõpparuanne sisaldab põhiliselt kaht osa. Nendeks osadeks on:

  • Liiklusohutusele avalduva mõju hindamise metoodiline juhend
  • Maantee teemaplaneeringu ja eelprojekti koostamisel kavandatavate meetmete liiklusohutusele avalduva mõju hindamise metoodika. 

Neist esimesest peaks kujunema Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus ja teisest Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud metoodiline materjal. 
 

2010
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2010. aastal
  • Autopargi läbisõit maanteedel ja linnatänavatel
  • Juriidiliste isikute sõidukite läbisõit statistikaameti andmetel
  • Liiklusohutuse suhtenäitaja
2010
Teedeala
Teekatendite kandevõime võrdlev analüüs aruanne

Käesoleva uurimistöö objektiks on kehtiva (VSN 46-83 põhise) juhendi järgi dimensioneeritud teekatendite kandevõime võrdlus Soomes kasutatavate arvutusmeetoditega.

Arvutused teostatakse paralleelselt kehtivas Juhendis (1) toodud arvutusalgoritmidega ja Soomes kasutatava arvutusmeetodiga (2).

Uurimistöö aluseks oli Maanteeameti 10.02.2009 kiri 1.1-6/09-00096/001, Ramboll Eesti AS hinnapakkumine 13.02.2009 nr 39 ja Maanteeameti täpsustav kiri 19.02.2009 nr 1.1-6/09-0096/005 ning Ramboll Eesti AS kinnituskiri 19.02.2009 nr 50.

Täiendavalt on võrreldud asfaldi ja killustikukihtide vahelise võimaliku mustkillustikukihi alternatiivina räbukillustiku kasutamist.

2009
Teedeala
Pestud paekiviliiva katsetööd, lõpparuanne

Käesoleva uurimistöö objektiks on pestud paekiviliiva kasutamine teekonstruktsiooni mitteseotud kihtides. Uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja pestud paekiviliiva kasutamisvõimalust teetarindi dreenkihis. Maanteeamet soovib saada teavet nõuetekohaselt tihendatud ja ületihendatud paekiviliiva dreenivate omaduste kohta.

2009
Teedeala
Asfaltsegude katseandmete analüüs

2006. aastal avaldati asfaltsegusid käsitlevate Euroopa standardite seeria EN 13108, mille meil kasutatavaid segusid käsitlevad osad võeti Eesti standarditeks tõlkemeetodil üle 2007 - 2008 a.

Alates 2008. a. on Eestis hakatud asfaltsegusid tõendama Euroopa tootestandardite alusel. Standardites on segud spetsifitseeritud omaduste järgi, millede määramise kogemus seni puudus. Teede Tehnokeskus teostab 2008. aasta suvest mitmeid uute meetodite kohaseid katseid ja nüüd saame teha esimesi kokkuvõtteid. Esialgu on andmebaasis kahe seguliigi katsetulemused - AC ja SMA.

2009
Teedeala
Lubjakivi- ja kruuskillustike külmakindluse paralleelne katsetamine

Uurimustöö eesmärgiks on võrrelda lubjakivi ja kruuskillustike külmakindlust, katsetades proove paralleelselt 1% NaCl lahuses vastavalt standardile EN 1367-6 ja destilleeritud vees vastavalt standardile EVS-EN 1367-1.

2009
Teedeala
Teekatendite kandevõime võrdlev analüüs aruanne

Käesoleva uurimistöö objektiks on kehtiva (VSN 46-83 põhise) juhendi järgi dimensioneeritud teekatendite kandevõime võrdlus Soomes kasutatavate arvutusmeetoditega.

Arvutused teostatakse paralleelselt kehtivas Juhendis (1) toodud arvutusalgoritmidega ja Soomes kasutatava arvutusmeetodiga (2). Uurimistöö aluseks oli Maanteeameti 10.02.2009 kiri 1.1-6/09-00096/001, Ramboll Eesti AS hinnapakkumine 13.02.2009 nr 39 ja Maanteeameti täpsustav kiri 19.02.2009 nr 1.1-6/09-0096/005 ning Ramboll Eesti AS kinnituskiri 19.02.2009 nr 50.

