Juhi koolitus

Igal aastal lisandub Eesti teedele ligikaudu 15 000 - 20 000 noort mootorsõidukijuhti, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Juhi ettevalmistamine annab õpilasele teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks vastavalt taotletava kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

Mootorsõidukijuhi koolitust teostavad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused, kellel on mootorsõidukijuhi koolituseks tegevusluba.

Juhi ettevalmistamine

 

Juhi ettevalmistus toimub esma- ja täiendusõppe korras liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis.

Liiklusteooriaõppe ja õppesõidu ühe õppetunni arvestuslik kestus on 45 minutit. Korraga on teooria- ja sõiduõpet lubatud läbi viia kestusega kuni 90 minutit. Iga 90-minutilise ajavahemiku kohta peab õpetaja ja õpilase jaoks olema katkematu puhkepaus vähemalt 15 minutit, mille jooksul õppetegevust ei toimu.

Õppesõidul peab õpilasel olema kaasas õpingukaart, kuhu õpetaja märgib sõidu alustamisel kuupäeva, kellaaja ja õppekava kohase teema. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase oskuste kohta. Õpingukaardi sissekannete õigsust kinnitavad õppesõidu lõpus õpilane ja õpetaja oma allkirjaga.

Õpilane peab omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.

 

Autokooli valimine ja autokoolis õppimine

Eestis on väga palju autokoole, mille vahel valib juhikandidaat. Tihtilugu alustatakse autokooli valikul sõprade soovitustest, kuid siinkohal tasuks vaadata ka Maanteeameti statistikat, muuhulgas eksamite läbivusprotsente. See info on mugavalt kättesaadav siit.

Enne autokooli minekut tutvu majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Teadmine, mis eksamil ees ootab, aitab seada õppimise käigus konkreetseid sihte ja  maandab ka oluliselt hirmu eksami ees, sest siis on teada, mida ja kuidas eksamil teha.  Erilist tähelepanu pöörake sõidueksamil sooritatavatele harjutustele. Harjutada võiks ka neid asju, mida eksamil ei kontrollita, sest need on kasulikud hilisemal iseseisval sõiduki juhtimisel.

Harjutusi tuleb õppe käigus sooritada korduvalt ja erinevates kohtades, et oskused kinnistuks. Aruta tekkinud vigade/puuduste olemust, tekkepõhjuseid ja vältimise võimalusi õpetaja ja/või juhendajaga. Tutvuge ka üldiste nõuetega autojuhile, et saada aru, mida pead autokoolis ja iseseisva õppega omandama ja mida eksamil nõutakse. Autokoolis käies loe iseseisvalt liiklusseadust ja märkide/märgiste määrust ning palu õpetajal selgitada neid punkte, millest aru ei saa.

Autokoolis õppides tuleb meeles pidada, et autokoolis ei käida mitte üksnes selleks, et riiklik sõidueksam sooritada ja juhtimisõigus saada, vaid selleks, et õppida autot juhtima ja ohutult liiklema. Aeg ja raha ei ole ainukesed ressursid, mida autokoolis käimine nõuab. Kõige olulisem  on töö ja vaev ehk õppimine. Väga tõsiselt tuleb võtta iseseisvat tööd ja koduseid ülesandeid, sest klassiruumis ei ole võimalik 100% materjalist omandada.

Oluline on sõidutundides vahet teha õppimisel ja dresseerimisel:

  • Õppimine on mitmekülgne lähenemine, kus metoodiliselt omandatakse vajalikke teadmisi, oskusi ja vilumusi. Õppinud juhikandidaat suudab üldistada, analüüsida ja sünteesida liiklusolukordi, märgata ja reageerida aegsasti ohuolukordadele ning omab häid eeldusi sooritada riiklik eksam ning kujuneda heaks juhiks.
  • Dresseerimine on primitiivne koolitusmeetod, mis koosneb standardolukordade selgitamisest küsitava väärtusega abivahenditega (platsisõidul lisaks koonustele kasutatavad nn maamärgid, harjutuste tegemine kohtades, kus on märgatud eksamisõidukit, nn eksamimarsruutide pähe õppimine). Dresseeritud juhikandidaat võib isegi hea õnne korral sooritada riikliku sõidueksami aga iseseisva liiklejana on ta abitu ja seega ohtlik iseendale ja kaasliiklejatele.

Hangi internetist või raamatupoest liiklusteooria lisaõppevahendeid. Testiküsimuste pähe õppimine ei aita, vaid tuleb saada aru, mida küsitakse ja liiklusseadusest ning kaasnevatest määrustest omandatud tarkusega vastata.  

 

Esmaõpe

Esmaõppe korras valmistatakse ette AM-, B-, ja BC1-kategooria ning A1-, A2- ja B1 alamkategooria mootorsõiduki juhti.

Juhi esmaõpe jaguneb kaheks:

  • algaste;
  • lõppaste.

