Uuringud

Valdkond Kirjeldus Aasta Failid
Liiklusohutus
Tallinn- Tartu- Luhamaa maantee km 188,0 - 194,0 liiklusohutuse auditeerimine

Auditi eesmärgiks on võimalikult põhjalikult uurida liiklusohutusprobleeme Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu-Reola teelõigul (km 188-194), selgitada välja põhjused ja tegurid, mis võivad soodustada liiklusõnnetuse tekkimise võimalikkust ja pakkuda välja lahendusi ohutuma keskkonna loomiseks liiklejale.

2004
Liiklusohutus
Kiiruskaamerate kohavalik

Käesolevas töös käsitletakse automaatset liiklusjärelvalve meetodit, kus piirkiiruse järgimise kontrolliks kasutatakse spetsiaalseid tehnilisi seadmeid (kiiruskaameraid), mille abil pildistatakse etteantud parameetreid (kiirus, punane sisselülitatud foorituli) ületavaid sõidukeid, kusjuures fotot saab kasutada rikkuja tuvastamiseks.

2004
Liiklusohutus
Liiklejate hoiakud vöötradade suhtes

Uuringu eesmärk oli andi ülevaade antud teemadest:

  • autojuhtide käitumine reguleerimata ülekäiguradadel;
  • suhtumine jalakäijate ohutust suurendavatesse meetmetesse;
  • liiklejate suhtumine reguleerija tegevusse vöötradadel;
  • suhtumine jalakäijatele vöötrajal tee andmise meeldetuletamisse meedias;
  • liiklusohutuskampaania "Lase inimene üle tee!" märkamine ning selle mõju autojuhtide käitumisele;
  • liiklejate suhtumine liikluskiiruse vähendamisse kesklinnas.
     
2004
Liiklusohutus
2003. aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika (inglise keeles)

An overview of the traffic safety situation.

2004
Liiklusohutus
Abinõude valik jalakäijate ja jalgratturitega toimunud liiklusõnnetuste ning neis kannatanute arvu vähendamiseks: II etapp, lõpparuanne

Töö eesmärgiks on töötada välja lahendused jalakäija- ja jalgrattaõnnetuste ja neis kannatanute arvu vähendamiseks infrastruktuuri valdkonnas.

Vastavalt lähteülesandele käsitleti töös järgmisi küsimusi:

  • I osa. Pilootprojektid: kohtade leidmine (vähemalt 3 kohta maanteel ja 4-5 kohta linnatänavatel), uuringute sooritamine, esialgsete lahendusvariantide esitamine.
  • II osa. Uuringu lähtealused Tallinna kesklinnas 40 km/h piirkiiruse rakendamiseks. Piirkiiruse vähendamise diskussioon 2001. aastal Helsingi keskosa 40 km/h kiiruspiirangu tulemused. Liiklusohutuse tase ja liiklusõnnetused. Linnade kiiruspiirangute kavandamine.
  • III osa. Lõpparuanne käsitleb II etappi ja I ja II osa süvendatult, tuues välja Tallinna kesklinnas 40 km/h kiiruspiirangu rakendamise põhjused ja lahendused. Lisaks käsitletakse jalgrattaradade ja kergliiklusteede projekteerimise näiteid Tallinnas ja standardeid. 
2004
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2003.aastal

Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu nr 431 esimene etapp, mis sisaldab läbisõidu määramist maanteedel ja linnades tuginevalt liiklusloenduse andmetele ning omaette teemadena: juriidilise isiku läbisõitu (statistikaameti andmetel) ja liiklusohutuse suhtenäitajaid.

2004
Liiklusohutus
Rahvusliku liiklusohutusprogrammi tegevuskava aastateks 2004 - 2006

Programmi eesmärgiks on liiklusõnnetuste läbi hukkunute arvu ja liiklusõnnetuste raskusastme vähendamine, liiklejale inimsõbraliku keskkonna kujundamine ning liikleja liiklusalase teadlikkuse tõstmine. 

2004
Teedeala
HDM-IV evitamiseks vajalike liikluskulude arvutamise lähteandmete panga koostamine, lõpparuanne

Käesolevas töös on tuletatud HDM-IV liikluskulude arvutamiseks vajalikud sõiduki omadustega seotud lähtesuurused. Tee seisundi mõju liikluskuludele käesolevas töös ei käsitleta. 

