Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Konuvere-Jädivere km 77,7-88,7 lõigu ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 2 lõike 6, § 31 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015 käskkirja nr 0125 alusel on 04.07.2019 korraldusega nr 1-3/19/118 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Konuvere-Jädivere km 77,7-88,7 lõigu ehitusprojektiga kavandatavatele tegevustele, kuna tegevuse elluviimisega eeldatavalt ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses esitatud nõudeid.

Projekti eesmärgiks on põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 77,7-88,7 liiklusohutuse taseme tõstmine.

Negatiivse mõju vältimiseks tuleb projekti koostamisel ja ehitustöödel rakendada järgmist:

  • Ulukiuuringu (Rewild OÜ, 2018) tulemuste alusel on vajalik rajada ulukiläbipääsud maanteelõigu kilomeetritel 77,8–80,1 (koht B); 81,8 (koht C); 83,9–84,8 (koht D); 85,9-88,0 (koht E). Oluline on, et projekteerimisel arvestatakse konkreetse läbipääsu lahenduse kohta ulukiuuringus seatud tingimustega; 
  • Väikeulukitele sobivad läbipääsud tuleb rajada vähemalt üks iga kilomeetri kohta. Seejuures saab olemasolevad truubid kohaldada väikeloomadele sobivaks. Kuna Vigala ja Velise jõgede vahel on truupe suhteliselt hõredalt, tuleb sellele lõigule rajada kaks lisaläbipääsu lõigu põhjapoolses osas;
  • Samatasandilise ulukipääsu kavandamisel tuleb vältida maanteele horisontaalsete piirete (sh tee keskpiire) rajamist. Samuti vältida horisontaalseid teepiirdeid tarastamata metsavahelistel lõikudel, et loomad ei hakkaks piki teed liikuma; 
  • Tehnilise projekteerimise protsessi ja ehituse järelevalvesse kaasata loomastiku ekspert. Samuti on eksperdi kaasamine vajalik hoolduskavade koostamisel ja väljaehitatud lahenduste järelseirel; 
  • Maantee ristub Velise jõega, mille kaldad on elupaigaks nahkhiirtele (nt põhja-nahkhiir). Üldjuhul suudavad nahkhiired ületada avatud teetrassi üsna vabalt. Samas on nad tundlikud valgushäiringu suhtes, mistõttu tuleb maantee Velise jõega ristumise asukohas vältida tänavavalgustuse kavandamist sillale ja selle lähialale; 
  • Vältida tuleb ehitustegevusega maaparandussüsteemide toimimise halvendamist, nähes seejuures projekteerimise käigus vajadusel ette süsteemide ümberehitamist; 
  • Teetöödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks jõgede/kraavide ääres; 
  • Kui tööde käigus avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või kultuuriväärtusega leid, peab muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30-33, 443) tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju ning käesolevaga ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi.

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Maanteeameti Lääne teehoiu osakonna projektijuht Kristjan Reimets,  e-post: Kristjan.Reimets@mnt.ee , tel 58133343.