Täiendavalt on võrreldud asfaldi ja killustikukihtide vahelise võimaliku mustkillustikukihi alternatiivina räbukillustiku kasutamist.

Uurimistöö tugineb Eesti ja Soome juhendmaterjalidele. Töö käigus katendi konstruktsiooni ja võrreldavate materjalide valikul on konsulteeritud Ramboll Eesti AS (A.Kauge, E.Rohelsaar) ja Ramboll Finland OY (M.Reihe, J.Äijö, J.Sikiö) kogenud praktikutega.

2009
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2009

Liikluskäitumise monitooringut (LIMO) teostab Maanteeamet regulaarselt alates 2001. aastast. Monitooringu metoodika põhimõtted pärinevad esimesel aastal läbiviidud pilootprojektist ja erinevad hilisemate aastate monitooringute teostajad on püüdnud eelnevatest töödest lähtuda nii loenduspunktide valikul, loendusandmete kogumisel kui ka analüüsil. See võimaldab eri aastate tulemusi võrrelda.

2009. aastal olid Maanteeameti tellimusel uuringute teemadeks:

  • Fooritulede nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide ja jalakäijate poolt;
  • Suunatulede kasutamine;
  • Jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal;
  • Turvavöö kasutamine ja laste turvavarustuse kasutamine;
  • Joobes juhtimine;
  • Sõidukiirus;
  • Pikivahed;
  • Mobiiltelefonide kasutamine sõidukijuhtide poolt. 
2009
Liiklusohutus
Veapunktisüsteemi rakendamise vajalikkus ja oodatav mõju Eesti liiklusohutusele

Uuringu läbiviimisel keskendutakse järgmistele põhiosadele:

  • Eestis toime pandud liiklusalased rikkumised, karistuse mõju lühemas ja pikemas perspektiivis ehk karistusmudeli efektiivsus.
  • Veapunktisüsteemid, nende rakendamise kogemused ja tõhususe hinnangud teiste riikide kogemustest lähtuvalt (benchmarking). Võimalusel analüüsitakse veapunktisüsteemi kehtestamisele eelnenud seisukohti.
  • Veapunktisüsteemide võimalikud alternatiivid ja nende kehtestamisest saadava võimaliku tulemi tõhususe hindamine Eesti kontekstis.
  • Veapunktisüsteemi rehabilitatsioonimeetmete koostoime olemus ja korraldus. 
2009
Liiklusohutus
2009
Liiklusohutus
Sõidukiiruse teemalise küsitlusuuringu tulemused

Maanteeameti initsiatiivil viidi 2009. aasta läbi sõidukiiruse teemalise küsitlusuuring, mille eesmärgiks oli teada saada sõidukijuhtide suhtumist ja hoiakuid sõidukiiruse ületamise ja liikluskäitumise kohta. Käesolevas aruandes on esitatud küsitlusuuringu peamised tulemused.

2009
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas 2009

Laste liiklusohutuse uuringut on TNS Emor Maanteeameti tellimusel korraldanud 2006. aastast. Ka seekord on uuringu põhieesmärk teada saada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele helkuri, turvavöö ja kiivri kasutamisel ning millised on neis aastaga toimunud muutused

  • Kiivri kasutamise kohta küsime lastelt 2009.a sügisel, st vahetult pärast rattahooaega.

Kevadise uuringu käigus keskenduti järgmistele teemadele:

  • helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas;
  • turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui nende vanemate puhul. 
2009
Keskkond
Looduslike ohutegurite uuring T1 (E20) Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigul (163. km – 208. km)

Looduslike ohutegurite uuring E20/T1 Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Narva lõigul. Eksperdid: Kaile Peet, Kuido Kartau (OÜ Hendrikson & Ko).

2009
Keskkond
Looduslike ohutegurite uuring T2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mäo-Tiksoja lõigul (92.-180. km)

Looduslike ohutegurite uuring E263/T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mäo-Tiksoja lõigul. Eksperdid: Kaile Peet, Kuido Kartau.