2003
Keskkond
Raskemetallide sisalduse uuring Tallinn-Narva maantee lõigul Tallinna piirist Jägalani

Maanteeamet küsis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt ja teistelt firmadelt vähempakkumise korras hinnapakkumist raskmetallide sisalduse uuringuks 25.07.2003, taotluste esitamise tähtaeg oli 1. august 2003.

Lähteülesandes oli ette nähtud ristprofiilide kaupa (9 proovi igal profiilil) vahetult kasvukihi alt võetud pinnaseproovidest plii, kaadmiumi ja tsingi sisalduse määramine ja tulemuste võrdlemine kehtivate normatiivaktide, Eesti keskmise fooniga ning lõigu algul raudtee võimaliku mõju selgitamine. Profiilide vahekaugus pidi olema 4..6 km.

Edukaks pakkujaks tunnistati 5. augustil toimunud hinnapakkumiste läbivaatamisel OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Leping nr. 2003-26 Maanteeameti ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel sõlmiti 18.08.2003.

Profiilide asukohad (kokku 5 – esimene raudteeviaduktist idas vahetult peale Loo tee ristmikku, teine Maardu järve kohal Vana-Narva tee lõpu ja Maardu teeristi vahel, kolmas Võerdla külas, neljas Jõelähtme kiriku vastas ning viies peale Jägala silda) kooskõlastati augusti lõpus kohapeal maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialisti hr. Hendrik Puhkimiga.

Pinnaseproovid võeti 8. ja 9. septembril ning analüüsid said valmis OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Marja tn. laboris 15. septembriks. Analüüsid teostati AAS (aatom-adsorbtsioon spektro-fotomeetria) leegimeetodil  standardis ISO 8288 toodud metoodika (Pb ja Zn) ja  standardis ISO 5691-2 toodud metoodika (Cd) järgi.

Uuringupunktide asukohad on toodud lisades 1 ja 2, analüüsivastused lisades 3.1…3.15 ning tulemuste võrdlus Eesti keskmise fooni ning normdokumentidega (kuni 28. aprillini k.a. kehtinud keskkonnaministri määrusega nr. 58 “Ohtlike ainete piirnormid pinnases ja põhjavees”) järgnevas peatükis 2. Eesti keskmine foon on saadud Eesti Geoloogiakeskuse ja SGU 1997. a. ühistööst “Eesti mulla huumushorisondi geokeemiline atlas”, seejuures tabelis 2 sulgudes toodud arvud on keskmised erinevate mullaliikide kohta ja sulgude ees olev arv on kõigi mullaliikide keskmine.

“Ohtlike ainete piirnormid…” tuli tunnistada kehtetuks, kuna Kemikaaliseadusest jäeti selle muutmisel välja volitusnorm, et need normid kehtestab keskkonnaminister.

2003
Liiklusohutus
Liiklusõnnetuste asukoha määratlemise pilootprojekti laiendamine kogu Eestile

Töö esimeses etapis tutvustati erinevaid asukoha määramise tehnoloogiaid ja võrreldi nende kasutamise aspekte. 2003. aasta suvel teostati pilootprojekti käigus kasutatud tehniliste lahenduste rakendamise ülevaade ja kavandati ettepanekud selle süsteemi laialdasema kasutuse kohta. 

2003
Liiklusohutus
Automaatse kiirusjärelevalve projekti rakendamiseks eelduste uurimine

Tänase seisuga on suuremahulise automaatjärelevalve rakendamine paljudes riikides, sealhulgas ka Eestis, piiratud eelkõige kahel põhjusel:

  • tehnilised ja finantsilised võimalused on teataval määral piiratud;
  • seadusandlikud põhjused, mis ei võimalda rikkumist tulemuslikult menetleda.

Uuringus keskendutaksegi automaatse kiirusjärelevalve projekti rakendamise eelduste uurimisele.

2003
Liiklusohutus
2002.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika (inglise keeles)

An overview of the traffic safety situation.

2003
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2002.aastal, lõpparuanne

Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu teine etapp, mis sisaldab ülevaadet autoomanike küsitluse tulemusel saadud informatsioonist. Siin analüüsitakse autoregistris arvel oleva autopargi muutusi ja autopargi esindatust valimis.

2003
Liiklusohutus
Autopargi läbisõit Eestis 2002.aastal, vahearuanne

Käesolev aruanne on Maanteeametiga sõlmitud lepingu esimene etapp, mis sisaldab läbisõidu määramist maanteedel ja linnades tuginevalt liiklusloenduse andmetele ning omaette teemadena: juriidilise isiku läbisõitu (statistikaameti andmetel) ja liiklusohutuse suhtenäitajaid.

