Mootorsõidukijuhi juhendaja meelespea

Juhendaja meelespea annab selgitava ülevaate juhendamise eesmärgist, juhendaja rollist ning sõidupraktika tähtsusest noore juhi ettevalmistamisel. Ühtlasi jagatakse praktilisi näpunäiteid mootorsõidukijuhi juhendamiseks ning sõidupraktika edukaks läbiviimiseks.

Juhendamise eesmärk


Juhendamise eesmärk on pakkuda autokoolis õppivale või autokooli lõpetanud noorele algajale juhile mitmekülgset sõidupraktikat, mis aitaks tal rohkem sõidukogemust saada, juhile vajalikke oskusi omandada ning selle läbi ohutuks juhiks kujuneda.

Juhendaja ja tema roll


Juhendaja on kogenud juht ja eeskuju, kelle juhendamisel võimaldatakse autokoolis õppivale või autokooli lõpetanud noorele algajale juhile individuaalse sõidupraktika saamise kogemust.

Praktilise sõidukogemuse saamiseks tulekski noorel juhil sõita koos oma juhendajaga, kes talle lisaks autokoolis läbitud kohustuslikele sõidutundidele lisaväärtusega sõidupraktika saamise võimalust pakuks.

Juhendaja ei ole sõiduõpetaja ega võta endale tema rolli. Kui sõiduõpetaja eesmärk on noort juhti õpetada ning anda talle edasi juhile vajalikke süvateadmisi ja oskusi, siis juhendaja eesmärk on noort juhti suunata ning aidata tal iseenda sõidupraktika kogemuse pinnalt juhile vajalikke oskusi arendada ning ohutu sõidu käitumist omandada. Sõidupraktika käigus annab juhendaja ka oma juhendatavale nõu ja tagasisidet ning suunab teda juhina õigete väärtushinnangute poole.

Juhendaja isiksus ja koostööoskus


Juhendaja puhul mängib olulist rolli tema isiksus ja suhtlemisoskus. Oluline on mõista, et juhendaja ning juhendatava omavaheline koostöö ja hea läbisaamine on edu võti, muutes sõidupraktika meeldivaks ja huvitavaks kogemuseks. Sõidupraktika keskkond eeldab head mikrokliimat ja üksteise mõistmist, mis laseb juhendatava võimetel paremini esile tulla ning tagab hea koostöö.

Kui juhendaja on kannatlik, tal jätkub positiivset ja mõistvat suhtumist, siis tuleb ta juhendaja rolli ja juhendamisega edukalt toime.

Juhendajal tuleb juhendatava suhtes omada realistlikke ootusi ning mitte ära unustada, et juhendatav teeb vigu. Kui juhendaja ei suuda juhendatava  eksimusi aktsepteerida ning satub ise paanikasse või vihastub, kui juhendatav teeb sõidupraktika käigus midagi ettearvamatut või rumalat, siis ei pruugi see inimene juhendajaks olemise rolli nautida.

 

Juhendaja vastutus ja kohustused sõidupraktika läbiviimisel

 

Juhendaja ei ole sõidupraktika ajal lihtsalt kaasreisija. Juhendajal on vastutusrikas roll, mis tähendab, et teda loetakse sõidupraktika ajal samuti juhiks, kes istub juhendatava kõrval oleval esiistmel.

Sõidupraktikat läbi viies peab juhendaja olema puhanud, rahulik ja heatujuline. 

Juhendajal peab olema kaasas juhendaja tunnistus ning juhiluba või isikuttõendav dokument. Lisaks täidab juhendaja sõidupäevikut, mille kohta leiab täpsustavat infot antud juhendmaterjalist. 

Juhendamise ajal peab juhendataval olema kaasas õpingukaart või mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistus, mis on juhendamise ajal juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks.

 

Sõidupraktika läbiviimine

 

Sõidupraktika eeldab, et juhendatav õpib iseenda kogemustest, mida ta sõidupraktika käigus omandab. Seetõttu on oluline, et juhendaja ei hakkaks sõidupraktika käigus liialt domineerima ja liikluseksperti mängima. Need asjad, mis on juhendaja kui kogenud juhi jaoks elementaarsed ja iseenesest mõistetavad, ei pruugi seda olla juhendatava jaoks.

Sõidupraktika alguses ei saa eeldada, et juhendatav, kes omandab alles juhile vajalikke oskusi ja kompetentsi, on koheselt hea sõiduoskusega ohutu juht. Ohutuks juhiks kujunemine võtab aastaid ning selleks on vaja rohkelt sõidupraktikat. Pealegi hõlmab ohutuks juhiks kujunemine enamat, kui seda on liiklusreeglite teadmine ja sõiduki valitsemise oskus.

