Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 38 lõike 1, § 101 lõigete 1 ja 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on 6.11.2020 korraldusega nr 1-3/20/211 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori põhiprojektiga kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Juhul kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on riigitee 87 Põlva ringtee km 2,194 asuva Põlva sildregulaatori asendamine uue, kaasaegseid koormuseid taluva konstruktsiooniga ning olemasoleva paisutusseadme rekonstrueerimine (I etapp). Selle läbi tõstetakse vahetult sildregulaatorile eelneval ja järgneval teelõigus sõidumugavust ning liiklusohutust.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid:

  • I etapis on planeeritavate ehitustöödega nähtud ette Orajõe voolusängi kindlustus mahus 265 m3 ning Põlva paisjärve tahkete ainete paigutamine mahus 413 m3 (225 m3 moodustab täitepinnas ja 188 m3 raudbetoon). Veeseaduse § 187 alusel on kohustus taotleda veeluba (nüüdseks korrektse nimetusega keskkonnaluba), kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist ning paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist. Kuna mõlema veekogu puhul on mahud üle 100 kuupmeetri, tuleb veeseadusest tulenevalt I etapi käigus veekogusse tahkete ainete paigutamiseks mõlema veekogu puhul taotleda Keskkonnaametilt veeluba.
  • Kuna Orajões elavad kaitsealused kalaliigid (sh vee kvaliteedi osas tundlik harjus), on oluline vältida (võimalikult minimeerida) reostusainete sattumist jõkke ehitustööde ajal. Kasutada tuleb sobivaid töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil) ning jälgida, et veekogudesse ei satuks ehitusjäätmeid. Vajadusel tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis aitavad ära hoida ehitusmaterjali sattumise jõkke lammutustööde käigus. Silla lammutus- ja ehitustööd ning ajutise veelaskme rajamine tuleks võimalusel ajastada madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja toob endaga kaasa võimalikult väikese heljumi sissekande veekogusse. Lisaks on soovitatav võimalusel vältida ehitustöid harjuse ja hingi kudemisajal (ajavahemikul 2 maist juulini). Vajalikke ehitusaegseid meetmeid saab vajadusel täpsustada Keskkonnaamet, veeluba andes.
  • Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.
  • Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
  • Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
  • Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
  • Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
  • Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt vana teekatend ja - muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
  • Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
  • Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine.

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna sillainsener Priit Veeroja, e-post: Priit.Veeroja [at] mnt.ee, tel 54005358.