2003
Liiklusohutus
Fooriprogrammide ja -parameetrite mõju liiklusohutusele, 1.etapp

Uurimistöö eesmärgiks on:

  •  selgitada välja liiklusohutuslik olukord foorjuhitavatel ristmikel ja määrata selle olukorra peamised põhjused,
  • täpsustada ja vajadusel välja töötada fooriprogrammide projekteerimisel kasutatavaid põhiparameetreid;
  • koostada juhendi makett, mis peaks määrama kindlaks fooriprogrammide projekteerimisel kasutatavate parameetrite piirid ja rakendustingimused selliselt, et oleks tagatud maksimaalne ohutus.

Käesoleva uurimistöö 1.etapi aruanne annab üldise ülevaate käsitletavast teemast, ülevaate foorjuhitavatest ristmikest ja neis kasutatavatest parameetritest foorjuhitavatel ristmikel, viimase kolme aasta jooksul aset leidnud liiklusõnnetuste üldise analüüsi suuremate Eesti linnade- Tallinna ja Tartu- andmete baasil ja ülevaate foorjuhtimist sätestavatest norm-dokumentidest.

2003
Liiklusohutus
Rehvide sõidu- ja keskkonnaohtlikkuse uuring

Käesoleva töö eesmärgiks on uurida Eestis enamkasutatavate sõiduautode suverehvide olulisemaid, sõiduohutust ja keskkonda mõjutavaid tehnilisi näitajaid. Uuringu rehvivalimisse valiti nii soodsa hinnaga pakutavaid vähemtuntud tootjate rehve, kui ka tuntud tootjate eeldatavalt kõrge kvaliteediga rehve. Antud uurimustöös keskenduti kuuele suverehvikomplektile mõõduga 195/65 R15, mille hind varieerus 640...1350 kroonini.

2003
Liiklusohutus
2003
Liiklusohutus
Eakad liikluses

Antud uurimistöö käigus on analüüsitud eakate inimestega toimunud liiklusõnnetusi Eestis, määratud kindlaks valupunktid ning töötatud välja soovitused, mida peaksid liikluskorralduse kavandamisega ja liiklusohutusega tegelevad isikud arvestama vähendamaks eakatega toimunud liiklusõnnetusi. Selle töö tegemisel on arvestatud ka varasemate uurimistööde tulemusi ning teiste riikide kogemusi. 

2003
Liiklusohutus
Jalakäijahelkuri kasutamine elanike poolt

Uuringu eesmärk oli selgitada:

  • erinevate elanike gruppide suhtumine helkuri kandmise vajalikkusesse nii enda kui laste puhul;
  • helkuri tegelik kandmine nii täiskasvanute kui laste puhul ning eelistatud helkuri tüüp;
  • helkuri kasutamise kohta läbi viidud reklaamikampaania märkamine, sõnumi teadvustamine;
  • hinnanguid helkuri kandmist soodustavatele abinõuetele.
2003
Liiklusohutus
Liiklejate hoiakud vöötradade suhtes

Uuringu eesmärk oli andi ülevaade antud teemadest:

  • autojuhtide käitumine reguleerimata ülekäiguradadel;
  • suhtumine jalakäijate ohutust suurendavatesse meetmetesse;
  • liiklejate suhtumine reguleerija tegevusse vöötradadel;
  • suhtumine jalakäijatele vöötrajal tee andmise meeldetuletamisse meedias;
  • liiklusohutuskampaania "Lase inimene üle tee!" märkamine ning selle mõju autojuhtide käitumisele;
  • liiklejate suhtumine liikluskiiruse vähendamisse kesklinnas.
2003
Liiklusohutus
Turvavahendite kasutamine autodes 2003

Käesoleva töö eesmärgiks on kindlaks teha turvavööde ja laste turvavarustuse kasutustase Eesti liikluses osalevates autodes. Antud uurimus tugineb 1999., 2000, 2001 ja 2002. aastal Eestis teostatud uuringutele ning sisaldab lisaks aastal 2003 saadud turvavarustuse kasutustaseme tulemustele ka võrdlust eelmiste aastate vastavate näitajatega. Uurimustöö põhineb liikluses osalevate sõidukite vaatlusel. Vaatlused on teostatud kolmes erinevas piirkonnas: Tallinnas, Viljandis ja asulavälistel teedel.