2009
Keskkond
Looduslike ohutegurite uuring T4 (E67) TallinnPärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Uulu lõigul (13. km – 142. km)

Looduslike ohutegurite uuring E67/T4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe-Uulu lõigul. Eksperdid: Kaile Peet, Kuido Kartau (OÜ Hendrikson & Ko).

2009
Liiklusohutus
T-2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused 01.01.2009 – 31.05.2009 vahearuanne

Käesolevas aruandes käsitletavad tablood on paigaldatud tänavavalgustuse mastidele. Kuna tänavavalgustuse liin on reeglina vaid ühel pool teed siis on ka enamus tabloosi paigaldatud ühele suunale.

Tabloode mõju uurimiseks on vahearuandes võrreldud juhtide kiiruskäitumist 2008. ja 2009. aasta I pooles. Tulemused annavad ülevaate sellest, kas ja kui palju muutuvad kiirusnäitajaid tabloode piirkonnas ja kas nende mõju on püsiv või ajutine. Aruande lõppraport on planeeritud 2009.a lõppu, seega praegune vahearuanne näitab viie kuu pikkuse perioodi tulemusi võrreldes 2008.a vastavate kuudega. 

2009
Liiklusohutus
Erinevate teeületusvõimaluste rakendamine

Käesoleva töö eesmärgiks on välja töötada jalakäijatele ohutute teeületamisvõimaluste rajamise otstarbekuse ja lahenduse valiku metoodiline juhend. Juhend koondab antud valdkonda puudutavaid projekteerimisnõudeid vastavalt Eestis kehtivatele seadusandlikele aktidele või standarditele, mida on kommenteeritud juhendi koostaja poolt. 

2009
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas 2009

Laste liiklusohutuse uuringut on TNS Emor Maanteeameti tellimusel korraldanud 2006. aastast. Ka seekord on uuringu põhieesmärk teada saada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele helkuri, turvavöö ja kiivri kasutamisel ning millised on neis aastaga toimunud muutused.

2009
Liiklusohutus
Turvavööde kinnitamine Eesti elanike seas 2009

Uuringu põhieesmärk on välja selgitada Eesti elanikkonna suhtumine turvavöö kinnitamisesse ning elanike tegelik käitumine autoga sõites.

2009
Liiklusohutus
Linnade/maakondade liikluskomisjonide metoodiline juhend

Käesolev juhend on soovituslik materjal maakondade ja kohalike omavalitsustes liikluskomisjonide moodustamiseks ja nende töö korraldamiseks. Juhised on antud nii komisjoni moodustamise, selle koosseisu kui ka ülesannete osas.

Metoodika koostamisel on võetud aluseks Eestis juba moodustatud liikluskomisjonide põhimääruseid, mida on täiendatud liikluskomisjonide liikmete seas läbiviidud küsitluse tulemustega. 

2009
Liiklusohutus
Liiklusohutusprogrammi koostamise metoodiline juhend

Liiklusohutusprogramm on arengudokument, mille abil olemasoleva olukorra analüüsile tuginedes kavandatakse tulevikku suunatud liiklusohutust parandavaid tegevusi. Seega on tegemist valdkondliku arengukavaga, mille koostamisel tuleb lähtuda valdkondliku arengukava koostamise nõuetest.

2009
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2009. aastal
  • Autopargi läbisõit maanteedel ja linnatänavatel
  • Juriidiliste isikute sõidukite läbisõit statistikaameti andmetel
  • Liiklusohutuse suhtenäitaja
2009
Teedeala
Maanteede remondil geotekstiilide ja armeervõrkude kasutamine, lõpparuanne

Algselt oli uurimistöö eesmärgiks koostada geosünteetide kasutamise juhis, kuid Maanteeamet kinnitas 29.12.2006 peadirektori käskkirjaga nr. 264 Teehoiutööde tehnoloogilise juhise “Geosünteetide kasutamise juhis”. „Geosünteetide kasutamise juhise“ olemasolu arvestades otsustati muuta teadustöö eesmärki, milleks sai kinnitatud juhise integreerimine olemasolevasse juhisesse täiendusettepanekute geotekstiilide ja armeervõrkude kasutamise osas.

