Liiklusregistrist juurdepääsupiiranguga andmete väljastamine

Liiklusregister on avalik andmekogu, kuid osad selles sisalduvad andmed (nt sõiduki omaniku andmed, sõiduki identifitseerimist võimaldavad andmed) on siiski piiratud juurdepääsuga. Alates 25.05.2018, s.o Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruse (edaspidi GDPR) jõustumisest ei väljasta Maanteeamet õigustatud huvi alusel liiklusregistrist isikuandmeid, sh andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku ja sõiduki vahelist seost. Muude juurdepääsupiiranguga andmete (näiteks juriidiliste isikute andmed) väljastamist saab taotleda juhul, kui selleks esineb õigustatud huvi.

Õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Maanteeamet. Õigustatud huvi puudumisel teeb Maanteeamet otsuse andmete väljastamisest keelduda.

Liiklusregistri andmete saamiseks tuleb Maanteeametile esitada allkirjastatud taotlus (kirjalik või elektrooniline), milles näidatakse:

  • juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku nimi ja registrikood ning andmete saamiseks volitatud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  • füüsilisest isikust taotleja puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  • juurdepääsupiiranguga andmete väljastamise taotlemise korral andmete saamise seadusest tulenev alus või õigustatud huvi kirjeldus;
  • loetelu, milliste andmete väljastamist taotletakse;
  • taotluse esitamise kuupäev;
  • kinnitus selle kohta, et saadud andmeid kasutatakse üksnes taotluses märgitud eesmärgil, määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning kooskõlas.
Mis on õigustatud huvi?

 

Liiklusseaduse § 184 lõikes 4 on välja toodud õigustatud huvi termin. Kuna tegemist on määratlemata õigusmõistega, siis Maanteeamet peab iga esitatud taotlust läbi vaadates hindama: kas seal esineb õigustatud huvi andmete saamiseks või mitte. Otsuste tegemisel arvestatakse ka teiste kehtivate õigusaktidega.

Taotlused, millega taotletakse liiklusregistrist isikuandmete väljastamist, jätab Maanteeamet läbi vaatamata, kuivõrd riigiasutus ei saa GDPR kohaselt isikuandmete töötlemisel tugineda õigustatud huvile. Isikuandmete töötlemiseks peab alati olema seaduslik alus. Selliseks aluseks on näiteks liiklusseaduse § 184 lg 5, mille kohaselt on õigus liiklusregistri juurdepääsupiiranguga andmeid saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, notaril, kohtutäituril, abipolitseinikul ja liikluskindlustuse fondil seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

Kui taotluse andmete saamiseks esitab taotleja esindaja, sh näiteks advokaat, tuleb taotlusele kindlasti lisada ka volikiri!

Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et Maanteeametil on õigus õigustatud huvi tuvastamiseks ja andmete väljastamise otsustamiseks nõuda taotlejalt vajalike tõendite ja muude andmete esitamist! Nende esitamisest keeldumisel teeb Maanteeamet otsuse jätta andmete saamiseks esitatud taotlus rahuldamata.

Riigilõivuseaduse § 221 lõike 1 kohaselt tuleb ühekordse taotluse alusel liiklusregistri andmete ja andmetest väljavõtte või muu dokumendi väljastamise eest tasuda riigilõivu 8 eurot iga töötunni eest.