Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ja § 15 punkt 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, alusel on 27.07.2020 korraldusega nr 1-3/20/139 jäetud algatamata keskkonnamõju hindamine riigitee 14143 Õuna–Mutso km 3,062 Suursilla rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks tuleb rakendada ehitustegevusel järgnevaid meetmeid:

  • Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse alaseid nõudeid. Ehituse käigus tuleb Töövõtjal juhinduda kehtivatest keskkonnanõuetest ja jäätmekäitluseeskirjadest. Ehitustöid jões saab teostada ainult selleks lubatud ajal ja tingimustel.
  • Veeseaduse § 187 nimetatud tegevusteks peab töövõtja taotlema keskkonnaluba vee erikasutuseks või esitama veeseaduse § 196 nimetatud juhtudel taotluse veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks.
  • Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja (põhja)vette.
  • Soovitatav on teostada töid poole silla osas korraga, et tagada ka vee läbipääs ning teostada töid madalveetaseme juures.
  • Töövõtjal tuleb ladustada materjale ja tehnikat jõest eemal laoplatsil, selliselt, et vältida võimaliku reostuse jõudmist jõkke. Näiteks eraldades plats jõest pinnasvalliga.
  • Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd teostada selliselt, et ehitusjäätmete sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini.
  • Võimalike setete püüdmiseks tuleb ca100 m allavoolu paigaldada setteekraanid mõlemale kaldale, selliselt, et kokku oleks kaetud min 30% jõe ristlõike laiusest.
  • Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
  • Välisvalgustuseks tuleb kasutada üldjuhul valgusreostust mitte tekitavaid valgusteid, mis on paigaldatud selliselt ja mida kasutatakse viisil, et on tagatud energia minimaalne tarbimine ja valguse mitte levimine sihtkohtadest eemale.
  • Valgustustite valikul tuleks lähtuda normide miinimumnõuetest ja mitte neid ületada.
  • Välisvalgustuseks kasutada valgusteid, mille intensiivsus üle 90° (soovitatavalt üle 70°) on 0 cd. Kui valgusti ei vasta sellele, siis tuleb need varjestada.
  • Soovitatav on kasutada mittesümmeetrilise valgusnurgaga valgusteid.
  • Öisel ajal on soovitatav vähendada välisvalgustuse taset vähemalt 50% või kasutada liikumissensoritega valgusteid.
  • Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
  • Silla kasutus-ja hooldusjuhendis tuleb ära märkida, et talvise teehoolde käigus ei tohi lund lükata vastu veskihoone seina.
  • Lammutus-ja kaevetööd vesiveskiga piirneval töölõigul teostada ehituslikku pädevust ja luba omava spetsialisti järelevalve all.
  • Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis-ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu-ja ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegse vibratsiooni puhul tuleb ettevaatuspõhimõttest lähtudes enne ehitustööde algust fikseerida vesiveski hoone seisukord ning ehitustööde ajal jälgida, et see ei halveneks. Juhul, kui ilmneb vibratsiooni mõju ehitisele, tuleb ehitustööd katkestada ning töötada välja meetmed, millega välistatakse ehitise edasist kahjustamist. Kui ehitustööde ajal tekib hoonele kahjustusi, tuleb need töövõtja poolt parandada.
  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Vältida ehitusaegse tolmu ulatuslikku levikut, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  • Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.
  • Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
  • Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema projektis ette nähtud planeerimis-, heakorrastus-ja haljastustööd.
  • Looduskeskkonna kaitse abinõusid peab Töövõtja rakendama omal kulul.

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Maanteeameti ida teehoiu osakonna sillainsener Erkki Mikenberg, e-post: Erkki.Mikenberg [at] mnt.ee, tel 5287643.