Kasvuhoonegaasid ja mootorsõiduk

Ülemaailmne õhutemperatuuri tõus on peamine nüüdisaja kliimamuutuste väljendus, mis võib järgneval aastasajal kujuneda üheks tõsisemaks globaalseks keskkonnaprobleemiks. Maa temperatuuri kujunemisel on oluline tegur kasvuhooneefekt. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.

Inimesed mõjutavad järjest enam kliimat ning Maa keskmist temperatuuri põletades fossiilseid kütuseid, raiudes metsi ning kasvatades kariloomi. See suurendab märkimisväärselt, ja Maa ajaloo mõistes väga lühikese perioodi jooksul, atmosfääris looduslikult olevate kasvuhoonegaaside (süsinikdioksiid CO2, metaan CH4 ja dilämmastikoksiid N2O ehk naerugaas) koguseid, suurendades seeläbi kasvuhooneefekti ja globaalset soojenemist. Süsinikdioksiid on peamine inimtegevusest tulenev kasvuhoonegaas, ligi 64% inimtekkelisest kliimasoojenemisest tuleneb CO2-st. CO2 sisaldus on praegu ligi 40% võrra suurem võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga ja on viimase 160 000 aasta suurim. Kliimasoojenemise võimalikeks tagajärgedeks on muuhulgas äärmuslike ilmastikuolude sagenemine, üleujutusriski suurenemine ning negatiivsed mõjud inimeste tervisele.

Transpordisektor mõjutab nii elu- kui looduskeskkonda mitmel moel. Alustades tõsistest kõrvalmõjudest nagu ressurssi üleliigne kasutus, õhusaaste ja müra tekkimine kui ka ulatuslikest tagajärgedest kliimamuutuse ja elukohtade hävimise näol. Transpordi sektor põhjustab ligi veerandi Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside koguheitest, olles teisel kohal energeetika sektori järel.

Rohkem kui 2/3 transpordi sektori kasvuhoonegaaside heitest pärineb maanteetranspordist. Tekitatud kasvhoonegaaside heitkogus on tihedalt seotud mootorisõidukite kütusekuluga, mis omakorda sõltub sõiduki läbisõidust ja automudeli keskmisest CO2 heitest. CO2 koguheide on transpordisüsteemi säästlikkuse üks n-ö võtmenäitajatest, mis viitab kogu transpordisüsteemi säästlikkusele, energiatõhususele, fossiilkütustest sõltuvusele ning teiste välisõhu saasteainete heitkogustele.

Kasvuhoonegaaside koguheide sõltub transpordisektoris kasutatavate kütuste süsinikusisaldusest. Kütuse elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamine aitab EL-il saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärke transpordis kasutatava kütuse süsinikusisalduse vähendamise kaudu. EL on kehtestanud eeskirjad, mis piiravad kerg- ja raskeveokite saasteainete heitkoguseid. Rohkem informatsiooni kütuste nõuetele leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt.

EL on seadnud 2020. aasta eesmärgiks katta 10% transpordisektori kütusevajadusest taastuvate energiaallikatega, eelkõige biokütustega. Eestis on peamiseks alternatiivseks kütuseks kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan/surugaas. Euroopa Komisjoni avaldatud uuringus, milles käsitletakse alternatiivsete kütuste arengut Euroopa Liidu transpordisektoris, leiab antud teema kohta täpsemat informatsiooni.