Maanteeamet jättis algatamata keskkonnamõju hindamise Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamisega kavandatavatele tegevustele

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 11 punkti 2, „Ehitusseadustiku” § 38 lõike 1, § 101 lõigete 2 ja 3, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, on 2.12.2020 korraldusega nr 1-3/20/219 jätnud algatamata keskkonnamõju hindamise Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitamisega kavandatavatele tegevustele KeHJS § 61 kohases eelhinnangus toodud põhjendustel. Juhul kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

Projekti eesmärk on Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ümberehitus, liiklusohutuse taseme tõstmine, liikluse sujuvuse ja läbilaskvuse suurendamine põhimaanteedel ja tänavatel, projekti realiseerimiseks vajalike ühendusteede rajamine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid.

  • Kasutada töökorras ja kontrollitud seadmeid ja masinaid.
  • Katta tolmavate ehitusmaterjalide koormad ja ladustamiskohad.
  • Kuival perioodil tuleb ehitusala, sh teid vajadusel niisutada.
  • Tagada õlide ja määrdeainete ning kütuste ohutu ladustamine ja nende jääkide käitlemine, kooskõlas ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuetega (üle anda vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele).
  • Kaebuste esinemisel või kui nende tekkimiseks on suur tõenäosus, kasutada ajutisi müra- ja tolmutõkkeid.
  • Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.
  • Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja)vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked.
  • Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit.
  • Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
  • Kogu üleskaevatud pinnas, freesitud materjal ja kivimaterjal tuleb ladustada ja säilitada elanike ja keskkonna jaoks ohutult, vältides võimalusel paigutamist rohealadele, vajadusel katta.
  • Töövõtja ei tohi kõrvaldada rohkem taimkatet, põõsaid ja puid, kui projektis ette nähtud.
  • Töövõtja peab vältima korrektsete ehitusmeetoditega maastiku kahjustumist või tegema seda erandjuhul.
  • Kõik jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.
  • Maantee ja kraavide nõlvad planeeritakse mulde ehitamise mahus. Pärast nõlvade planeerimist tuleb need haljastada.
  • Peale ehitustööde lõppu tuleb teemaa-ala puhastada vähemalt kogu teemaa-ala ulatuses.
  • Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega.
  • Häiringute vähendamiseks teavitada elanikke eelnevalt tööde teostamisest, nende teostamise ajavahemikust ja võimalikest kaasnevatest liikluspiirangutest vms (nt kohaliku omavalitsuse teavituskanalite kaudu).
  • Vältida ehitustööde teostamist öösel, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel.
  • Maksimaalses võimalikus mahus taaskasutada pinnasetöödel tekkivat materjali (muld, pinnas) ala hilisemal korrastamisel (teega piirnevate alade haljastamisel).
  • Ehitustööde ajal on oluline võimaluste piires vältida III kategooria kaitsealuste taimede kahjustamist.
  • Kui ehitustöödel avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile.
  • Käitamisaegset negatiivset keskkonnamõju müra osas aitavad leevendada müratõkkeseinte rajamine ja liikluskorralduslikud ja planeerimislikud võtted. Erinevate alternatiivsete müraleevendusmeetmete rakendamine saab toimuda kinnistuomanike, arendajate ja kohaliku omavalitsuse algatusel, kohati on kindlasti vajalik erinevate osapoolte koostöö. Suurenevast liiklustihedusest tingitud müratasemete suurenemist kompenseerivad meetmed on täpsemalt kirjeldatud põhiprojekti juurde kuuluvas mürauuringus (ELLE, 2019).
  • Peale tegevuse elluviimist ja objekti käikulaskmist täismahus on kindlasti vajalik teha müramõõtmised valitud punktides, kus mõju vastuvõtjatele (kohalikud elanikud) on tõenäoliselt suurim (tiheasustusalade piirnemiskohad teega, mitmest suunast teega piiratud praegused või tulevased elupiirkonnad). Välisõhu saastetasemete, müra ja vibratsiooni osas tuleb elanikke informeerida nende võimalustest esitada infot pädevale asutusele ettetulevate häiringute kohta. Vastavalt pädeva asutuse poolt kontrollitud infole tuleb asjassepuutuvatel riigi või kohaliku omavalitsuse institutsioonidel korraldada täiendavate meetmete rakendamine.
  • Muld, mis kaevatakse välja piirkondadest, kus on teada karuputke kasvukohad, tuleb kasutada ära kohapeal pinnatäiteks. Nii tõkestatakse invasiivsete karuputkeliikide levikut.
  • Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine.

Maaparandussüsteemidega seotud tingimused:

  • Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala kasutusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandusametiga. Kasutusloa eelnõu kooskõlastamisel määrab Põllumajandusamet, lähtudes maaparandusseaduse § 53 lõiked 9 ja 10 ning maaeluministri 14.01.2019. a määrusest nr 1 „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord“ lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse.

Otsustaja on Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse ja eelhinnanguga on võimalik tutvuda alltoodud linkidel. Kontaktisikuks on Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna ehituse projektijuht Siim Remmelgas,e-post: Siim.Remmelgas [at] mnt.ee, tel 5082585.