2008
Teedeala
Sõidukite koormussageduste siirdetegurite korrigeerimine, lõpparuanne

Käesolev aruanne on koostatud Maanteeametiga sõlmitud lepingu 7045 kolmanda etapi ja kogu töö tulemuste kohta. 2006. aasta juulikuul paigaldati põhimaanteedel nelja ristlõikesse seadmed sõidukite kaalumiseks (Weight-in-Motion (WIM)). Antud töö on kasutatud kaaluseadmete poolt fikseeritud tulemusi perioodilt juuli 2006 – mai 2008. Peamiseks eesmärgiks oli analüüsida kalendriaasta 2007.a. liikluse ebaühtlust aga ka liikluse üldisi muutusi võrreldavatel perioodidel.

Nendeks perioodideks olid:

  •  2006.a. ja 2007.a. teine poolaasta
  • 2007. a ja 2008.a. viis esimest kuud

Kaaluseadmed on paigaldatud järgmistesse kohtadesse (joonis S 1):

  • maantee nr. 1 Tallinn – Narva km 177 Konju;
  • maantee nr. 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa km 121 Adavere;
  • maantee nr. 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 140 Reiu;
  • maantee nr. 11 Tallinn ringtee km 8 Jüri.
2008
Teedeala
Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine

Antud uurimistoo “Teekatendi uksikute kihtide elastsusmoodulite mootmine ja nende alusel kandevoime parameetrite valja tootamine” eesmargiks on maaratleda erinevate katendikihtide tugevuslikud omadused, saada erinevatest materjalidest ja erinevate tehnoloogiatega valmistatud aluste ja katete usaldusvaarsed elastsusmoodulid, mida saaks edaspidi katendi arvutustes kasutada. Uurimistoo on tellitud ja selle teostamine on finantseeritud Maanteeameti poolt.

2008
Teedeala
Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine, lõpparuanne

Antud uurimistöö eesmärgiks on saada ühesuguse konstruktsiooniga ja samaaegselt ehitatava teelõigu kõikide kihtide usaldusväärsed elastsusmooduli parameetrid tehes mõõtmisi lühikesel teelõigul sammuga 5...10 m kokku 30-s punktis.

2008
Liiklusohutus
T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist

2007.a suvel tellis Maanteeamet konsultandilt uuringu T-2 Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maantee asulasiseste kiiruspiiranguga teelõikude kiiruskäitumise väljaselgitamiseks. Konsultant AS Teede Tehnokeskus mõõtis Tallinn-TartuVõru–Luhmaa maanteel asulat läbivate sõidukite kiirusi nädala pikkuse perioodi jooksul. Kiirust mõõdeti kummivoolik anduritega varustatud automaatsete liiklusloenduritega Metrocount MC5600. Mõõtmised teostati sõiduraja kaupa eraldi. Tulemused näitasid väga suurt kiiruspiirangu rikkujate hulka. Kümnest mõõdetud asulast valiti välja kuus kõige suurema rikkujate arvuga lõiku ja sinna otsustas Maanteeamet paigaldada kiirustablood. DFS 700 tüüpi kiirustablood tarnis ja paigaldas AS Teekaru 2007.a detsembris.

Tabloode mõju uurimiseks on vahearuandes võrreldud juhtide kiiruskäitumist enne tabloode näidupaneeli sisselülitamist, vahetult peale tabloode näidupaneeli aktiveerimist ning peale kahe kuu mõõdumist. Tulemused peaksid andma ülevaate sellest, kas ja kui palju vähendavad tablood kiirusnäitajaid ja kas nende mõju on püsiv või ajutine. Aruande lõppraport on planeeritud 11 kuu mõõdudes peale tabloode aktiveerimist, seega praegune vahearuanne näitab kahe kuu pikkuse perioodi tulemusi.

