Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 65 Võru-Räpina km 26,0-35,1 asuva Vinso-Kirmsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 2 lõike 6, § 31 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015 käskkirja nr 0125 alusel on 13.08.2019 otsusega nr 15-7/19/258 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 65 Võru-Räpina km 26,0-35,1 asuva Vinso-Kirmsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele, kuna tegevuse elluviimisega eeldatavalt ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses esitatud nõudeid.

Projekti eesmärgiks on leida optimaalsed lahendused tugimaantee 65 Võru–Räpina km 26,0–35,1 asuva Vinso-Kirmsi lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmiseks ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Negatiivse mõju vältimiseks tuleb projekti koostamisel ja ehitustöödel rakendada järgmist:

  • Km 30,05 – 30,19 asub vasakul pool teed I kaitsekategooria seeneliigi limatünnik (Sarcosoma globosum) leiukoht (KLO9600582) – vt KMH eelhinnangu joonis 4.1 peatükis 4. Limatünniku leiukoht tuleb ehitusaegselt tähistada ning veenduda, et teetööde käigus limatünniku isendeid ei kahjustataks. Ehitustööde lõppedes tuleb tähistus likvideerida, kuna I kaitsekategooria liikide leiukohad ei ole avalikud.
  • Ehitustöödeks, mis toovad kaasa olemasolevast liiklusest oluliselt suurema müra, tuleb võimalusel valida kohad, mis jäävad kaitsealuste linnuliikide elupaigast (vt KMH eelhinnangu joonis 4.2, ptk 4) eemale (võimalusel enam kui 1 km kaugusele). Mürarikkaid ehitustöid metsise elupaiga läheduses tuleb võimalusel vältida metsise mängu- ja pesitusajal märtsi algusest juuni lõpuni (kõige tundlikum periood on aprill-mai esimene pool), sel perioodil kindlasti vältida mürarikkaid ehitustöid öisel ajal (väljaspool kella 10-17). 
  • Arheoloogiaobjektidel, kus tee rekonstrueerimisel tehakse töid praegusest teekehandist puutumata alal (nt kraavide süvendamine-laiendamine) tuleb kaevetöödel tagada arheoloogiline uurimine. Uuringud toimuvad tellija kulul (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestisi ja nende kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 
  • Pahtapää jõe ja Palomõisa oja truubid on kavas välja vahetada. Selleks tuleb taotleda vee-erikasutusluba. Truubi vahetusel tuleb ajastada tööd võimalusel suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk on kraavis väike ja võimalik heljumi sissekanne veekokku ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju jõe seisukorrale ja veeelustikule. 
  • Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest (Pahtpää jõgi ja Palomõisa oja) ja kaevudest. 
  • Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 
  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 
  • Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada. 
  • Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. 
  • Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju ning käesolevaga ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi.

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna ehituse juhtivinsener Toomas Tõnurist, e-post: Toomas.Tonurist@mnt.ee, tel 5666 4671.