Nõuandeid sõidupraktika edukaks läbiviimiseks

 

Juhendatava sõidupraktika edukaks läbiviimiseks tuleks juhendajal arvesse võtta mõningaid olulisi soovitus ja näpunäiteid:

  • sobitada sõidupraktika juhendatava kogemuse ja ettevalmistuse tasemega;
  • kujundada juhendatava sõidupraktika suunitlusega kergemalt raskemale;
  • mitte kiirustada juhendatavat takka ega minna temaga liiga vara tihedasse liiklusesse;
  • alustada sõidupraktikat lihtsamatest sõiduharjutustest ja ülesannetest;
  • anda juhendatavale võimalus ise aktiivselt oma sõidupraktika protsessis osaleda;
  • anda juhendatavale võimalus ise oma sõitu ja tegevust kommenteerida;
  • kuulata juhendatavat ning arvestada tema arvamusega;
  • olla positiivne ning kiita juhendatavat, kui ta teeb midagi hästi;
  • pidada meeles, et lühemad sõidupraktika tunnid on märksa efektiivsemad;
  • anda juhendatavale tema sõidupraktika käigus konstruktiivset ja motiveerivat tagasisidet;
  • kujundada traditsioon, et iga sõidupraktika tunni lõppedes toimub omavaheline diskussioon (mis läks hästi, mida tuleb veel arendada jne);
  • mitte noomida ega kritiseerida juhendatavat;
  • vabaneda sõidupraktika ajaks häirivatest ja tähelepanu kõrvale juhtivatest teguritest (nt autoraadio, muusika, mobiiltelefon jne);
  • vältida sõidupraktika läbiviimist, kui üks osapool (juhendatav või juhendaja) on väsinud või pinges;
  • muuta juhendatava sõidupraktika mitmekülgseks ja meeldejäävaks kogemuseks.
 

Nõuandeid stressi ja kriitikaga toimetulekuks

 

Juhendajal on vastutusrikas roll ning ta peab olema juhendatava tegevuse suhtes alati valvas ja tähelepanelik. Seetõttu võib juhendajal tekkida situatsioone, mis võivad teda juhendatava kõrval istudes ärevaks muuta ja stressi tekitada. Mõningane ärevus ja stressitase on normaalne. Liiga palju stressi ja pinget ei ole aga hea, seda enam, et sõidupraktika peab toimuma stressi- ja pingevabas õhkkonnas.

Stressi ja pinget võivad juhendajas tekitada tema enda mõtted ja emotsioonid, öeldes näiteks juhendatavale: "See oli kohutav, mida sa praegu tegid!". Juhendajana saab oma stressi maandada, muutes oma mõtlemist. Oma energia säästmiseks tuleb juhendajal mõelda positiivselt ning aktsepteerida olukorda, et juhendatav teeb vigu. Teadmine, et "vigadest ju õpitaksegi" aitab juhendajal pingelisi ja stressitekitavaid olukordi vältida.

Sõidupraktikat läbi viies või tekkida momente, kus juhendatavale tuleb anda mõnikord ka kriitilist tagasisidet. Kriitikat tehes tuleb olla juhendajal äärmiselt taktitundeline, vältimaks olukorda, mil juhendataval võib kaduda igasugune motivatsioon ning ta tunneb, et ta ei ole millekski suuteline ega saa millegagi hakkama. Selle asemel, et otsest kriitikat teha, keskenduda ohutusele ning küsida juhendatavalt endalt, mida ta tekkinud situatsioonist arvab ning mis oleks võinud tema tegevuse tagajärjel kaasneda.

Juhendajana ei tohi unustada, et kriitika peab olema positiivne ja sellel peab olema edasiviiv jõud!

 


Juhi kompetents


Noort juhti juhendades tuleks tähelepanu pöörata kõige olulisematele aspektidele, mis valmistab juhi kompetentsi omandamisel noorele juhile kõige enam raskusi:

  • Sõiduki valitsemine - juhtimisseadmete kasutamise oskus, automaatsed liigutused sõiduki juhtimisel ja käsitsemisel, sõiduki sujuv juhtimine erinevatel kiirustel ja erinevates ilmaoludes, sõidusujuvus nii sõidu alustamisel, aeglustamisel kui ka seismajäämisel.
  • Ohutunnetus - enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine ja juhi vastutustundlik käitumine, tähelepanelikkus, ettenägelikkus, kaasliiklejate tegevuse varajane etteaimamine, õige (olukorrale vastav) sõidukiiruse valik.
  • Liikluses toimetulek - liiklusreeglite rakendamine praktikas, liikluse  jälgimise ("lugemise") ning liiklusalaste situatsioonide tõlgendamise oskus, oskus kohandada oma tegevust vastavalt liiklusolukorrale, täpset ajastust otsuste ja tegevuste vastuvõtmisel (mitte liiga vara ja mitte ka liiga hilja), koostöö ja suhtlemisoskust teiste liiklejatega (teiste liiklejatega arvestamine), sõidumarsruudi planeerimist ja iseseisev liikluses toimetulek.
 