Juhi esmaõppe algastme käigus peab juht omandama selliseid teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline liikluses käituma vastutustundlikult, ohutult, teisi liiklejaid arvestavalt ja keskkonda säästvalt ning et ta oskaks juhina realistlikult oma sõiduoskust hinnata ja seda iseseisva juhina jätkuvalt edasi arendada.

 

Mootorsõiduki kategooria ja alamkategooria Liiklusteooriaõpe õppetundides Õppesõit sõidutundides
AM* 12 12
A; A2; A1 24 12
B; B1 28 30
BC1 40 32

* AM-kategooria mopeedijuhi esmaõpe toimub ühes astmes.

Esmaõppe lõppastme raames peab B-kategooria ja B1- alamkategooria mootorsõiduki esmase juhiloa omanik läbima lõppastme koolituse. Lõppastme koolituse läbimiseks peab olema läbitud esmaõppe algastme pimeda aja koolitus.

Lõppastme koolituse raames peab läbima libedasõidu riskivältimise koolituse.

Juhi esmaõppe lõppastme koolituse eesmärk on ohutu ja riske vältiva sõiduoskuse, teisi liiklejaid arvestava ning säästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisi süvendamine.  

Lõppaste
Teooriaõpe õppetundides Õppesõit sõidutundides
Keskkonda säästev, ohutu ja  teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes. 3

Keskkonda säästva, riske vältiva ja  teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine.  

1
Libedasõidu riskivältimise praktikum. 1 Libedasõidu riskivältimise harjutused õppeväljakul. 1
Kokku teooriaõppe tunde 4 Kokku sõidutunde 2

Lõppastme koolituse läbimise kohta teeb koolitaja vastava sissekande koolituskursuse tunnistusele ja edastab andmed elektrooniliselt liiklusregistrisse. B-kategooria auto piiratud juhtimisõiguse omaja peab läbima lõppastme koolituse siis, kui ta on vahetanud piiratud juhtimisõiguse juhiloa esmase juhiloa vastu.

Sõiduõpe

Eestis on väga palju autokoole, kelle vahel valiku teeb õpilane. Parema valiku saab teha kui juhinduda mitmetest kriteeriumitest. Oluline on tutvuda riiklikul sõidueksamil tarvilike oskuste ja teadmiste kirjeldusega, mis Maanteeameti kodulehel kirjas.

Riiklik sõidueksam ei ole õppesõidu osa, vaid sellega hinnatakse eksamineeritava teoreetilisi teadmisi, oskusi ja käitumist liikluses. Riikliku sõidueksami tulemus ei sõltu autokoolist ega Maanteeameti eksamineerijast vaid eelkõige juhikandidaadist - tema väljakujunenud teadmistest, oskustest ja käitumisest. 

Oluline on enne riiklikku teooria- ja sõidueksamit tutvuda täiendavalt ja iseseisvalt Eesti Vabariigis hetkel kehtiva liiklusseadusega.

Sõidupraktikast enne eksamit

Enne B-kategooria sõidueksamile tulekut püüdke saada võimalikult palju regulaarset ja mitmekülgset sõidupraktikat erineva liiklustihedusega teedel ning tingimustes.

Parim viis õppimiseks ja sõidukogemuse saamiseks on sõita nii professionaalse sõiduõpetajaga kui ka juhendajaga. Õppesõidu lõppfaasis on oluline harjutada iseseisvat mootorsõiduki juhtimist, kus õpetaja või juhendaja ei juhi tähelepanu liiklusele, vaid annab kätte sõidusuuna ja edastab iseseisvat auto juhtimist stimuleerivaid korraldusi. Need isikud, kes on sooritanud edukalt B-kategooria sõidueksami on saanud piisavalt sõidupraktikat nii autokoolis kui ka juhendajaga, sõites enne eksamile tulekut keskmiselt kokku vähemalt 100 sõidutundi. Kilomeetrites teeb see 3000-4000 km sõidupraktikat nii asula sisestel kui ka välistel teedel.

Sõidupraktika kohta loe lisaks siit (23.35 KB, DOCX).

Täiendusõpe

Täiendusõppe korras valmistatakse ette auto juhtimise õigust omavat isikut mis tahes teise kategooria või alamkategooria auto või mootorratta juhtimise õiguse saamiseks.

Olemasolev kategooria Taotletav kategooria Liiklusteooriaõpe
(õppetunde)
Õppesõit (õppetunde)
B, C, D A, A2. A1 10 10
B BE 3 2
B C, C1 20 10
C, C1 CE, C1E 10 10
C1 C 5 5
B, C D, D1 40 20
D1 D 5 5
D, D1 DE, D1E 10 10
C,D B 0 1
D -TROLL D 5 5
B, C, D  0 2
Siduripedaalita auto

Käsikäiguvahetusega auto

Kaitseteenistuse ajateenija
B C 30 15
BC1 C 15 10
C CE 20 15
C D 50 25