Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitusega kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 101 lõigete 2 ja 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on 24.08.2020 korraldusega nr 1-3/20/153 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitusega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 kohases korralduse lisas toodud põhjendustel. Juhul, kui järgitakse nimetatud korraldusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisel olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimeste tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärgiks on riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu

liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud

projektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga, eraldatud

sõidusuundadega maanteeks. Töö koosseisu kuulub praeguse Tiskre ringristmiku km 4,4-4,6

ohutumaks projekteerimine ning uus kergliiklustee (KLT) lõik km 5,5-5,6 vasakul.

 

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitustegevusel järgmiseid meetmeid:

  • Tagada, et ehitustööd ei ulatuks tee läheduses paiknevate puurkaevude (PRK0052090 ja

PRK0004748) sanitaarkaitsealadele (või määratavale hooldusalale).

  • Puurkaevu PRK0054812 hooldusalas müratõkke rajamisel tuleb ehitustegevuse ajal tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ning seeläbi põhjavette,

eriti tugevatel sajuperioodidel.

  • Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peab toimuma vaid selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada asukohta, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

  • Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel

ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

  • Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda,

et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste

vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele

ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.

  • Enne ehitustööde algust tuleb selgitada võimaliku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete

ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord.

  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) mõju leevendamiseks tuleb rakendada õigeid

töömeetodeid ja tööaega. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada kemikaale kasutamata.

  • Ehitusaegse valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada (eriti elamute läheduses).

  • Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad jäätmed. Ohtlikud jäätmed koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja kogusepoolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004. a määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded (1)“ tulenevate nõuetega.

  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.

 

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Maanteeameti põhja teehoiu osakonna ehituse projektijuht Indrek Sihver, e-post: Indrek.Sihver [at] mnt.ee, tel 59823160.