Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 88 Rakvere-Rannapungerja km 21,3-33,1 lõigu rekonstrueerimise ja sellel asuva Nõva silla ehituse põhiprojektidega kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 2 lõike 6, § 31 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015 käskkirja nr 0125 alusel on 01.11.2019 korraldusega nr 15-7/19/425 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise riigitee nr 88 Rakvere-Rannapungerja km 21,3-33,1 lõigu rekonstrueerimise ja sellel asuva Nõva silla ehituse põhiprojektidega kavandatavatele tegevustele, kuna tegevuse elluviimisega eeldatavalt ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb järgida keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses esitatud nõudeid.

Projekti eesmärgiks on riigitee nr 88 km 21,3-33,1 teekatte ümberehitus kandevõime tõstmiseks ning seisukorra parandamiseks ning km 22,704 asuva Nõva silla ümberehitus.

Põhiprojekti koostamisel tuleb arvestada järgmist:

  • Natura 2000 võrgustiku Sirtsi loodusalale on vajalik rakendada järgmisi mõju vältivaid meetmeid:
  • Tagada laheduse projektikohane elluviimine, sh tee rekonstrueerimisega seotud tegevused olemasoleva teetrassi (teemaa katastriüksuste) piires ja mitte kavandada ehitustegevusi/raadamist jms elupaikade aladele.  
  • Loodusala läbival lõigul säilitada olemasolev niiskusrežiim, et mitte mõjutada tee kõrval asuvaid looduskooslusi, sh kaitse-eesmärkideks olevaid elupaiku.
  • Sirtsi looduskaitseala loodusväärtuste kaitse tagamiseks on lisaks vajalik rakendada järgnevaid meetmeid:
  • Limatünniku teega piirnevates registreeritud kasvukohtades (KLO9600455, KLO9600456 ja KLO9600329) välistada teetrassi laiendamine, mis võiks kahjustada looduslikku kooslust, pinnast või veerežiimi.
  • Kaitstavate liikide elupaikade jm loodusväärtuste kaitseks on lisaks vajalik rakendada järgnevaid meetmeid:
  • Välistada teega piirnevate kaitstavate liikide – pruunikas pesajuur, roomav öövilge, hoburästas – leiukohtade alale teetrassi laiendamine ja ka sellel alal raadamise jm tegevuste kavandamine. 
  • Välistada teega piirnevatele vääriselupaikadele teetrassi laiendamine ja ka nende alal raadamise jm tegevuste kavandamine.
  • Teeprojekt on vajalik kooskõlastada looduskaitsealuste objektide valitsejaga e Keskkonnaametiga.
  • Uute truupide suuruse ja materjali valikul, projekteeritava lahenduse väljatöötamisel on vajalik arvestada, et truubid peavad tagama kalade läbipääsu ka vastuvoolu.
  • Kunda jõgi kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogude nimistusse. Vastavalt looduskaitseseaduse  § 51-le on keelatud jõe loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Viimast asjaolu tuleb silmas pidada Kunda jõe Nõva silla rekonstrueerimisel.
  • Veekaitselised meetmed:
  • Ehitustegevuse planeerimisel tuleb järgida teega ristuvate vooluveekogude  kalda kaitse vööndites kehtivaid piiranguid. Vastavalt looduskaitseseadusele on Voore (ristub km 21,88) ja Kunda (ristub km 22,61) jõgede piiranguvöönd 100 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m ning veeseadusest tulenevalt on veekaitsevöönd 10 m. Rihula kraavil (ristub km 31,02) on piiranguvöönd 50 m, ehituskeeluvöönd 25 m ning veekaitsevöönd 1 m.
  • Projektlahendusega ei tohi oluliselt mõjutada tee ümbruse veerežiimi. See on eriti oluline kaitstavate loodusobjektide piirkonnas, et mitte mõjutada kaitstavate liikide kasvukohatingimusi.
  • Projektiala paikneb suures osas (projektiala 8 viimast kilomeetrit) looduslikult kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Seetõttu on äärmiselt oluline vältida reostuse sattumist pinnasesse või veekeskkonna. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohiks projektiga ette näha seisva veega sadevee imblahendusi.
  • Projektiga ei tohi mõjutada maaparandusehitiste toimimist. Menetluse käigus tehtud muudatused ning ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga vastavalt maaparandusseaduse § 47 lõikele 1 ja 3.
  • Vahetult tee äärde jääb 29. km alguses muinsuskaitsealune rauasulatuskoht (reg-nr 10657) ning selle mälestise 50 m laiune kaitsevöönd ulatub rekonstrueeritavale maanteele. Vastavalt muinsuskaitseseadusele on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kaitsevööndis keelatud muuhulgas ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine,muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Tee rekonstrueerimisel on seega vajalik mälestise kaitsega arvestamine ning vajalik on Muinsuskaitseameti kooskõlastus.
  • Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Näiteks kasutatakse olemasoleva tee mulde materjale teede rekonstrueerimisel. Kui võimalik, näha projektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Maanteeameti ida teehoiu osakonna projektijuht Priit Moor, e-post: Priit.Moor@mnt.ee, tel 53434764.