Nullvisioon

Rootsist pärit liiklusohutuse filosoofiline lähenemisviis nullvisioon ei ole liiklusohutusprogrammi eesmärk. Tegemist on eelkõige strateegilise raamistikuga liiklusohutusalases mõtteviisis ning sellest tulenevates järeldustes ja toimingutes.

Nullvisiooni peamine idee seisneb teeliiklussüsteemi muutmises selliseks, mis välistab maksimaalselt inimlike eksimuste võimalusi ja vähendab liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid.

Teisisõnu peab süsteemi kavandamisel ja toimimisel arvestama vigade tekkimise võimalusega, kuid tagama inimelu säilimise ja tervisekahjustuse vältimise ka siis, kui liikleja teeb vea või isegi eirab mõningaid reegleid.

 

 

Nullvisiooni põhimõtted

Kui tavapäraselt on kogu vastutus liikluse ohutu toimimise eest asetatud liiklejatele, siis uue mõtteviisi järgi lasub vastutus nii transpordisüsteemi kavandajatel, elluviijatel kui ka haldajatel. Nullvisiooni kohaselt on liiklusohutus palju laiem tegevusvaldkond, kui oleme seni harjunud tajuma. Puutumust omavad ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, kohalikud omavalitsused, äri- ja kolmas sektor, mis on otseselt või kaudselt seotud teeliiklusega.

  • Eetika - inimese elu ja tervis on tähtsamad kui mobiilsus ja teeliiklussüsteemi toimimise eesmärgid.
  • Vastutusahel – liiklussüsteemi ohutu toimimise eest vastutavad selle kavandajad, elluviijad ja haldajad. Liiklejad vastutavad liiklusreeglite täitmise eest.
  • Ohutusfilosoofia – inimesed on ekslikud, mistõttu tuleb liikluskeskkond kujundada selliseks, mis vähendab maksimaalselt inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid.
  • Muutusi ajendavad mehhanismid – süsteemi kavandajad, elluviijad ja haldajad peavad looma eeldused ohutuks liiklemiseks ja osapooled peavad ohutuse saavutamiseks olema valmis muutusteks.

 

Ennetamine mitte reageerimine


Siiani on liiklusohutussüsteemi kujundamisel keskendutud liiklusõnnetusteni viinud riskide tuvastamisele ja nende maandamisele. Tagajärgede likvideerimisele toetumine ei ole käesoleval ajal enam piisav. Probleemide ennetamine liiklussüsteemi planeerimise faasis on väiksemate kulude ja suurema efekti saavutamise tõttu oluliselt kuluefektiivsem.

 

Süsteemne lähenemine


Liiklusohutuse tagamiseks on seni rakendatud hulgaliselt üksiktegevusi. Antud süsteem enam ei toimi. Üksik- ja lühiajalise mõjuga tegevustele toetumine tagab heal juhul senise liiklusohutuse taseme hoidmise, kuid ei ole piisav liiklusohutuse jätkuvaks parandamiseks. Liiklusohutuses on võimalik edu saavutada vaid erinevate tegevuste ühtsel rakendamisel. Põhitähelepanu on suunatud süsteemsele keskkonna muutmisele, millega kaasneb ka käitumise muutus.