Sõidupraktika maht


Noore juhi ettevalmistuse tase, kes tuleb riiklikule sõidueksamile juhtimisõigust taotlema, peab olema sellisel tasemel, et sõidueksamit sooritades on ta valmis iseseisvalt ja ohutult sõitma. Juhi kvalifikatsioon eeldab, et juht valitseb sõidukit, ta on ohutu ning tuleb liikluses toime.

Selleks et ohutuks juhiks kujuneda, ei piisa ainult autokoolis läbitud miinimum sõidutundide läbimisest. Lisaks autokooli kohustuslikele sõidutundidele vajab juhendatav täiendavat sõidupraktikat, mida saab pakkuda talle tema juhendaja. Juhendajaks võib olla ka sõiduõpetaja.

Enne riiklikule sõidueksamile tulekut oleks juhtimisõiguse taotlejal soovitav läbida vähemalt 100-120 sõidutundi või 3000-4000 km sõidupraktika koos oma juhendajaga.

Oluline on meeles pidada: mida rohkem sõidupraktikat noor juht saab, seda ohutum juht temast kujuneb!

Juhendatava sõidupraktika tuleks kombineerida autokoolis läbiviidavate sõidutundidega. Omamaks paremat ülevaadet juhendatava arengust ja ettevalmistuse tasemest, on juhendajal soovitav osaleda juhendatava sõidutundides, mida viib läbi sõiduõpetaja. Võttes osa sõidutundidest, avaneb juhendajale võimalus vestelda ka juhendatava sõiduõpetajaga, kes saab jagada praktilisi soovitusi ja nõuandeid sõidupraktika edukaks läbiviimiseks.

Sõidupäeviku täitmine


Sõidupraktikat läbi viies täidab juhendaja alljärgnevat sõidupäevikut, mis annab ülevaate juhendatava sõidupraktika reaalsest mahust.

Sõidupäevikut tuleb juhendajal täita ausalt ja täpselt! Sõidupäevikut võib juhendaja täita nii läbitud sõidutundide, kilomeetrite või mõlema arvnäitaja osas (palun vaata alljärgnevat näidist ).

Täidetud sõidupäevik esitatakse esmase juhiloa taotlemisel Maanteeametile. Hetkel on sõidupäeviku esitamine küll vabatahtlik, kuid siiski väga soovitatav.

 

Ohutu sõidu käitumine

 

Ohutu sõidu käitumine eeldab, et juht mõistab ohte, oskab neid vältida ning teab, et tal tuleb seadusekuulekalt sõita.

Juhendaja ülesanne on arendada juhis ohutu sõidu käitumist ning juhtida noore juhi tähelepanu neljale kõige olulisemale ohu allikale:

  • alkoholi- ja narkojoobes sõit;
  • sõidukiiruse ületamine;
  • väsimus;
  • turvavöö mittekasutamine.

Enne juhendajaks hakkamist

 

Enne juhendajaks hakkamist tuleks esitada endale kolm olulist küsimust:

  • Kas ma sobin oma isiksuseomadustelt juhendajaks?
  • Kas ma olen juhendatavale kogenud juhina hea eeskuju (analüüsi ennast juhina ja oma sõidustiili)?
  • Kas ma vastan mootorsõiduki juhendajale kehtestatud üldnõuetele?
 

Üldnõuded juhendajale

 

Juhendajale esitatavad üldnõuded:

  • juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat;
    juhiloa omamise aja hulka arvestatakse ka esmase juhiloa omamise aeg.
  • juhendajal ei ole kehtivaid karistusi mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest liiklusseadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
  • juhendaja on saanud Maanteeametilt tunnistuse selle kohta, et ta vastab punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele;
  • juhendaja võib läbi viia sõidupraktikat isikule, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele.

Samuti peab juhendaja teadma:

  • juhendaja tunnistust ei anta esmase juhiloa omajale;
  • kui sõiduõppija on noorem kui 18-aastane, võib juhendajaks olla üksnes tema seaduslik esindaja;
  • õppesõiduautol, -veoautol, -bussil ja -autorongil ning mootorsõidukil, mida kasutatakse sõidupraktika saamise eesmärgil, peab olema eest ja tagant nähtav õppesõiduki tunnusmärk.