2008
Liiklusohutus
Autojuhtide riskiva liikluskäitumise vähendamise võimalused psühholoogilise sekkumisega

Uuringu peamisteks eesmärkideks on:

  • Hinnata psühholoogilise sekkumise (loeng „Impulsiivne käitumine liikluses“, tagasiside psühhomeetriliste testide ja v-MAO aktiivsuse kohta) mõju hilisemale liikluskäitumisele ja liiklusõnnetustele. 
  • Hinnata riskikalduvuse bioloogiliste markerite (v-MAO aktiivsus, 5HTTLPR, MAOALPR, NOS1 ex1f-VNTR) mõju liiklusriskide võtmisel. 
  • Hinnata varasemates liikluskäitumise uuringutes osalenute isikute liikluskäitumise muutusi. 
2008
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2007.aastal

Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu nr 8030 esimene etapp, mis sisaldab läbisõidu määramist maanteedel ja linnades, tuginevalt liiklusloenduse andmetele ning omaette teemadena: juriidilise isiku sõidukite läbisõitu (statistikaameti andmetel) ja liiklusohutuse suhtenäitajaid. 

2008
Liiklusohutus
Liiklusohutus laste ja nende vanemate seas 2008

Uuringu põhieesmärk oli saada teada laste hinnang enda ja vanemate käitumisele erinevates situatsioonides ning millised on neis aastaga toimunud muutused

Uuringu käigus keskenduti järgmistele teemadele:

  • helkuri kandmine laste ja nende vanemate seas;
  • turvavöö kinnitamine autoga sõites nii laste kui nende vanemate puhul;
  • jalgratturi kiivri kandmine rattaga sõites.
2008
Liiklusohutus
Liiklejate hoiakud vöötradade suhtes

Liiklejate uuringu põhieesmärk on hinnata liiklejate käitumist Tallinna ja Tartu kesklinnas. Selleks korraldas TNS Emor küsitluse autojuhtide ja jalakäijate seas Tallinnas ning Tartus. Aruandes on uuringutulemusi võrreldud eelnevate aastate samalaadsete uuringutega.

Uuringu käigus selgus:

  • autojuhtide käitumine vöötradadel;
  • suhtumine vöötraja käitumispõhimõtete meeldetuletamisesse meedias;
  • liiklusohutuskampaania märkamine ja hinnang sellele, kuivõrd mõjutas kampaania autojuhtide käitumist;
  • liiklejate suhtumine piirkiiruse vähendamisele kesklinnas.
2008
Liiklusohutus
Jalgratturikiivri kandmine elanike poolt 2008

Uuringu eesmärk oli teada saada:

  • jalgratturite suhtumine jalgratturikiivri kandmise vajalikkusesse nii täiskasvanute kui ka laste puhul;
  • jalgratturikiivri kandmine jalgrattaga sõites.
2008
Liiklusohutus
Turvavööde kinnitamine Eesti elanike seas 2008

Uuringu eesmärk oli selgitada turvavöö kinnitamine autoga sõites, põhjusi, miks turvavööd reeglina ei kinnitata ning hinnata turvavöö kasutamisele suunatud kampaania märkamist. Samuti vaadati elanike hinnanguid politsei tööle turvavööde kontrollimisel.

Analoogset uuringut viiakse läbi seitsmendat korda ning tulemused on esitatud võrdlevalt eelmiste aastate uuringutega.

2008
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring 2008

Liikluskäitumise monitooringu (LIMO) projekti algatas Maanteeamet 2001.aastal ja see oli tollal esimeseks katseks saada usalduslik ülevaade liikluskäitumise aspektidest Eestis. 

2008. aasta uuring hõlmab järgmiseid liikluskäitumise valdkondi:

  • Raudteeületuskohad
  • Fooritulede nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide ja jalakäijate poolt
  • Suunatulede kasutamine sõidukijuhtide poolt
  • Jalakäijatele tee andmine reguleerimata ülekäigurajal
  • Turvavööde ja laste turvavarustuse kasutamine
  • Joobes sõidukijuhtimine
  • Sõidukiirus ja pikivahed maanteedel 
2008
Liiklusohutus
Liiklusohutusauditi teostamise juhend

Käesolevas juhendis kehtestatakse menetluse kord, mis käsitleb liiklusohutuse auditi teostamist.

