Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamisega kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2 ning võttes arvesse, et asjaomastel puuduvad käesoleva osas vastuväited, alusel on 19.08.2020 korraldusega nr 1-3/20/148 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi lõigu ühendusteede rajamisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärgiks on riigitee 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo–Lagedi teelõigu kogujateede väljaehitamine, liiklusohutuse taseme tõstmine olemasoleva ajutise foorristmiku likvideerimise ja ristuva liikluse läbi ühendusteede ja tunneli suunamise kaudu. Ehitusega nähakse ette ühendusteede sujuvad liitumised põhimaanteega ning ajutise foorristmiku eemaldamine, millega tagatakse kogu Veneküla liiklussõlme kavandatud ja terviklik toimivus.

Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks tuleb rakendada tööprojekti koostamisel ja ehitustegevusel järgnevaid meetmeid:

  • Saasteainete täiendavaks sidumiseks tuleb kogujateede äärde rajatavad sademeveekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave võimalusel mitte ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et sademevesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus - vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi

lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi,

mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

  • Projekteeritav ühendustee läbib Keskkonnaregistri andmetel puurkaevu (PRK0000043) sanitaarkaitseala. Vastavalt OÜ Väo Paas 17.08.2020. a informatsioonile (e-kiri), puurkaevu nr PRK0000043 ei eksisteeri. Riigivara valitsejale (Maa-ameti volitusel olev kinnisasi Lagedi tee 16a, katastritunnus 78401:101:3592) teha ettepanek taotluse esitamiseks puurkaevu riiklikest registritest kustutamiseks.
  • Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 46) ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 29. ploki alal peab ehitustegevuse eelselt väljama võimalikult suures ulatuses maavarana arvel olevat lubjakivi ning ehitamisel arvestama MaaPS peatükis 7. toodud nõuetega arvestamise vajadusega.
  • Kus võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
  • Kuna tegevus leiab osaliselt aset kultuurimälestise alal, on tööde teostamiseks vajalik taotleda Muinsuskaitseseaduse § 52 lg 1 kohaselt tööde tegemise luba.
  • Tööde teostamise ajal inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkihi avastamisel, sealhulgas inimluude või kultuuriväärtusega leiu korral, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametit.
  • Kuna kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal, tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal oll a tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette.
  • Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Arvestada ehitusperioodil keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, ning et määruse lisa 1 kohaselt rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena kella 21.00–07.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  • Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004. a määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  • Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Maanteeameti põhja teehoiu osakonna ehituse projektijuht Meelis Laanpere,  e-post: Meelis.Laanpere [at] mnt.ee , tel 58856543.