Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 14146 Vägeva-Pedja km 6,434 Onga silla rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 101 lõigete 2 ja 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 alusel ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on Maanteeamet 17.12.2020 korraldusega nr 1-3/20/234 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 14146 Vägeva-Pedja km 6,434 Onga silla rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 lõike 1 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta riigitee liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitustegevuses järgnevaid meetmeid:

  • Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada projekti „Onga jõe uuendamise ja ökoloogilise parendamise projekt“ (töö nr 10863TP) alusel silla lähedusse rajatud kudepadjandeid.
  • Veekeskkonnariskiga tegevus registreerida Keskkonnaametis.
  • Juhul, kui vette paigaldatavaid konstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), peab kasutama vee elustikule ohutuid aineid.
  • Ehitustegevuse ajal korraldada ehitusmasinate parkimine, tanki mine ja hooldus selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
  • Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee ehitusmasinate parkimiskohad rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.
  • Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd teostada selliselt, et ehitusjäätmete jõkke sattumise võimalus oleks viidud miinimumini.
  • Ei ole lubatud mitte töökorras reostuseohtlikke masinate/seadmete kasutamine.
  • Võimalike mürahäiringute vähendamiseks on soovitatav mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 . a määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.
  • Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vast avalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
  • Võimalusel teostada tööd suvisel madalvee perioodil (juuli algusest kuni septembri keskpaigani) minimeerimaks mõjusid vee elustikule.
  • Ehitustöödega alustamisest teavitada Põllumajandusameti Ida regiooni Jõgeva esindust.
  • Tööde käigus tuleb tagada maaparandusehitiste ja rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47 j a § 49 lg 1 p 1). Tööde käigus esilekerkivate küsimuste korral võtta ühendust Põllumajandusameti Ida regiooni Jõgeva esindusega.
  • Ehitustööde ajal ja pärast selle lõppu tuleb tagada riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu toimimine, tagatud peab olema vee takistusteta läbivool eesvoolu ristlõikes (MaaParS § 47 lg 1)
  • Maaparandussüsteemi kahjustanud isik peab sellest viivitamata teavitama maaparandussüsteemi omanikku, Põllumajandusametit ja Keskkonnaametit ning kõrvaldama tekitatud kahjustuse (MaaParS § 44 lg 3).

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Maanteeameti ida teehoiu osakonna sillainsener Erkki Mikenberg, e-post: Erkki.Mikenberg [at] mnt.ee, tel 5287643.