Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749 – 28,517 lõigu rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele.

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 38 lõike 1, § 101 lõigete 1 ja 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on 29.09.2020 korraldusega nr 1-3/20/185 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 16176 Vanamõisa-Koonga-Ahaste km 17,749 – 28,517 lõigu rekonstrueerimisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Juhul kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab mustkatte ehitust ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada KMH eelhinnangus (korralduse lisa 3) toodud asjaoludega ning rakendada ehitustegevuseks järgnevaid meetmeid:

  • Tagada laheduse projektikohane elluviimine, sh tee rekonstrueerimisega seotud tegevused olemasoleva teetrassi piires ja mitte kavandada ehitustegevusi/raadamist jms Joonis 5.2 näidatud elupaikade aladele. Erandina, projektis määratud kahes piirkonnas (ca 25,1 km; 26,1–26,2 km) puisniidu elupaiga alal nähtavuse parandamiseks haljastuse eemaldamine teostada kujundusraie 18 põhimõtetel. Sealjuures on vajalik täpsed raietööd kooskõlastada Keskkonnaametiga.
  • Vältida mürarohkeid tegevusi kaitsealuste linnuliikide leiukohtade (vt Joonis 4.1, ptk 4) vahetus läheduses pesitsuse ajal - märtsi lõpust septembrini.
  • Oara oja silla ehitustööd on soovitatav teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse.
  • Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevust ning veekogudest. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevu ning veekogu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.
  • Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  • Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
  • Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
  • Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja - muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Maanteeameti lääne teehoiu osakonna ehituse juhtivinsener Sven Savi, e-post: Sven.Savi [at] mnt.ee, tel 53064727.