2003
Liiklusohutus
Turvavööde kasutamine elanike poolt

Uuringu eesmärk oli selgitada turvavööde kasutamist sõiduautodes, põhjusi, miks turvavööd reeglina ei kinnitata ning hinnata turvavöö kasutamisele suunatud kampaania märkamist. Samuti vaadati elanike hinnanguid politsei tööle turvavööde kontrollimisel.

Analoogset uuringut viiakse läbi neljandat korda ning tulemused on esitatud võrdlevalt eelmiste aastate uuringutega. 

2003
Liiklusohutus
Juhtide käitumisuuring raudteeülesõidukohtadel

Antud uurimistöö eesmärgiks on sõidukijuhtide käitumise uurimine raudteeületuskohtadel ja selle iseloomustamine väljatöötatud kvalitatiivsete näitajate alusel. Töö on järjeks analoogilistele uurimistöödele, mis tehti 2001 ja 2002 aastal.

2003
Liiklusohutus
Liikluskäitumise monitooring

Käesolev aruanne on liikluskäitumise monitooringu (lühidalt LiMo2003) 2003.aastal läbi viidud projekti lõpparuandeks.

Ka käesolev uuring järgib võimalikult maksimaalsel määral varasemate uuringute metoodikat ja teostamise põhimõtteid, kusjuures selle peamiseks eesmärgiks on anda usaldusväärne võrdlus eelmise aasta uuringuga, määramaks trende.

LiMo2003 projekt jagunes kaheks põhiosaks:

  • elanike küsitlus (liiklejate hinnangu saamiseks) liikluskäitumise üksikute alateemade kohta;
  • välivaatlused tänavatel ja maanteedel, liikluskäitumise tegeliku olukorra selgitamiseks.
2003
Liiklusohutus
Kiiruste monitooring Eesti linnades 2003.a.

Käesoleva töö eelmises osas uuriti kiirusmonitooringu läbiviimiseks vajaliku metoodika ja seadmete kasutamist. Pilootprojekti käigus otsustati, et GPS-seadme ja kaasaskantava arvutiga on võimalik saada piisav hulk informatsiooni. 2003. aasta sügisel viidi läbi täies mahus mõõtmised pilootprojektis antud marsruutidel.

2003
Liiklusohutus
Riskeeriv käitumine liikluses ja isiksuseomadused, nende seos bioloogilise markeri monoamiinide oksüdaasi (MAO) aktiivsusega

Uuringueesmärkideks on:

  • Võrrelda kiiruse ületamise pärast politsei poolt korduvalt kinni peetud isikute isiksuseomadusi, kognitiivseid stiile ja sotsiaaldemograafilisi näitajaid kontrollrühma ja harva kinnipeetutega.
  • Võrrelda ensüümi monoamiinide oksüdaasi (MAO) aktiivsust kiirust ületanud juhtidel teiste rühmadega.
2003
Liiklusohutus
Kiiruste monitooring maanteedel 2003

Käesoleva lõpparuande eesmärgiks on anda ülevaade uurimustöö "Kiiruste monitooring Eesti maanteedel 2003. aastal" kulgemisest. Lisatud on ka mõned illustreerivad tabelid ja graafikud võrdlemaks 2003. aasta suviseid kiirusi 2002, 2001, 2000 ja 1999. aasta sama perioodi mõõtmistulemustega. 

2003
Teedeala
Teekatendite erinevate dimensioneerimismetoodikate võrdlus

Uurimistöö sisuks ja eesmärgiks on:

  • Võrrelda erinevaid teekatendite dimensioneerimise metoodikaid, teostada võrdlevad arvutused samade lähteandmetega, erinevate tulemuste puhul selgitada erinevuste põhjused.
  • Leida sobiv metoodika FWD mõõtmistulemuste kasutamiseks katendi kandevõime hindamiseks ja projekteeritava katendi dimensioneerimiseks. Leida arvutusmetoodika FWD mõõtmistulemuste alusel katendi üldise elastsusmooduli arvutamiseks nii, et saadud tulemused oleksid võrreldavad VSN 46-83 metoodikaga arvutatuga.
  • Hinnata Eestis kasutatavate teedeehitusmaterjalide tugevuskarakteristikute (määratud VSN 46-83 metoodikaga) sobivust kasutamiseks teiste riikide dimensioneerimismetoodikates, mittesobivuse korral leida põhjused.
  • Hinnata VSN 46-83-e sobivust võrreldes teiste riikide arvutusmetoodikatega.
  • Teha konkreetsed ettepanekud täiendavate uuringute teostamiseks, mis on vajalikud teekatendite sobiva dimensioneerimismetoodika kasutusele võtmiseks Eestis ning selleks vajaliku andmebaasi (liikluskoormus ja materjalide ja pinnaste omadused) loomiseks. 
2002
Teedeala
Teekattel esineva roopa kuju, asukohaa ja tegeliku sügavuse määramine ning saadud tulemuste võrdlus