2008
Liiklusohutus
Liikluohutuse inspekteerimise teostamise juhend

Käesolevas juhendis kehtestatakse menetluse kord, mis käsitleb liiklusohutuse inspekteerimise teostamist.

2008
Liiklusohutus
Liiklusõnnetuste koondumiskohtade väljaselgitamine ja nende ohutustamise programmi koostamine

Töö eesmärgiks on Eesti maanteedel liiklusõnnetuste koondumiskohtade väljaselgitamine ja nende ohutustamise programmi koostamine.

Uurimistöö aluseks on võetud politsei poolt registreeritud inimkannatanutega liiklusõnnetuste andmed. Statistiline andmebaas saadi Maanteeameti analüüsi- ja infobüroost. Uuring hõlmab kõiki põhi-, tugi- ja liiklusohtlikumaid kõrvalmaanteid. 

2008
Keskkond
Jõhvi-Tartu-Valga maantee (T-3) Jõhvi-Mustvee vahelise lõigu km 0-71,0 loomaohtlikkuse hinnang

Loomaohtlikkuse hinnang T3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee Jõhvi-Mustvee (KM 0-71) vahelisel lõigul ning loomaläbipääsude ja -tarade vajaduse välja selgitamine. Eksperdid: Kaile Peet, Kuido Kartau (OÜ Hendrikson & Ko).

2008
Keskkond
Jõhvi-Tartu-Valga maantee (T-3) Jõhvi-Tartu lõigu eluslooduse seire

Eluslooduse seire Raadna, Põrvetu ja Kobratu loomaläbipääsude juures T3 Jõhvi-Tartu-Valga maanteel. Ekspert: Kaile Peet (OÜ Hendrikson & Ko)

2008
Teedeala
Kiudainelisandiga asfaltbetoonisegude katsetamine

Käesoleva projekti eesmärgiks on uurida Hiina päritolu kiudainelisandi mõju asfaltbetooni kvaliteedinäitajatele. Teaduskirjanduses on viiteid sellest, kuidas Hiinas on saavutatud paremad asfaltbetooni kvaliteedinäitajad vähendades teekattematerjali voolavust ja parandades külmakindlust. Et Eestis on mõlemad probleemid vägagi olulised, raskeliikluse all vajuvad teekattesse roopad ja kate mureneb vähese külmakindluse tõttu, siis on Tellija otsustanud uurida, kas Hiinas kasutatud kiudaine võiks anda efekti ka meie tingimustes. 

2007
Teedeala
FWD mõõtmistulemuste alusel arvutatud parameetrite SCI, BDI ja BCI kasutamine teekatendi seisukorra hindamisel, lõpparuanne

Uurimistöö põhieesmärgiks on määrata teekonstruktsiooni seisukorda iseloomustavate näitajate SCI, BDI ja BCI lubatavad piirväärtused ja seosed teiste teekatte seisukorra andmetega.

2007
Teedeala
Sõidutee roopa sügavuse mõõtmistulemuste kasutamine

Tulenevalt Eesti majanduse arengutempo pidevast kasvust, kasvab ka maanteedel liiklussagedus, mis omakorda asetab täiendavaid nõudeid teekatete kulumiskindlusele. Põhiline andmeliik, mis võimaldab teekatete kulumise jälgimist on roopa sügavus. Teekatte roopa sügavuse andmete kasutamiseks peab nende mõõtmispõhimõtetest ning mõõtmistulemustest omama head ülevaadet.

2007
Teedeala
Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040, lõpparuanne

Käesolev uurimistöö on koostatud Maanteeameti tellimusel ja selle eesmärgiks on eelkõige hinnata kõige üldisemalt eeldatavate liiklusmahtude muutusi lähiaastatel regioonide lõikes. Analoogilisi töid on koostatud korduvalt varemgi, kuid need olid mõeldud pigem abiks projekteerijatele. Liiklusvoogude muutumise analüüsid ja projekteerimispraktika on paraku tõestanud, et nende prognooside tulemuste kasutamine teeprojekti koostamisel osutus sobimatuks. Üheks olulisemaks põhjuseks oli see, et prognoose on tehtud korraliste liiklusloenduste andmetele tuginevalt, kuid korraliste loenduste puhul liialt pikkade lõikude iseloomustamiseks vaid üht liiklussagedust. Kui tõesti võrreldaval maanteelõigul sõiduauto liikluse kasv oligi suhteliselt lähedane prognoositule, siis raskeliikluse kasv osutus üldjuhul prognoositust märksa kiiremaks, pärast 2000. aastat sageli isegi kiiremaks kui sõiduauto liikluse kasv.

