Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 18167 Kanepi - Ihamaru km 0,4-1,3 Kanepi jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on 21.09.2020 korraldusega nr 1-3/20/180 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 18167 Kanepi - Ihamaru km 0,4-1,3 Kanepi jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui järgitakse nimetatud korraldusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisel olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimeste tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärgiks on riigitee nr 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 lõigule Kanepi jalgratta- ja jalgtee

ehitamine, et eraldada sõidukite ja jalakäijate liiklus ning seeläbi tõsta liiklusohutuse taset.

Kavandatava tegevuste elluviimisel tuleb täita järgnevaid keskkonnanõudeid:

  • Ehitustööde käigus on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjekti „Kaseallee Kanepi-Piigandi teel“ likvideerimist ja kahjustamist.
  • Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lõike 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.
  • Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.
  • Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse 2 asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  • Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
  • Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ tulenevate nõuetega. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
  • Veesängis tööde teostamiseks (Krõmpsi kraav) on vaja eelnevalt taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine või veeluba.

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel.

Kontaktisikuks on Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna ehituse juhtivinsener Toomas Tõnurist,  e-post: Toomas.Tonurist [at] mnt.ee, tel 56664671.