Käesolev teadustöö on teostatud AS Teede Tehnokeskuse poolt Maanteeameti tellimusel. Teadustöö eesmärgiks on uurida tee põikprofiilil esinevat roobast. Töö hõlmab roopa sügavuse määramist käsitsi ja seadmega Roobas_Roadmaster ning saadud tulemuste omavahelist võrdlust, roopa asukoha määramist tee põikprofiilil, vasakus ning paremas rattajäljes asuva suurima roopa sügavuse vahekauguse määramist, erinevate parameetrite mõju roopa asukohale, selle tekkele ja mõõtmistulemustele ning vajalike täiendusettepanekute tegemist seadmele Roobas Roadmaster ja mõõtmiste teostamisele. 

2002
Teedeala
Teekasutajate kulutused - liiklejate küsitluse kokkuvõte

Koduküsitluse eesmärgiks oli koguda andmeid eraisikute sõidukite kasutamisega kaasnevatest kulutustest. Uuritavate teemade hulka kuulusid kasutuskuludest kütuse- ja määrdeainekulud, remondi- ja hoolduskulud, kulud kindlustusele, parkimisele ja garažeerimisele, kulud rehvidele ning muud kulud (näiteks kohalik automaks Tallinnas). Küsitlus oli suunatud otse sõidu- ja pakiautode kasutajatele. 

2002
Teedeala
Riigimaanteede katete seisukord 2002 aastal

Aruanne “Eesti riigimaanteede katete seisukord 2002 a.” on koostatud Maanteeameti tellimusel AS Teede Tehnokeskuse PMS-grupi poolt. Aruandes toodud tulemused põhinevad alates 1995 a. tehtavatel süstemaatilistel riigimaanteede teekatete seisukorra mõõtmistulemustel.

2002
Keskkond
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteeäärse pinnase raskemetallidega (Pb, Cd, Hg) saastatuse taseme hindamine

Käesolev töö oli suunatud transpordivahendite poolt viimaste aastakümnete jooksul põhjustatud Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteeäärse pinnase raskemetallidega (Pb, Cd, Hg) saastatuse taseme selgitamisele.

 

2002
Teedeala
Liiklussageduskõverad tugimaanteedel

Käesolevas töös on vaatluse alla võetud tugimaanteede liiklusloenduspunktide andmed. Andmebaasiks on võetud põhiosas 2000.-st aastast pärinevad loendusandmed ning detsembrikuu algandmetena on kasutatud osaliselt 1999.–st aastast pärit loendusandmeid. Andmebaasi valiku põhjuseks on 2000.-st aastast töötluseks piisava andmekogumi olemasolu. Liiklusloendusandmed on kogutud kasutades firma Diamond Traffic Productsi poolt valmistatud, teekattes paiknevate induktiivanduritega varustatud automaatliiklusloendureid Unicorn ja Pegasus.

2001
Teedeala
Sildade hüdroisolatsiooni ja kaitsekihi lahenduste võrdlus

Käesoleva uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada Eestis kasutatud ja kasutatavad hüdroisolatsiooni ja selle kaitsekihi lahendused ning võrrelda neid Põhjamaades kasutatavate hüdroisolatsioonisüsteemidega.

1999
Teedeala
Otta pindkatete kasutamise juhend

Käesoleva trükise kaks põhieesmärki on:

  • anda valmis, praktiline soovitus inseneridele ja tehnikutele, kes projekteerivad ja teostavad bituumenpihustusega töid;
  • üldistada Otta pindkatete globaalse kasutamise 25 aasta kogemusi, andes tehnilisi tõendusmaterjale ja majanduslikke õigustusi tõestamaks, et Otta pindkatted ei oma muid piiranguid kui teised pihustatud bituumeniga katted.
1999

Lehed