2007
Teedeala
Pinnaste mass-stabiliseerimisvõimaluste uuring

Uurimistöö spetsiifiliseks eesmärgiks on saada esmane ülevaade pinnase massstabiliseerimise võimalustest Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee uuel teetrassil asuva Võõbu-Mäo lõigu näitel, kus asuvad teadaolevalt turbamassiivid ja pinnased, mis tuleksid teeehituse käigus teisaldada.

2007
Liiklusohutus
Ringristmike kasutuspraktika analüüs ja soovitused nende rajamiseks

Töös on uuritud ringristmikute mõju liiklussüsteemile.

2007
Liiklusohutus
Liikluskasvatuse uurimus aastal 2007

Käesoleva töö „Liikluskasvatuse uurimuse läbiviimine aastal 2007” eesmärgiks on välja selgitada koolides läbiva teemana teostatava liikluskasvatuse osa käsitlemine. Töö teostati kolmes etapis. I etapis oli vajalik leida kooli kodulehelt infot liikluskasvatuse kui läbiva teema käsitlemise kohta õppekavas, leida üldtööplaanist klassivälised ja huvialategevused, kus on kajastatud liikluskasvatusalane tegevus ning info leidmine jalgratturite, mopeedijuhtide, mootorsõidukijuhtide koolituse ja eksamineerimise kohta. II etapi ülesandena koostati ja saadeti koolidele küsimustik eeltoodud teemat käsitleva info saamiseks ning analüüsiti saadud andmeid kooliastmeti. Kolmandas etapis analüüsiti I ja II etapis saadud andmeid maakonniti ja üldhariduskoolide kaupa. Iga etapi uurimustulemuste kohta koostati aruanne. 

2007
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring

Liikluskäitumise monitooringu (LIMO) projekti algatas Maanteeamet 2001.aastal ja see oli tollal esimeseks katseks saada usalduslik ülevaade liikluskäitumise aspektidest Eestis. 2001.a. projekti käigus töötati välja monitooringu läbiviimise metoodika, viidi läbi pilootuuring ning esitati esimene aruanne. 2007.a. viidi läbi täiemahuline, väga paljus eelnevaga sarnanenud uuring, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks oli võrrelda käesoleva aasta tulemusi eelmistel aastatel saaduga.

2007. aasta uuringu vaatluste osa hõlmab järgmiseid liikluskäitumise valdkondi:

  • Fooritulede nõuetest kinnipidamine sõidukijuhtide ja jalakäijate poolt;
  • Suunatulede kasutamine sõidukijuhtide poolt;
  • Jalakäijatele tee andmine reguleerimata ülekäigurajal;
  • Turvavööde ja laste turvavarustuse kasutamine;
  • Joobes sõidukijuhtimine;
  • Sõidukiirus ja pikivahed maanteedel. 
2007
Liiklusohutus
Jalakäijahelkuri kasutamine elanike seas

Uuringu eesmärk oli selgitada:

  • erinevate elanike gruppide suhtumine helkuri kandmise vajalikkusesse nii enda kui laste puhul;
  • helkuri tegelik kandmine nii täiskasvanute kui laste puhul;
  • helkuri kasutamise kohta läbi viidud reklaamikampaania märkamine, sõnumi teadvustamine.
2007
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2006.aastal

Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu nr 7030 esimene etapp, mis sisaldab läbisõidu määramist maanteedel ja linnades, tuginevalt liiklusloenduse andmetele ning omaette teemadena: juriidilise isiku sõidukite läbisõitu (statistikaameti andmetel) ja liiklusohutuse suhtenäitajaid.

2007

Lehed