Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitusega kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on 10.09.2020 korraldusega nr 1-3/20/167 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 24 Tapa-Loobu km 2,279 Valgejõe silla ümberehitusega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui järgitakse nimetatud korraldusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisel olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimeste tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärgiks on riigitee nr 24 Tapa–Loobu km 2,279 asuva Valgejõe silla asendamine uue,

kaasaegseid koormuseid kandva lahendusega, koos sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme

tõstmisega.

Kavandatava tegevuste elluviimisel tuleb täita järgnevaid keskkonnanõudeid:

  • Silla ehitustegevus kavandada viisil, mis võimaldab maksimaalselt säästa projektalaga piirnevat Natura elupaigatüüpi (kood 1793245481) liigirikkad madalsood. Võimalusel vältida alal materjalide ja masinate hoiustamist ning sellel liikumist, kui see pole otseselt vajalik.
  • Vees toimuvate ehitustööde teostamiseks taotleda Keskkonnaametist veeseaduse § 196 lg 2 p 4 kohaselt registreering või veeseaduse § 187 p 10 kohaselt veeluba.
  • Ehitustööd tuleb teostada suvise madalvee perioodil ja kalade kudevälisel ajal (soovitavalt alates juulist kuni septembri lõpuni), kui jõe vee-elustikku mõjutatakse minimaalselt.
  • Ehitustööde käigus ja edasistel hooldustöödel vältida Valgejõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogusse. Vältida veekogude kallastel sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketehnikaga.
  • Juhul, kui sillakonstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), tuleb kasutada vee-elustikule ohutuid aineid.
  • Ehitustööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad ning seadmeid, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist.
  • Tee-ehitusel tuleb töid teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele, pidada kinni ohutusreeglitest ning headest tavadest.
  • Ehitusaegsed ajutised laoplatsid, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogudest. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.
  • Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.
  • Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusjäätmete taaskasutus - edasiseks kasutuseks kõlblik materjal (sh näiteks muld ja pinnas) tuleb maksimaalselt taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja asukoha kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale.
  • Vältida võimalusel ehitustööde teostamist kahepaiksete kevadise rände ajal. Üldjuhul hakkavad konnaliigid ümbruskonnas aktiivselt liikuma aprillis ja ränne toimub umbes kahe nädala jooksul.

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn.

Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korralduse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel.

Kontaktisikuks on Maanteeameti ida teehoiu osakonna ehituse sillainsener Erkki Mikenberg, e-post: Erkki.Mikenberg [at] mnt.ee, tel 5287643.